Karrine kana-lillkapsasalat

Palju on tuntud huvi, et miks ma üldse enam retsepte ei jaga ja toidupostitusi ei tee. Põhjus on on tegelikult üsna lihtne - pole väga midagi jagada. Viimasel ajal on elutempo olnud selline, et lähen alati kerge ja kiire vastupanu teed, et tavaline söök ongi kana, riis/makaronid, juurikad/salat. Olen hakanud rohkem sööma igasugu valmis marineeritud fileesid, sest tavaline kana on ära tüüdanud. Kaua ma ikka samast toidust pilti teen ehk siis polegi ka midagi kirjutada. Mingil ajahetkel oli mul kogu aeg nii palju ideid, mida teha, aga praegu on justkui pea tühi. Üritan nüüd natuke järje peale tagasi saada ja teisi maitseid lisada. Saadame Kirkega iga päev üksteisele pilte, et ideid anda.

Täna jagan ühte lihtsat karrist kana-lillkapsa salatit. Tegin midagi taolist ka kevadel dieedi ajal ehk igati tervislik valik minu meelest. Komponente võib tegelikult panna igasuguseid vastavalt maitsele, aga mul oli hetkel selline valik. Koguseid ma üles märkima ei hakka, sest need lähevad nagunii tunde järgi.

Vaja läheb: 

kanafilee, kikerherned, toores lillkapsas, konserveeritud ananass omas mahlas, avokaado, karripulber, kreeka jogurt, (kodujuust).

Valmistamine:

Lõika kanafilee väikesteks tükkideks, pruunista pannil ning maitsesta soola ja karripulbriga. Riivi lillkapsas ning sega ananassi, kikerherneste ja tükeldatud avokaadoga. Lisa salatile kanafilee tükid ja kreeka jogurt (ma panin natuke ka kodujuustu). Maitsesta karripulbriga ning soovi korral lisa soola-pipart.

Pildil ei tundu võib-olla kõige isuäratavam, aga maitse on super!

Motivatsioonist ja muust

Lubasin, et annan nüüdsest natuke tihedamini märku ja üritan sõna pidada. Üle pika aja oli kolm vaba päeva, mistõttu sain veidi rohkem puhata ja kehal ning vaimul taastuda. Mainisin eelmises postituses ka, et hetkel on mul kerge motivatsioonipuudus. Suvi oli nii tempokas ja nüüd kui on vähemalt tööalaselt veidi rahulikum, on esialgu natuke imelik olla. Tegelikult tuleks seda aega nautida, sest ega pikka pidu pole. Kui nüüd aasta tagasi minna, siis 2014. aasta oktoobris töötasin ca 250 tundi, lisaks veel trennid ja kõik muu ehk peaksin hetke olukorrast rõõmu tundma.

Trenni mõttes hakkas ka viimasel ajal natuke motivatsiooni vähemaks jääma. Olen juba sama kava üsna pikalt teinud ja tekkis kerge tüdimus. Tegelikult on see ilmselt normaalne, sest kogu aeg ei saagi 100% motiveeritud olla. Mul on vist juba tavaks kujunenud, et iga ca 4 kuu tagant on kerge langus. Tegin nüüd viimastel nädalatel natuke vabamalt ja rohkem seda, mida ise tahtsin. Tundub, et see mõjus hästi.

Laupäeval toimus Reebok Fitness festival, kuhu juba ammu plaanisime minna. Hommikut alustasime Egle poolt korraldatud lava-eri seminariga. Alguses oli nii öelda meigikoolitus, mida viis läbi Oriflame. Ega sealt suurt midagi teada ei saanud - ainult tõdesin, et olen kaotanud taaskord enda vähesedki oskused meikimisel, mida kevadel harjutatud sai. Sisuliselt tegime end lihtsalt ilusaks, pärast mida rääkis Egle natuke lavalisest ettevalmistusest. Oluliselt uut teada ei saanud, aga eks see oligi rohkem täiesti uutele suunatud. Osad tüdrukud võistlevad ka sügisel ehk mõni oli rohkem kustunud näoga, teine vähem... Meenutades nüüd enda kevadet, siis ega ma ise ka kõige teravam pliiats polnud.

Pärast koolitust suundusime trennidesse. Plaanis oli bodyattack, bodycombat, crossfit ja kick the plyo. Pidasime ilusti kavast kinni ja kõik treeningud said tehtud. Kusjuures üllatavalt lihtne oli. Arvasin, et kuna pole ammu aeroobseid trenne teinud, siis on üsna väsitav. Väga mõnus oli üle pika aja jälle oma lemmikut combatit teha. Alguses oli tunne küll, et virutan kohe mõnele jalaga näkku, aga mida lugu edasi, seda vähem inimesi alles jäi. Kätlinile oli see esiene kord ja ta oli kohe nii vaimustatud, et oli kogu trenni suu kõrvuni. Teine asi, mis väga meeldis, oli crossfit. Olen kunagi Tartus päris tunnis käinud, mis on muidugi kordades raskem, aga siiski pakkus ka festivali versioon väljakutset. Vahelduseks oleks päris põnev hoopis selles stiilis trenni teha - tugevaks seal igatahes saab. Ring sisaldas kastile hüppeid, sangpommidega erinevaid harjutusi, hüppenööriga hüppamist jms. Lõppu tegime tüdrukutega veel aja peale kosmonaute. Kokkuvõttes oli väga tore päev. Sellised üritused pakuvad alati postiivseid emotsioone. Tore oli näha ka, et mitmed töökaaslased ja muud tuttavad olid kohale tulnud.

Teise poole nädalavahetusest veetsin Lõuna-Eestis ja Tartus. Pühapäev oli selline õues olemise aeg rohkem - käisin Tartu Rattamaratonil autojuhiks. Palju positiivseid emotsioone ja hea meel, et ise sõitma ei pea. Kunagi võiks muidugi lühema distantsi läbida ikkagi. Tartus kahjuks palju aega ei jäänud, aga kõige tähtsama ehk Kirke ja tema poisi jõudsin üle vaadata. Kui ma muidu suur laste inimene pole, siis Karl on küll kõige vahvam tegelane. Armas pere on neil - ainult kaugel, millest on kahju, Seda suurem on alati kohtumisrõõm muidugi. Võiks ainult tihedamini juhtuda.

Lõpetuseks veel paar toidupilti. Üritan enam-vähem rajale tagasi saada. See ei tähenda nüüd hullu dieedirežiimi ja kõige grammilist jälgimist. Viimasel ajal juhtus pigem see, et toidukordade vahed läksid päris suureks ja siis kui lõpuks õhtul koju jõudsin, oli isu kõige järele.

Vasakul: täistera nuudlid, tilli-jogurti marinaadis kana, avokaado, tomat
Paremal: üleval tatraleivad avokaado ja lõhega; all kaerahelbepuder
 kreemküpsisevalgupuddingu, mango, mustikate ja maapähklivõiga

Suveunest ärganud

Tere kõigile jälle üle pika aja!

Olen ikka kaua aega hoogu võtnud, et postitust teha, aga erinevatel isiklikel põhjustel lihtsalt lükkasin seda pidevalt edasi. Mis siis vahepeal toimunud on? Tegelikult väga-väga palju ja kui see blogi oleks rohkem mu eraelule keskendunud, siis võiksin terve romaani  kirjutada. Siiski ma seda hetkel tegema ei hakka ja ei taha ka enda negatiivseid emotsioone siin esitada. See on ka üks põhjus, miks postitust teinud ei ole. Igaljuhul usun, et suured muutused on vahel vajalikud isegi, kui esmapilgul võib tunduda raske. Mugavustsoonist tuleb astuda välja ja asuda tegutsema - seda ma igaljuhul viimasel aastal teinud olen nii töö, spordi kui ka eraelu valdkonnas.

Nagu ma juba varasemates postitustes mainisin, siis sügishooajal ma ei võistle, vaid olen pigem kaasaelaja rollis. Hetkel ei kujuta ette ka, et peaksin dieeti rangelt järgima, sest see oleks praeguse elukorralduse juures üsna keeruline. See aga ei tähenda, et trennitegemise oleksin unarusse jätnud. Need käivad ikka täie hooga ja ka jõunäitajad vaikselt kasvavad. Viimasel ajal on tegelikult mind tabanud suurem väsimus - suvi oli töö mõttes väga tihe ja kõik muud pinged lisaks on keha ja vaimu ära kurnanud. Seetõttu otsustasin mõned nädalad natuke kergemalt võtta ja ka rutiini vahelduse toomiseks olen treeninud hoopis uues Postimaja Myfitnessis, mis mulle täitsa meeldib. Boonusena asub see ka mu töökoha kõrval. Septembri alguses tabas kerge tüüpiline sügishaigus, mistõttu tõin enda menüüsse tagasi ka vitamiinid.

Positiivse poole pealt natuke ka, siis mulle sobib küll hetkel väga hästi, et väljas pimedam on. Nimelt olen tagasi saanud enda une. Terve suve võitlesin uneprobleemidega - keskmisel 3-4 und pole ilmselgelt piisav. Lisaks ärkasin öö jooksul umbes 4-5 korda ülesse. Viimasel ajal on aga uni nii magus. Hommikuti ärkan ikkagi umbes 6 ajal, aga see on lihtsalt rutiinist sisse jäänud. 

Toitumise koha pealt üritan end nüüd jälle rajale tagasi saada. Iseenesest olen kogu aeg toitunud enam-vähem nagu ikka, aga kaalu mõttes on siiski natuke liiga palju juurde tulnud. Loodetavasti osa sellest ikka lihas ka on. Kuna hetkel aga otseselt kindlat eesmärki pole lähikuudel, siis on see natuke raske. Üldiselt ma  aga väga ei põe - küll kevadhooajaks jõuab. Tuleb ülejäänud elu joone peale saada ja eks siis kõik muu ka tasapisi paika loksub. Kuigi ega mulle see pekine vorm ei meeldi küll - eriti kui pole harjunud.

Nädalavahetusel on plaanis üle pika aja minna Egle väiksele seminarile ja pärast bikiini tüdrukutega ka Reebok fitness festivalil kaasa lüüa. Väike vaheldus jälle ja saab kindlasti tore olema - ega nende naistega teistmoodi ei saakski. Lisaksin hea meelega lõpetuseks ka mõne pildi, aga just vaatasin telefonis, et pole viimase kuu jooksul ühtegi toidu-ega trennipilti teinud (vähemalt sellist, mida kannataks avalikustada). Eks ma üritan end tulevikus parandada.

Selline lühiülevaade hetke tegemistest. Soovin kõigile edukat trennihooaega! :) Töö juures on küll kõik igatahes hoos.