Tuesday, April 29, 2014

Auhinnatseremoonia - Liebster Award



Nagu paljud on kindlasti märganud jagatakse hetkel blogijate sead "auhindu". Ka mina sain eelmine nädala selle osaliseks, kui Elari mind oma postituses ära märkis. Põhimõte on lihtne - tuleb vastata viiele sulle esitatud küsimusele ning valida välja järgmine blogi, kes sind inspireerib ning esitada talle omakorda küsimused. Eesmärgiks tunnustada teisi toredaid blogijaid. 

Aega võttis, aga lõpuks vastasin siiski mulle esitatud küsimustele ära ja siit nad tulevad.

Kui Sul oleks võimalus EV põhiseadusest muuta vaid üks enda poolt väljavalitud seadus, sätestatud lõik, siis mis see oleks ning miks Sa seda muudaksid?

Mõtlesin selle küsimuse üle pikalt ning lõpuks jõudsin otsusele, et hetkel ei muudaks ma põhiseaduses midagi. Eesti Vabariigi põhiseadus on üsna üldine, sätestades vaid kõige fundamentaalsemad põhimõtted, ning sisaldab vähe detailde. Seda on tehtud teadlikult, et poleks soovi ega vajadust põhiseadust pidevalt muuta, sest kogu protsess on üsna keeruline. Tähtsam on minu arvates, et nii Eesti elanikud kui ka poliitikud rohkem järgiksid antud printsiipe, sest need on tegelikult kogu meie ühiskonna ja toimimise aluseks. Sageli see unustatakse ja lähtutakse pigem mingitest muudest huvidest. 
Seaduste muudatustest veel rääkides, siis minu arvates oleks kõige olulisem lõpuks haldusreform läbi viia ja seeläbi korrastada kogu kohaliku omavalitsuse toimimise süsteem. See, mida praegu tehakse, on ikka mitmes mõttes ebaefektiivne. Kuna ja kas see juhtub…ei tea?!

Kas Sa oled pigem kuulaja või rääkija? Miks?
Ma ilmselt olen pigem kuulaja. Paljude kohtade pealt olen üsna kinnine inimene ja oma tegelikke emotsioone ei näita sageli välja…jääkuninganna ütles mulle kord üks sõbranna. Tegelikult oleneb see ilmselt olukorrast ja inimestest. Ma kindlasti ei ole inimene, kes läheb võõrastele suure suuga enda asju kurtma ja nõu küsima. Pigem üritan ise hakkama saada.

Ka Sa oled pigem enne-teen-siis-räägin või enne-räägin-siis-teen inimene?
Kindlasti enne-räägin-siis teen. Mulle ei meeldi väga palju ette asjadest rääkida, sest siis tekivad inimestel mingid arvamused/ootused ja kui seda ei peakski pärast juhtuma, ollakse pettunud või arvamusel, et räägin "suu soojaks". Näiteks kui hakkasin planeerima Austraaliasse minekut, rääkisin sellest sõpradele alles siis kui viisa oli juba käes. Mõnes mõttes oli see nende suhtes natuke julm, sest tuli üsna ootamatult. 
Tihti ma ka võib-olla ei julge asju kõva häälega välja öelda, mõeldes, et mida teised arvavad. Näiteks ülikoolis tihti kohas, kus peab arvamust avaldama on justkui kartus, et äkki ütlen valesti. Tegelikult on see üsna nõme harjumus/omadus ja üritan sellest vaikselt üle saada.

Kui Sa  tead, et keegi kuulus (Eestis või välismaal) vastab 100% ühele Sinu esitatud küsimusele, siis kes oleks see inimene, kellelt Sa küsimuse küsiksid ja milline oleks see küsimus?
See on küll nüüd VÄGA raske küsimus, sest mul pole kunagi olnud suurt ühte iidolit või kuulsust. Pigem on nendeks nii öelda tavainimesed, kelle elu ja tegemisi olen kõrvalt näinud ning, kes on motiveerivad. Aga kuulsus ja küsimus… Kui oleks võimalus, siis küsiksin, et mis juhtus Malaisia lennukiga ja kuhu see kadus? Kuna olen üsna palju pikki sõite lennukitega teinud, on ikka täielik müsteerium, kuhu sai üks lennuk lihtsalt täiesti musta auku kaduda. Kellelt seda küsida? Kui sellele vastust teataks, oleks juhtum ilmselt juba lahenduse leidnud.

Kohtud võluriga ja ta teeb sulle ettepaneku: “Ma annan sulle igavese elu või lõpmatult palju raha. Vali neist üks.” Mida vastaksin Sina võlurile? Mida Sa valiksid ning miks?
Kui peaksin valima igavese elu või lõpmatu raha vahel, siis valiksin ilmselt viimase variandi. Põhjus pole mitte see, et ma arvaks, et ainult raha ja rikkus teevad õnnelikuks, aga igavene elu tundub pigem karistus kui kingitus. Näha kõiki oma lähedasi lahkumas oleks väga kurnav. Samuti muutub maailm ja ühiskond pidevalt ning väga raske oleks pideva progressiga kaasas käia. Lõpuks oleks ilmselt tulemuseks üksindus ja tüdimus kõigest. Rahaga saaksin kindlasti midagi rohkemat ära teha nii oma lähedaste kui teiste inimeste jaoks. Kuigi kõik alati rõhutavad, et raha ei tee õnnelikuks, siis usun, et ka ilma rahata ei saa olla täiesti õnnelik. Ühesõnaga ma vastaksin võlurile, et tahan raha.

Nii ja nüüd on aeg, kui pean välja valima selle õnneliku, kes saab minu küsimustele vastata. Mõtlesin tükk aega ja otsustasin selle anda Paulale. Tema blogi olen juba mõnda aega jälginud ja ta on hea näide sellest, kuidas ka kodus treenides saab end heasse vormi viia. Ise ma alati mõtlen, et mina vist küll ei suudaks kodus trenni teha - raske oleks maksimumini pingutada ja end motiveerida.

Küsimused sulle on järgnevad:

1. Kui sul oleks valida, et sünnid mõne teise rahvusena teises riigis, siis kus ja miks?
2. Missugune on sinu nägemus enda ideaalsest päevast?
3. Kas tervisliku eluviisiga on sinu jaoks kaasnenud ka mõned negatiivsed muutused/kogenud negatiivset suhtumist?
4. Millist spordiala tahaksid tulevikus kindlasti proovida?
5. Mida sa väärtustad Eestis elamise juures kõige rohkem?



Sunday, April 27, 2014

Nädala kokkuvõte 21.04-27.04


Mõnusat pühapäeva õhtut kõigile! Tundub, et üle pika aja üks kord saan kokkuvõtva postituse õigel ajal tehtud. Nädal on olnud üsna mõnus - ilusad ilmad annavad palju energiat ja isegi mõte lõputöö kirjutamisest ei tundu nii hull. Enamik päevi näevadki tegelikult välja trenn-uurimustöö-trenn-loengud-uurimustöö. Sinnas sekka ka mõned istumised, kokkusaamised ja natuke päevitamist. Olen kõik sise kardio trennid vahetanud õues liikumise vastu. Enesetunne pärast õues treenimist on kohe eriti mõnus ja söök maitseb ka mitu korda paremini. Combatisse tegelikult tahaks ikkagi jõuda, äkki järgmisel nädalal.

Paljud on küsinud, mis programmis ma treeninguid üles märgin. Kasutan lehekülge https://www.sportlyzer.com. Sinna saab lihtsasti kõik oma andmed sisse märkida ja programm teeb sinu eest kokkuvõtted. Ütlen ka ära, et hetkel ma pulsikella ei kasuta, mistõttu kõik tsoonid ja kalorid, mis tabelites näete, on üsna suvalised. Jõusaali jaoks on mul tegelikult eraldi märkmik, kuhu kõik seeriad, kordused, raskused üles kirjutan. Hiljem on hea vaadata progressi ning tehtud harjutusi.




Esmaspäev: Hommikul tulin bussiga Tallinnast jälle oma saja "kompsuga" ja otsustasin jõusaalis kohe ära käia. Päris suurt vaeva nägin, et kõiki asju kappi saada. Kavas olid jalad nagu ikka esmaspäeviti. Päeval aitasin emal natuke sünnipäeva ettevalmistusi teha, kirjutasin tööd ja õhtul sai väike jooksuring tehtud. Tempo oli tegelikult üsna korralik ja tegelikult jooksuvormil väga viga polegi eriti arvestades seda, et  jooksu kordi aasta ajaga saan ühe käe sõrmedel ette lugeda. Mul on tunne, et isegi hakkab vaikselt meeldima ka see spordiala. Mitte et mul kunagi otseselt midagi jooksmise vastu oleks olnud, aga suurt armastust nagu enamustel blogijatel, pole ma ka omanud.

Üks lemmikuid hommikusööke: kookosõlis praetud pirn kaerahelvestega, kodujuust, pähklid, chia seemned.

Teisipäev: Hommikul 8st nagu ikka Tartu Ülikooli Spordihoones. Tegime kükke, rinnalt surumist ja jõutõmmet erinevat moodi kummidega, et raskuskeset vahetada. Kui muidu on näiteks kükke tehes üles tulles juba lihtsam, siis alumise kummiga on üleval ka raske. Taolisi asju kõigi kolme harjutuse puhul. Raskused on hakanud juba suuremaks minema ja päris mõnus trenn sai tehtud. TÜ-s on ka täpselt kaalutud ja õige suurusega kettad, mistõttu on neid kolme põhiharjutust seal parem teha. Vahel mulle tundub küll, et Myfitnessis on teoreetiliselt sama raskusega kang hoopis midagi muud. 
Õhtul avasime Kirke juures rõduhooaja väikse veini ja vesipiibuga. See on ka üks kohustuslik asi kevad/suve alguses. Mõnus!


Kolmapäev: Hommikul enne kooli tavaline jõusaaliring. Ilusate ilmadega on saalis inimesi palju vähemaks ka jäänud - mulle sobib! Üks igapäevane mees jõusaalikülastaja, kellega muidu oleme lihtsalt   "tere "sõbrad teatas, et ta pole veel kunagi nii motiveerivat pluusi näinud ("Shut up and train") - nojaa, kui motiveerib teisi, siis on tore. Mulle seda väga kanda ei meeldi tegelikult. Pärast loenguid käisime sõbrannaga Crepis traditsioonilist kanasalatit söömas ja jalutasin koju. See nädal olen üldse päris palju jalutanud linna ja tagasi. Muidu võiksin seda tihedamini teha, kui just ajakulu poleks tähtis. Keskmiselt umbes 40-50 minutit on üks ots.


Rõdulõuna on kohustuslik: ahjulõhe mee ja dijon
sinepiga, keedupeet, maisitõlvik, tomatid
Neljapäev: Hommikul jälle jõusaalis ja tegin jalgu. Naljakas on see, et kui muidu tundub, et oled saalis omaette, kõik teevad enda asja, aga kui näiteks hakkan jalapressilt 50kg ketast eemaldama, on järsku platsis 5 meest, kes kõik oma abistavat kätt pakuvad. Einoo…paln väga! Seda on üsna ebameeldiv sealt maha võtta küll.

Reede: 8st Synergy ringtreening. Tegime kõik koos 2 ringi aja peale ja pärast ühe neiuga veel kolmanda ka. Ring koosnes: rippes jalgade tõsted küljele, püstolkükk, kõhuli lamades lendamine, köieronimine, ühel käel triitseps kätekõverdus teine käsi pallil sirgelt ette, küljetõsted, plank, ühel jalal kükk taga, burpeed, sangpommide surumine ülesse, TRX sillas jalgade kõverdamine. Ma ei tea, kas mina olen tugevamaks saanud või oli ring lihtsam, aga väga väistav polnud. Õhtul otsustasin ka rulluisuhooaja avada - kokku sõitsin 16 km. Kirjutasin sellest pikemalt eelmises postituses ka.

Laupäev: Kell 7 läks uni juba ära ja kell 9 olin juba trennis. Päris palju inimesi oli laupäeva hommiku kohta. Ülejäänud päeval sai puhatud, päevitatud ja õhtul väike sushi-veini õhtu. Kevadet peab ikka nautima ka! 

Ahjukana, kergelt wokitud brokoli ja porgand, pošeeritud
muna; tomati ja avokaadoviilud
Pühapäev: Puhkepäev teoreetiliselt, aga kuna ilm oli nii ilus mõtlesin, et teen taastava 5 km jooksu. Enesetunne, tempo ja kõik oli aga nii hea, et lõpuks jooksin ikkagi 10 km. Oleks võinud pikemaltki, aga keha vajab puhkust. 


Lõhefilee tükid, külmutatud juurviljasegu, munad, kõrvitaseemned



Saturday, April 26, 2014

Üks laupäevane postitus

Ilusat laupäeva teile kõigile! Kuna täna on nii päiksepaisteline ja mõnus päev, otsustasin spontaanselt, et teen endale puhkepäeva ja ei tegele mitte ühegi ülikooli asjaga. Nädalas korra võiks võtta selle aja ja oma mõtted kohustustest täiesti eemale saada, sest pärast saab palju parema tundega ja erksamalt jätkata sealt, kus pooleli jäi. Niisiis üritan täna ette kujutada, et on suvi ja suuri kohustusi pole. Ilm annab igaljuhul suve mõõtmed välja küll juba. Need esimesed soojad ilmad ongi kõige mõnusamad ja väärtuslikumad, kus tahaks kohe päikest ja D-vitamiini enda sisse imeda. 


Seoses päikse ja suvega ostsin endale lõpuks suveks bikiinid ära ja sattusin natuke hoogu ehk minuga tulid koju lausa kaks ülemist osa. Eelmise aasta omad on ka täitsa alles, aga Malaisia ja Singapuri päike tegi neile väheke liiga ja värv on üsna pleekinud. Samuti on see nagu juba traditsioon, et suvi algab ikka uute ja ilusate rannariietega. Olen juba mõnda aega otsinud neid ja proovinud üsna mitmeid. Tuleb tunnistada, et selle aasta natuke lihaselisema kehakujuga on sobiva lõikega bikiine üsna raske leida. Varem sellega probleeme pole olnud…no olgu ega Austraalia pekise kehaga ka väga kaunis miski seljas polnud, aga ma lõpuks lahendasin selle nii, et lihtsalt eriti riidepoes ei käinud. Samuti tuli poest kaasa ka ikkagi üks trennitopp, aga kuna hind oli uskumatult soodne, siis ei ole hullu. Neid mul ikka kulub!



Hommikul läksin juba 9st jõusaali. Olin seal vist üks esimesi. Olen nii harjunud juba hiljemalt 7-8 ajal ärkama, et isegi kui ei pea, läheb uni ikkagi ära. Hommikune trenn justkui alati tõmbab käima. Vastasel korral tavaliselt olen pool päeva uimane. Riietest veel rääkides (täna rohkem naiste mõeldud postitus), siis mul on naljakas suhe lühikeste pükstega trennis käimisega. Mulle väga meeldivad Nike Pro lühikesed püksid - nende värvid, mustrid, materjal jne. Eestis neid müüakse vähe ja üsna tihti avastan end jälle neid välismaa lehtedel või instagramis imetlemas. Kui ma aga siis lõpuks ostan endale mõned lühikesed püksid, siis võin vist kahe käe sõrmedel ette lugeda, mitu korda need jalas on olnud. Arvestades, et käin trennis peaaegu iga päev, siis üsna vähe. Muidu vaatan, et jalgadel pole nagu vigagi ja päris heas vormis, aga nii kui lühkarid trenni jalga panen, jäävad need justkui iga peegli juures ette. Samuti on tunne nagu oleks pool alasti jõusaali läinud ja kõik vaatavad mind. Naljakas lugu…kas kellelgi on veel nii?


Eile avasin ka rulluisuhooaja ja sõitsin 16 km ringi. Plaan oli teha küll 20 km, aga jalad hakkasid ikkagi hõõruma juba 10 km juures ning mõtlesin, et parem on esimesel korral jalal harjuda lasta lühema distantsiga. Muidu on pärast hiiglaslikud villid nagu eelmisel aastal. Ainuke asi, mis mind häirib, on, et sellise kilometraaži saamiseks pean sõitma kogu aeg ühte ja sama rada ehk palju ringe ning edasi-tagasi. See muutub üsna kiiresti tüütuks. Sõitmas käin Ihaste ja Anne kanali juures asuvatel kergliiklusteedel. Üldiselt on aga siiski väga mõnus ja minu üks lemmikspordialasid õues. Jalad said ka üsna korraliku koormuse ja täna on reie nelipea nagu "pakk" all.

Korter sai ka nüüd koristatud ja lähen naudin oma vaba päeva edasi mõnusate raamatute ja söögiga. Õhtul on plaanis ka väike naisteõhtu koos sushi ja muu paremaga. Vahel lihtsalt peab end lõdvaks laskma, elu nautima ja mitte muretsema iga suhu pistetud asja pärast. Tähtis on aga, et see ei muutuks igapäevaseks ja harjumuseks. Kõik on mõistlikkuse piirides lubatud ja äärmused on need, mis meid oma eesmärkidelt kõrvale viivad.


Hommikune "maiuspala" - riisileib kodujuustu, kreeka pähklite ja
agaavisiirupiga

Lõuna: kinoasalat külmsuitsu lõhe, avokaado ja pošeeritud munaga;
kodujuust, kergelt wokitud porgand, brokkoli

Wednesday, April 23, 2014

Tervislikud vahepalad

Mulle tundub, et sageli kipub inimestel olema nii, et põhisöögikordadel toitutakse enam-vähem tervislikult. Suurim viga tehakse aga just vahepalade ja näksimistega. Mina üldjuhul juba alateadvuses olen planeerinud endale vahepalad sisse. Eks mõnikord ikka haaran veel millegi muu järele, aga enamasti on toitumine suhteliselt paigas. Üldine tõde on, et põhisöögikordade vahed on pikad ning kõht läheb vahepeal tühjaks. Siis tulevadki sageli mängu krõpsud, kommid, šokolaadid ja muu taoline toit, mis tegelikult ei anna organismile midagi kasulikku ning mõne aja pärast on nälg taaskord majas.

Väike näide perekonnast, kelle juures Austraalias elasin. Ema, kes oli eluaegne koduperenaine olnud, oli kokkamise alal tõeline proff. Iga päev tehti korralikud söögid ja kasutati palju värsket toorainet. Üldjuhul oli õhtusöögiks näiteks liha ja aedviljad, wokid jms. Nii ema kui ka täiskasvanud peretütred olid üsna sportlikud - käisid võrkpallitrennis, koeraga jalutamas ning üks õppis ülikoolis isegi tantsutreeneriks. Meil tekkis sageli aga  küsimus: miks siis välimuse vaatepilt selline on? Kaua ei pidanud mõtlema, tuli vaid vaadata, mida söödi toidukordade vahele. Väga tavaline eine: kauss tortillasid, hakkliha, topeltjuustu ja kokaga.

See on tegelikult üsna äärmuslik näide, aga minu põhimõttest saavad enamik ilmselt aru. Ka mul endal on mõnikord probleeme vahepaladega - seda eriti kodust väljas olles. Kahtlemata nõuab tervislike valikute tegemine rohkem planeerimist ja mõtlemist. Siiski usun ma, et see väike vaev tasub end ära. Toon teile mõned näited, mis on minu jaoks mõnusad vahepalad ja ootan ka kindlasti teie arvamusi ning ideid.

Porgandilaastud hummusega Ideaalne vahepala. Hummus sisaldab nii valku kui ka kasulikke rasvu. Kikerhernestes olevad rasvad aitavad porgandis sisalduval A-vitamiinil imenduda.

Keedumuna Minu sagedane üks osa vahepalast. Sisaldab palju valke ning vitamiine.



Kodujuust  Saab kombineerida endale meelepäraste asjadega. Nt magus variant - marjad/pähklid/ seemned/toormoos/stevia/agaavsiirup; soolane kurgi/tomati/avokaadoga. Samuti on minu lemmik Alma soolakurgi ja tilli maitsega.

Suurem vahepala: kodujuust, natuke piima, 1 tl vanilje valgupulbrit,
mustikaid, pähklid, seemned

Maitsestamata kohupiim/kohupiimapasta marjadega/pähklitega/meega/seemetega/toormoosiga. Võib võtta ka vanilli ja rosinatega, kuid need sisaldavad üsna suurel hulgal suhkrut. Mulle meeldib näiteks maitsestamata kohupiimapasta toorkakao ja agaavsiirupi/steviaga.

Maitsestamata jogurt/kreeka jogurt/keefir marjadega/pähklitega/meega/seemetega/toormoosiga. Kindlasti kordades parem valik kui valmis jogurtid, mis sisaldavad ca 12-16 g suhkrut 100 g kohta.

Proteiinipudding Fasti valgupuddingud on üsna tuntud - sisaldavad palju valku ning üsna vähe suhkrut. Maitseid on ka mitmesuguseid. Nendest, mis proovinud olen, meeldivad enim õuna-kaneeli ja mustika-valge šokolaadi ja kõige vähem karamelli. Saab teha nii piima, keefiri kui ka maitsestamata jogurtiga. Parim on ilmselt kahe viimasega. Minu suured lemmik siiski pole, sest ikkagi üsna tugev kõrvalmaitse. Samas tean, et paljudele väga maitsevad ja on hea asendus magusale. Müüakse Fitshopis, Prismades, spordiklubides ja ka vist mõnes Selveris (Järvel).

Tallegi Chick Snack Väga mõnus vahepala, täidab kõhtu ja sisaldab palju valku. Üks pakk 184 kcal, 39,6 g valku, 0 g süsivesikuid, 3 g rasva


Smuuti Valikuid on miljoneid ja iga üks saab teha endale täpselt sobiva. Väga toitev ning tervislik vahepala. Tegemisel võiks järgida, et sisaldaks nii süsivesikuid, valku kui ka rohelisi asju vitamiinidena. Samuti sobivad veel hästi sisse pähklid või chia seemned. Mugav klaaspudelis kaasa võtta ning tööl/koolis juua.



Proteiinibatoon Mitte küll igapäevane vahepala, aga kiiretel päevadel aitab hästi. Samuti vahel hea valik magusa asemel. Kindlasti tuleks jälgida batooni koostisosi ja kalorsust. Mõned batoonid pole koostise poolest väga erinevad tavalisest šokolaadist. Samuti on kalorsus oluline olenevalt milleks batooni kasutate - vahepalana oleks optimaalne kuni ca 200 kcal, põhitoidukorra asendajana võib ka suurema kalorsusega. Siiski arvan, et see ei peaks kuuluma igapäevasesse menüüsse. Minu lemmikud koostise ja maitse poolest on Questbarid, mida saab Eestis iFit'st.



Müslibatoon Väga oluline on jälgida koostist, sest enamik poes müüdavaid sisaldab väga suures koguses suhkrut. Parim variant on muidugi ise teha (nt kaerahelbed, datlid, seemned, pähklid).

Kaerahelbe küpsised Kaerahelbed sisaldavad aeglaselt imenduvaid süsivesikud ning annavad energiat pikaks ajaks, mis on kiirel päeval väga oluline. Parim variant oleks neid ise teha. Üks väga lihtne retsept on näiteks kaerahelbed ja purustatud banaan kokku segada ning ahju.

Proteiinipannkoogid, -vahvlid  Kuigi enamik teevad neid hommikusöögiks, sobivad need ka hästi vahepalaks. Tuleb vaid eelmisel päeval valmis teha ja karbiga kaasa võtta. Pisikesi pannkooke on mugav ka väljaspool kodu süüa. Retsepte on erinevaid: kõige lihtsam on 2 muna ja (pool)banaan. Ise varieerin koostist veel vahel kaerahelveste, kodujuustu, kohupiima, valgupulbri, kaneeliga.

Puuviljad, juurviljad: lillkapsalõigud, porgandilaastud, kirsstomatid Ilmselt kõige levinum vahepala, mida on mugav ka väljaspool kodu süüa.

Täistera võileib - kana/veisesingi, köögiviljade, rohelisega; tuunikalaga jm.

Riisigaletid Soovitavalt täistera/tatra galetid. Saab tarvitada nii soolaselt (nagu võileib) või magusalt. Enne trenni vahepalana kiireks energiaks meeldib mulle vahel süüa koos maapähklivõi, banaani ja kaneeliga.

Näkileivad Sisuliselt leiva asemel. Vahel meeldib mulle ka magus variant kodujuustu, agaavisiirupi ja kreeka pähklitega.

Seemned, pähklid - Täidavad hästi kõhtu, sisaldavad kasulikke rasvu ning on mugav kaasa võtta. See ei tähenda, et peaks terve paki korraga ära sööma. Ülesöömise vältimiseks on mõistlik kindel kogus kaasa võtta või jagada päevane kogus erinevatesse väikestesse kottidesse.

Loodan, et andis mõnele lugejale ideid. Kui midagi veel meenub või avastan, lisan siia nimekirja. Kui kellegil on häid ideid, võib kindlasti neid jagada.



Monday, April 21, 2014

Midagi magusat ja midagi tervislikku - mustika-kookose jäätis datli-pähkli põhjal

Juba mõnda aega olen tahtnud proovida kookospiimaga jäätise tegemist. Paar nädalat tagasi nägin facebooki lehel Raudne Tervis huvitavat retsepti, mis ühendas endas nii koogi kui ka jäätise. Täna ema sünnipäeva puhul tundus olevat õige aeg lõpuks ära katsetada ja vaadata, kuidas külalistele natuke tervislikum maiustus meeldib. Tagasiside oli ainult positiivne ning ka mulle väga maitses. Ainuke miinus minu arvates oli see, et tegin liiga suurele vormile, mistõttu jäi põhi veidi õhuke. Aga aitab jutust ja ma esitlen mustika-kookose jäätis datli-pähkli põhjal



Vaja läheb
  • 2 tass datleid (soovitan osta puuviljade juures olevaid, mis on pehmemad ja värskemad kui varasemalt pakendatud pähkliriiulis asuvad)
  • 1/4 tassi mandleid
  • 1/4 tassi india pähkleid
  • 2 külmutatud banaani
  • 1/2 tassi kookospiima
  • 1 tass mustikaid
  • (kookoslaastud)
Valmistamine

Põhja tegemiseks purusta köögikombainis datlid ja pähklid. Suru saadud mass küpsetuspaberiga kaetud väiksemasse vormi (mina tegin 22.5 cm vormis ja oleks võinud olla väiksem, näiteks keeksivorm). Pane külmutatud banaanid ja kookospiim köögikombaini/blenderisse ning lase ühtlaseks. Seejärel sega lusikaga sisse terved mustikad. Vala segu põhjale, kata kergelt kookoslaastudega ning aseta vorm vähemalt 4 tunniks sügavkülma. Enne serveeerimist võta umbes 10 minutit varem välja, et oleks lihtsam viilutada. Samuti on seda mugavam süüa kui on pisut sulanud. Ülejääk säilita sügavkülmas.










Nädala kokkuvõte 14.04-20.04

Esimesed soojad ilmad kevadel on vist üks mu lemmikaegu aastas. Inimesed justkui ärkavad talveunest, tulevad välja ja tegutsevad. Eks üsna raske on keskenduda kooliasjadele toas, samas annab päike natuke ikkagi lisaenergiat ja motivatsioon see kiiresti ära teha. Nädalavahetus oli justkui mini puhkus, kui sai palju aega väljas veedetud, grillitud ja sporditud. Nüüd uue energiaga jälle töö asjadesse.




Esmaspäev: Pärast pikka päeva raamatukogus oli trennis käik justkui paradiis. Nädala alguses on hea jalgu teha, sest energiat on küllaga. Reie tagakülg ja tagumik sai korralikult vatti. Sain ka natuke õpetust ühelt treenerilt, mis oli päris kasulik. Aga noo ma olin alati kindel, et ta täiega jälgib, mida inimesed jõusaalis teevad ja siis vaatab natuke kahtlase pilguga…nüüd sain kinnitust, et ma ei kujuta seda lihtsalt ette. Tegelikult on asjalik kriitika alati tervitatav ja sain head nõu, kuidas antud harjutust enda jaoks lihtsamaks ja efektiivsemaks muuta.

Teisipäev: Hommikul TÜs ja proovisime jõutõstmises kasutatavaid abistavaid vahendeid ehk põlvesidemeid ja surumissärki. Särki proovisid küll ainult paar kutti ja Läti vahetusüliõpilane Inga, kes tegeleb erinevate jõutõste aladega. Ise väga trenni ei jõudnudki teha, sest enamik aega kulus neile kaasa elamisele. Neiu surus koos särgiga 65 kg rinnalt. Muidu olevat rekord 60 kg. Samuti proovisime rinnalt surumist kummidega ehk kangi otsadesse pannakse kummid ja tõmmatakse enam-vähem pingule maha, kus need kinnitatakse. Sel viisil kangi surudes on pinge ka üleval faasis ehk lõpus on raskem (tavaliselt seal lihtsam) ja arendab  teistsuguseid lihaskiusid. Tugevate põlvesidemetega oli päris kummaline kükkida, sest nad peaaegu ise suruvad su kükist üles.
Õhtul käisin MyFitnessis combatis, mis oli täitsa mõnus.

Kolmapäev: Hommikul jõusaalis triitseps, biitseps, rind. Õhtul oli ilm nii ilus ja tegime Kirkega väikse jalutuskäigu - kokku tuli ca 12 km. Mul sai enne lõppu kahjuks telefon tühjaks. Vahepeal suutsime ära ka eksida ja pidime google mapsilt abi otsima.

Neljapäev: Eriti varajane trenn - kell 7 olin platsis. Üllatavalt palju inimesi oli. Mõnus jalatrenn sai tehtud hoolimata kellaajast. Pärast veetsin veel sõbrannaga tunnikese jõusaalis, kellele näitasin põhiharjutusi ja tegin talle lihtsama kava. Ülejäänud päeva veetsin raamatukogus ja koolis - õhtuks oli küll tühjaks pressitud sidruni tunne.

Reede: Hommikul Synergysse, kus tegime seekord kaks ringi. Kuna nädalavahetusel oli Tallinnasse minek, tahtsin jõusaalitrennid enne ära teha ehk õlg, selg sai tehtud ning otse bussi peale.

Laupäev: Ilm oli super hea ning leppisime sõbrannaga juba reedel kokku, et kell 10 saame Nõmme spordikeskuse juures kokku ja teeme väikse jooksuringi. Plaanis oli umbes 5 km. Sõbranna otsustas pärast 3 km, et teeb natuke jõudu hoopis juurde. Plaanisin minna mööda 3km rada, et tuleks kokku ca 5 km. Mingi hetk kadusid märgid aga ära ja ma ei mäletanud enam ka, kust täpselt tulin. Tiirutasin radadel edasi-tagasi umbes 2 km kuni ikkagi tuli jälle sõber google maps appi ja juhtis mind tagasi teele. Vajalik abimees mul ikka võõrastel radadel joostes. Kokku tuli 7 km. Pärast tegime mõned venitusharjutused ja mõnus algus päevale sai tehtud. Üldiselt oli väga hea koht, kus joosta. Ülejäänud päeva veetsin Sakus, grillsime ja tegime õuetöid. Kuna mu väike vend Hugo on suur batuudifänn ja ta mõistis üsna pea, et ka mulle meeldib hüpata, pidin temaga seal pool päeva veetma. Õhtul sai veel väiksel istumiselgi käidud, lõpuks lihtsalt silmad vajusid kinni.

Pühapäev: Iseenesest puhkepäev, aga otsustasime sõpradega Nõmme Seiklusparki minna. Mulle oli see kolmas seikluspark ja väga meeldis. Täpselt sobib selline aktiivne puhkus. Kokku läks umbes 3 tundi. Esimesed kolm rada olid lihtsamad ja viimased kaks raskemad. Muidu oleks ehk kiiremini läinud, aga vahepeal pidi mõndasid inimesi ikka puu otsast päästma ka. Raskemad rajad pakkusid natuke väljakutset ka. Pärast käisime Gruusia restoranis Pirosmanis kanasašlõkki sööma ja see oli lihtsalt IMELINE! Kindel koht, kuhu tagasi minna ja ka hind oli üsna mõistlik.







Pühapäev algas ikka tervislike pannkookidega (isegi Siim sõi)

Monday, April 14, 2014

Nädala kokkuvõte 07.04-13.04

Teen kiire ülevaate eelmisest nädalast ka.



Pulsitsoonid ei ole õiged, sest ma ei kasuta hetkel pulsikella
Esmaspäev: Plaanisime Kirkega lõpuks Griti ja lihashooldusesse minna Lõunakeskusesse. Kuna mul jäi loeng ära, tundus see hea plaan. Läks aga hoopis teisiti. Nimelt oleksin peaaegu avarii tekitanud ja mõlgi saanud. Pärast valgusfoori vasakule reastudes ühesuunalisel teel ei näinud ma autot enda kõrval. Tema õnneks mind nägi ja keeras äärekivisse. Pääsesin ehmatusega ja sõitsin Lõunakeskusesse. Sinna jõudes avastasin, et antud auto on minu selja taga, kust välja astus noormees, kes viitas kahele kriimule oma BMW veljel, mille äärekivi talle tekitas. Arutlesime siis natuke aega seal asjade üle ning kuna ma noormehe soovile - talle 100 eurot maksta kriimu parandamiseks, nõus ei olnud, vormistasime kindlustuse paberid. Tegelikult olin väga õnnelik, et midagi hullemat ei juhtunud ja ma kahe mõlkis auto kohta ei pea pabereid kirjutama. Griti ma siiski ei jõudnud. Tegin lühikese jalatrenni ja rullisime ning venitasime end korralikult pärast. Tule veel ideele Lõunakasse trenni minna eksju (see on mu kodust täiesti teises otsas). Aga lihashooldus on mõnus :) ja valus ka.

Teisipäev: Hommikul jälle Tartu Ülikooli Spordihoones, kus nagu ikka kükk, rinnalt surumine ja jõutõmme. Kasutasime seekord pakke ja kaste abimehena. Seega kükkisime kastile, rinnalt surumisel pani partner paku rinnale ja jõutõmbel kang pakkudel või seisad ise pakul. Nii saab varieerida raskuse amplituudi ja arendada jõudu. Õhtul käisin Myfitnessis combatis.

Kolmapäev: Kolmapäeva hommikuti üldse ei viitsi end spordiklubisse vedada, aga pärast lähen super enesetundega loengutesse. Kavas oli nagu ikka rind, triitseps, biitseps.

Neljapäev: Pärast terve päeva raamatukogus veetmist, käisin jälle ühes natuke unustusse vajunud lemmiktrennis bodyattackis. Oli hea nagu alati ja tegelikult tahaks seal palju rohkem käia. Eelmine aasta olin ikka aktiivne osaline ja arendab väga hästi vastupidavust. Peale seda oli kavas jalatrenn. Algul mõtlesin küll, et olen üsna väsinud, aga ma ei tea, kust see energia tuli, sest super trenn ja jõud oli. Õhtul olid küll nii vaim kui ka keha väsinud.

Reede: 8ks läksin tublisti Synergysse, mis oli täis broneeritud. Inimesed on see aasta ikka usinad trenniskäijad, mis on ju tore. Ring oli üsna raske ja tegime ainult 2 seekord: TRXga käed laiali, rippes jalgade viimine pulgale, alusele hüpped, köie ronimine, siregete jalgade langetamine lamades, vastu seina staatiline kükk raskusega, jalad bosul plankust üles ronimine, ühel jalal jõutõmme sangpommiga, ühel jalal üles tulek, sangpommide üles surumine vaheldumisi. Kella 9ks läksin spordi üldainete koolitusele, kus veetsin ka järgmised kolm päeva. Sain jälle natuke targemaks ja üllatavalt ruttu läksid kõik loengud. 

Pühapäev: Viimane päev koolitust olin juba üsna väsinud ja tähelepanu hakkas hajuma. Trenni ka väga ei viitsinud minna. Kui aga sinna jõudsin, läks laiskus üle ja sai tehtud üks korralik treening seljale ja õlgadele. Kuna palju tuttavaid oli samal ajal sattunud, venis see kokkuvõttes päris pikale. Nädal sai lõpetatud jälle mõnusa enesetunde ja positiivsete emotsioonidega.

Viimasel ajal on suur liha isu kogu aeg: pildid delikatess veisehakkliha punaste ubadega, salatilehed, kirsstomat, avokaado, kodujuust.

Käisime Vagas Mamas söömas-super head Aasia toidud
ja portsud on väga mehised. Poole pakkisime kaasa.
Soovitan kõigile tartlastele. Pildil Nepali kanaroog.
Proovisin ka ära Eesti tuntud ökojäätise ja ei pidanud
pettuma. Kookose oma maitses nagu rafaello.




Sunday, April 13, 2014

Kikerherneste ja hummuse armastus

Mul on vist toiduga selline suhe, et kui mõni asi meeldima hakkab, siis pean seda saama kogu aeg, kuni hetkevaimustus üle läheb. Praegu on selleks kikerherned. Olen neid ka varem söönud, kuid paar nädalat tagasi lihtsalt tuli suur isu ja nüüd olen kasutanud neid igasugusel moel: praadinud, röstinud, salatites, määretes. Paljud pole nendega ilmselt väga tuttavad ja ega ma ise ka varem eriti ei teadnud. Esimest korda kuulsin, kui sõbranna Austraalias vastas Siimu küsimusele "Mis maitsega falafel on?", et see maitseb noh..nagu kikerhernes. Kõlas üsna naljakalt, sest kikerherneid polnud me kumbki varem söönud.

Siin lihtsalt praadisin oliivõlis ja lisasin maitseained, mis kätte juhtusid 

Mis on kikerherned ja miks sa võiksid neid süüa?
Kikerherned on Lähis-Idast pärit kõrge proteiini sisaldusega kaunviljad, mis sisaldavad rohkelt foolhapet ja mangaani. Nad on head kaaliumi, raua, magneesiumi, vase ja tsingi ning B-grupi vitamiinide allikad. Kikerhernestel on diureetiline ja seedemahlade eritumist soodustav toime, nad on head soolestiku puhastamiseks. Tänu rikkalikule kiudainesisaldusele aitavad kikerherned kolesteroolitaset alandada ja veresuhkru taset tasakaalus hoida, sobides hästi diabeetikutele. Koos täisteraviljaga serveerides on kikerherned ideaalseks valguallikaks, mis võimaldab kätte saada kõik asendamatud aminohapped. Sobib kasutada määrdena, dipina, suppides, salatites, hautistes.

100 g sisaldab: 164 kcal; 8.9 g valku; 27,4 g süsivesikuid; 2,6 g rasva; 7,6 g kiudaineid


Minu üks suur lemmik on hummus, mis on Lähis-Ida köökides populaarne kikerhernestest dipikaste, mida serveeritakse köögiviljade või pitaleiva kõrvale. Üheks tähtsamaks komponendiks lisaks kikerhernestele on tahini ehk seesamipasta. Olen seda nüüdseks juba üsna mitu korda teinud ja tulemuseks on maitsev ja tervislik suupiste. Minu lemmik on dipina koos porgandiga, mida võtan tihti kaasa vahepalana. Samuti aitavad hummuse rasvad porgandi A-vitamiinil imenduda. Retsepte leidub internetis üsna palju ning eks lõplik tulemus sõltubki enda eelistusest. Nüüdseks olen teinud seda juba 4 korda ja leidnud oma lemmiku.


Vaja läheb:

  • 1 purk konserveeritud kikerherneid
  • 2 küüslauku
  • poole sidruni mahl
  • 2 spl tahini
  • 1/2 tl vürtsköömneid
  • 1 spl oliivõli
  • must pipar
  • lisaks maitseained soovi korral: nt paprika pulber, cayenne pipar
Valmistamine

Nõruta kikerherned korralikult, kuid jäta kindlasti konservvedelik alles. Pane kikerherned ja purustatud küüslauk miksrisse ja sega. Lisa poole sidruni mahl, tahini, oliivõli ja vürtsköömned. Mikserda ühtlaseks ning lisa kikerherne vedelik, et saada kreemisemat tulemust (mina panin umbes 1/2 dl). Vastavalt soovile lisa maitseaineid või teisi koostisosi, et saada endale meelepärane tulemus. Tavaliselt olen lihtsalt pipart pannud, vahel ka paprikapulbrit.



Mõnes retseptis ei ole vürtsköömneid lisatud, aga soovitan kindlasti panna, sest just need annavad õige maitse juurde. Olen ühe korra teinud ka ilma. Igast poest ma neid leidnud pole, kuid kindlasti peaks olema Konsumis ja Prismas (lisan pildi ka). Samuti peab natuke vaeva nägema tahini saamisega - üldjuhul müüakse looduspoodides ja Prismas. Hind on küll üsna krõbe - ca 5 euri, aga selle eest on purk väga suur ja mitmekordsel tegemisel tasub ära. Lisaks sobib see ka näiteks salati kastmetesse.

Inimesele, kes pole kunagi hummust söönud, võib maitse tunduda üsna harjumatu. Kui aga ükskord meeldima hakkab, siis tundub see maailma parima asjana.


Monday, April 7, 2014

Tom Kha kiirversioon

Üks päev tuli suur supiisu ja otsustasin teha lihtsa ja kiire versiooni Tom Khast, mis on tuntud Tai kookussupp. Tegelikult pole tegemist erilise retseptiga (ja veel vähem minu leiutisega), aga kuna kiitlesin sõbrannale, kui hästi see maitses, käskis ta selle üles kirjutada. Üldiselt ma vürtsikate söökide sõber pole ja kuigi olen Tais kolm korda käinud, siis seal olles ma neid suppe ei puutu. Proovinud olen küll, aga minu maitsele liiga tugevad ja teravad. Seetõttu on antud variant hea alternatiiv ja pole vaja muretseda palju koostisosi, mida üldjuhul aasiapärased toidud nõuavad.

Vaja läheb
  • Santa Maria Tom Kha maitseainetesegu (mina panen pool pakki, sest ei kannata liiga vürtsikaid asju)
  • 400 ml kookospiim (1 purk)
  • 6 dl vett
  • 2 tükki kanafilee
  • 2 tomatit
  • ca 5-6 šampinjoni
  • (krevette)
Valmistamine

Sega Tom Kha maitseainetesegu, kookospiim ja vesi ning lase keema. Tükelda broilefilee väikesteks tükkideks ning prae pannil. Enne kana pannilt võtmist prae natukes ka tükeldatud šampinjone. Seejärel lisa mõlemad kookospiimaasegule ning keeda mõned minutit. Viimaks pane suppi ka tükeldatud tomatid ja keeda mõni minut veel.

Kiirsupi kohta minu meelest üsna tervislik ja maitsev ning teeb seest mõnusalt soojaks. Kuna kõht oli väga tühi, ei jäänud parema pildi tegemiseks aega.





Sunday, April 6, 2014

Nädala kokkuvõte 31.03-06.04

Aeg jälle nädala kokkuvõtteks. Ma pole viimasel ajal blogis väga aktiivne olnud ja trenni/toitumisega seotud asjalikke postitusi kirjutanud. Üritan kogu tähelepanu kooliasjadele keskenduda ja ühe postituse korralik kirjutamine võtab meeletult aega.




Esmaspäev: Täitsa tavaline jalatrenn jõusaalis, erilisi emotsioone ei tekitanud seekord. Mõtlesin, et tahaks endale ikka tõstevöö osta, sest jõusaali oma on mulle ikka parajalt suur.

Teisipäev: Hommikul nagu ikka oli ülikooli jõusaali praktikum. Õppejõud teatas, et nüüd hakkab jõutõste pool kursusest ehk keskendume kükile, jõutõmbele, rinnalt surumisele ja maksimaaljõu arendamisele. Tegi kerge sissejuhatuse Eesti jõutõstmisesse ja hakkasime harjuama. Proovisime siis rohkem jõutõste tehnikas teha neid harjutusi ehk ikka täissügav kükk ja surumisel rind üleval selg nõgus, et surumise maa lühem oleks. Iseenesest oli kerge tund ja kahtlesin, kas seda üldse trennina kirja panna siia. Päeval tegelesin aktiivselt baka tööga lõpuks ja õhtul elasin selle combatis välja. Praegune kava pole ikkagi minu lemmik, natuke liiga ühekülgne - väga palju ülakeha!

Kolmapäev: Kella keeramine andis mul see aasta ikka tunda ja hommikune vara ärkamine oli väga raske. Pidasin ikka pikka võitlust, kas minna hommikul trenni või mitte. Õnneks võitis minek ja õige otsus - kell 10 läksin juba reipalt loengusse. Palju on küsitud, et palju ja mida teen. No üks näide siis rinna, triitsepsi ja biitsepsi päevast.
Rind: rinnalt surumine, kaldpingil lendamine.
Triitseps: prantsuse surumine vs dipsid; köiega alla triitsepsi sirutus
Biitseps: küünarvarre kõverdus kangiga, scott pingil küünarvarre kõverdus hantilga

Ülejäänud päev oli seevastu üsna kohutav. Esmalt vaheeksam ühes aines, mis läks üli halvasti - ei mäletagi, et pärast mõnda eksamit oleks selline läbikukkumistunne olnud. Viha õppejõu vastu oli suur, et ta suutis midagi lihtsat ja loogilist kõige nõmedamasse situatsiooni asetada. Kuna eksam sai kähku tehtud, oli järgmise loenguni aega 1,5h. Mõtlesin vahepeal linnas käia, tegin kerge eine ja kui lõpuks oma raske kotiga tagasi Toomemäele jõudsin, selgus, et järgmine loeng jääb ära, sest ainult 2 inimest (koos minuga) on otsustanud kohale tulla. Ja tänu sellele oli mul jälle 2h vaba aega, sest olin juhendajaga leppinud kokku aja pärast loengut. Õnneks saime selle natuke varasemaks… ja siis 2h ajusurma mulle ehk statistilist analüüsi…oh õudust. 

Neljapäev: Väga mõnus jalatrenn seekord ja jõutõmbest on üks mu lemmikharjutusi saanud vist. Varem ma seda eriti ei teinud, sest tehnika oli üsna logisev, aga asi areneb.

Reede: Hommikune Synergy - seekord olid kõik tublid ja tegi 3 ringi (tegelikult ajaliselt jõuaks teha 2, aga kolmas on nö boonusring). Lõuatõmbed pealthaardes laialt, kastile hüpped, köieronimine, triitseps kätekõverdus küünarnukk maha, jalad kinni ette kallutus sirgelt, plank, ühel jalal üles tõus, paarilisega käte laiali surumine, hüppenööril hüppamine, kükist sangpommi üles toomine ja surumine. Otsustasin otsa teha veel spinning 30+kõht, selg ka, kus polnud ammu käinud. Ai kui raske see oli…!

Laupäev: Olime Kirkega tublid ja juba 10st läksime jõusaali, muud ei mõista ju laupäeva hommikul teha (kuigi reede õhtu läks ka üsna pikale). Üllatavalt palju rahvast oli. Minul oli kavas õlg ja selg ning ega ilma akrobaatiliste harjutuste ning korraliku pildiseeriata Kirkega trenni lõpetada saa! 



Päraslõunal käisime Lõuna-Eesti karikavõistlusi kulturismis ja fintessis vaatamas. Pealtvaatajaid oli üllatavalt palju ja osavõtjaid kokku ca 65. Kõige populaarsem oli muidugi bikini fitness, mida ka meie kõige rohkem näha tahtsime, sest võistlemas oli ka mõni tuttav. Bikinid olid sel aastal väga head (eriti võrreldes eelmise aastal sama üritusega) ning meil jätkus kommentaare ikka kõigile ja kõigele… naiste värk! Meeste voorud olid ka huvitavad, kuigi mõndade kohta tekkis küll natuke küsimus, kas nad ikka jõusaalis käinud on. Siiski algajatele hea kogemus ilmselt. Ma ei tohiks tegelikult nii kriitiline olla, sest kuskil pea tagasopis on ka endal tiksunud ikka mõte, et võiks end kunagi proovile panna. Kahtlev olen olnud pigem sellepärast, et bikini fitness tundub vahel natuke liiga selline barbie ja naiivse blondi mängimine. Tegelikult on kindlasti enamusel selle taga suur töö, aga on ju natuke lavaline olek justkui "õhus lendamine". Pärast seda üritust jõudsin selgusele, et tegelikult võiks ju ikka ära proovida ja hea kogemus oleks kindlasti. Rohkem mõtlen sellele kui kool läbi ja olen enda elamisega ilusti Tallinna jõudnud ning selguse saanud järgmise aasta tegevustes. Pidevalt kahe linna vahel sõitmine võtab väga palju aega ära ja midagi konkreetset ning siduvat on plaanida raske. 

               

Midagi jäi külge ka ikka! Tegelikult ma end väga lühikeseks (170 cm) ei pea, aga nende tšikkidega koos olles tunnen küll end väikse päkapikuna.




Wednesday, April 2, 2014

Tee head!

Mõtlesin kirjutada täna natuke isiklikumal teemal. Üldjuhul pole see blogi mõeldud minu elu lahkamiseks, aga kasuliku asja nimel võin natuke detailidesse rohkem laskuda. Tahan tutvustada teile heategevuslikku üritust, mis toimub 8. juunil Tallinnas  Kadrioru pargis. Tegemist on pardiralliga, mille eesmärgiks on toetada vähihaigete lastega peresid. 

Mõni kuu tagasi sai haigete laste vanemate toimetuleku teema meedias veidi rohkem tähelepanu. Lapsevanemad küsisid riigijuhtidelt, millest peaksid elama täiskoormusega hooldajatööd tegevad vanemad ja miks riik neile töövõimetust ei kompenseeri selle aja jooksul. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja vastus oli üsna karm:  „Sotsiaalministeerium ei ole kehtestanud korda, mis näeks ette kohustuse lapsevanemal viibida haiglas koos lapsega 24 tundi. Samuti ei ole reguleeritud, kes peaks lapse juures viibima. Kui haige laps vajab haiglas 24-tunnist hooldust, siis hoolduse on samuti kohustatud korraldama haiglapersonal, kuid hooldust võib soovi korral läbi viia ka lapsevanem.” Hiljem ministeerium küll vabandas, aga see näitas, et antud sihtgrupp on jäänud üsna tähelepanuta. Vähihaige laps vajab nii füüsilist kui ka vaimset toetust, kuna keemiaravi on väga karm, mis võtab peaaegu enamuse pere ajast.

Miks ma seda kõike siia kirjutan? Jah, muidugi ka niisama heategevuse reklaamimine on väga soositav. Siiski kipub tavaliselt olema nii, et alles siis, kui isiklik kogemus on, jõuab probleem rohkem kohale. Paljud seda kindlasti teavad, aga eelmise aasta juunis avastati minu 1,5-aastasel poolvennal Hugol pahaloomuline ajukasvaja. See oli kogu pere jaoks muidugi suur šokk ja küsimusi tekkis palju. Ometi pidime end kõik kokku võtma, sest Hugo terveks saamine oli peamine. Nüüd on möödas mitmed operatsioonid, üle 9 kuu ravi ning palju haiglas veetmist. Praegu on poisil tervis hea ning toimetab nagu iga teine 2-aastane. Meie perel on vedanud, sest materiaalselt saame hakkama ning samuti on lai nii öelda tugigrupp. Paljudel teistel seda aga pole. Haiglat külastades olen näinud väga paljusid peresid, kes on väga raskes seisus - muidugi esiteks vaimselt kui ka materiaalselt. Haigla vahet sõitmine võtab enamuse ajast ning mõned peavad seal viibima lausa kuid. 

Väike lõik Hugost reporteris

Seetõttu otsustas Vähihaigete Lastevanemate Liit korraldada heategeuvusliku pardiralli. Taolisi üritusi on välismaal korraldatud ka varem (võib vaadata youtube huvi korral). Põhimõte on lihtne - iga inimene saab internetis teha rahalise annetuse. Iga annetus toetab ühte konkreetset vanniparti. Kõik vannipardid lastakse korraga Kadrioru pargi kanalisse vette, kus nad läbivad määratud võistlusdistantsi. Esimesena finišisse jõudnud vannipart toob oma toetajale peaauhinna – koguperereisi Rootsi Junibackeni. Nagu ma enne mainisin toimub see 8. juunil ning lisaks on plaanis ka muid lõbusaid tegevusi. Minu meelest tore ettevõtmine ning miks mitte vahel natuke head teha. Ehk on ka minu blogi lugejate hulgas mõni helde annetaja. :)

Rohkem infot ürituse kohta saab https://pardiralli.ee