Põnev trennikogemus - jumping

Nädalad ikka lähevad kiiresti, natuke üle ühe kuu veel ja ongi lavale minek. Ega hetkel seda ausalt öeldes ette väga ei kujuta - see tähendab, et võib-olla ma reaalselt ei saagi veel aru, millega ennast sidunud olen. Lisaks on veel töö juures tulemas suuremad muutused, vahetan natuke enda ametikohta ja saan veel vastutust juurde. Märtsi lõpp-aprilli algus tõotab ikka üsna hullumeelne tulevat, loodetavasti ma pärast nagu tühjakspigistatud sidrun pole. Energiaga on ka täpselt nii, et üks nädal on täiesti nullis ja järgmine nädal on super enesetunne. Eks siin avaldab mõju ka ülejäänud elu ja praegu on parajalt pinget igast valdkonnast. Aga jääkuninganna nagu ma olen - murran kõigest läbi. 

Sel nädalavahetusel tulin üle pika aja oma kodulinna Tartusse - viimati käisin siin vist novembris. Elu liigub siin natuke rahulikumas tempos ja mõnus on see, et jala jõuab peaaegu igale poole. Tallinnas olen mugavaks autoinimeseks hakanud, aga vastasel korral oleks ajakulu liiga suur ja tunde jääb mul päevas nagunii puudu. Tahtsingi sellega seoses tegelikult kirjutada ühest vahvast trennikogemusest. 

Viimasel ajal olen rühmatrennidest täielikult võõrdunud ja kui olengi käinud, siis pole neid väga nautinud. Minu sõbranna Kärt annab aga juba mõnda aega Eestis täitsa uut jumping trenni. Facebookis levis juba umbes aasta tagasi sellest videoklipp, mida paljud aktiivselt jagasid ning nüüd saab seda ka Eestis harrastada. Hetkel siiski vaid Tartus Healthy Attitude Fitclubis. Käisin seal ka suvel EMS treeningut katsetamas, millest ka lühikese ülevaate andsin. 

Lühike kirjeldus nende kodulehelt: 

Jumping® treeningut  viiakse läbi spetsiaalselt välja töötatud  Jumping® PROFI batuutidel. Jumping® sai teoks ideest arendada välja treeningprogramm, mis aitaks tugevdada keha ning oleks ühtlasi ka lõbus.

Jumping® on kombinatsioon aeglastest ja kiiretest hüpetest, traditsiooniliste aeroobika sammude variatsioonidest, dünaamilisest kiirus- ning jõuspordielementidest. Harjutuste mitmekesisus tagab selle, et tugevdatakse kogu keha. 

Kokku oli meid treeningul umbes 8 ning moodustasime batuutidega väikese ringi. Teised olid juba kogenumad käijad ning mina ainuke uustulnuk. Alguses seletas Kärt põhiasjad ja tehnika ära ning trenn võiski alata. Trenn on üles ehitatud erinevate lugude põhiselt ehk ühe loo ajal tehakse teatud liigutusi ning pärast seda on paus, kus on võimalik hinge tõmmata ning juua võtta. Esmalt olid natuke rahulikumad lood ning mida aeg edasi seda intensiivsemaks ja kõrgemaks liigutused ning hüpped läksid. Ausalt öeldes oli mu keha juba alguseks oma treeningutest üsna väsinud, mistõttu oli liigutamine natuke vaevaline. Eelmiste päevade jalatrennid andsid ka veel tunda ning vahepeal küll mõtlesin, et jalad on nagu pakud all, mis liikuda ei taha. Siiski oli kogu trenn väga meeleolukas ning õhkkond privaatsem kui suures grupitreeningus. Treeneril on võimalus jälgida kõigi tehnikat vältimaks vigastusi. Minul tekkis kohe mõte, et see oleks mõnus ajaviide sõbrannadega - näiteks ei lähe iga nädal kohvikusse istuma, vaid paned kindla pundi kokku ning iga nädal teed koos väikese jumpingu. Lõppu tegime veel natuke jõuharjutusi ja mõned venitused.

Hetkel on mul natuke raske intensiivsust hinnata, sest ma ise tundsin end juba enne üsna väsinuna. Tegelikult saab seda muidugi igaüks ise reguleerida, sest see oleneb kui tugevalt hüpata. Variante on kõigile ning keegi kindlasti kartma ei peaks. Ilmselt mina seda põhitrennina ei teeks, aga vahelduse mõttes kindlasti. Loodetavasti saab seda varsti harrastada ka mujal Eestis. Kõik, kes Tartusse satuvad ja tahavad midagi lõbusat ning uut proovida, minge uudistage kindlasti. Rohkem informatsiooni hindade kohta saab http://www.hafitclub.eu.

Pilt võetud HafitClub facebooki lehelt

Vaikselt liikudes eesmärkide suunas

Juba ongi käes veebruari keskpaik - aeg ikka lendab. Lubasin siin küll anda tihedamini märku, kuid tihe ajagraafik lihtsalt ei kutsu kirjutama. Hetkel keerlebki elu ainult töö, trenni ja toidu ümber. Kõik võtavad piisavalt aega. Toidu ümber mitte seetõttu, et ma jube pikalt sööks, vaid kuna hetkel on alanud ka valmistumine kevadeks, siis pean vaatama kõike, mida suhu pistan ning kõik toidukorrad on vaja ette planeerida. Parajalt tüütu tegelikult, aga sellega harjub.

Väike kokkuvõte siis viimase 1.5 kohta. Jaanuaris alustasin uue kavaga, mis meeldib mulle tunduvalt rohkem kui eelmine. Vaim oli juba vanast kavast tüdinenud ning harjutused on ka veidi põnevamad. Hakkasin korralikult ka jälle treeningpäevikut täitma, mis jäi aasta lõpus natuke unarusse. Oleme treeneriga ka kord nädalas kokku saanud, koos trenni teinud ja harjutusi üle vaadanud. See annab jälle natuke motivatsiooni juurde. Ega üldiselt trennides motivatsioonipuudust ei esine, vaid pigem lööb väsimus välja teistes tegemistes. Samuti hakkasin vaikselt ka kaalu langetama ehk olen kärpinud vähehaaval oma kaloraaži. Süüa saan tegelikult ikka piisavalt, kuid kuna ka töö juures on palju liikumist, siis teatud päevadel annab väsimus endast ikka märku. Alguses langes kaal nagu raamatu järgi (treeneri sõnad), aga nüüd on asi natuke seisma jäänud. Eks peab analüüsima ja vaatama, kuidas keha reageerib. Aega on ka veel piisavalt - ca 1.5 kuud. 

Kõige kardetum asi on minu jaoks aga poseerimine. Olen selle harjutamise nüüd endale eesmärgiks võtnud, kuna see peab olema loomulik ja enesekindel. Minu jaoks kindlasti kõige raskem osa. Hakkasin ka võtma personaalseid tunde ning arenguruumi on - linnuke kirjas, et vähemalt areneb kuskil suunas. Eelmisel laupäeval käisin ka jälle Egle bikiinifitnessi seminaril. Minu jaoks oli see kolmas kord ning need üritused on alati väga positiivsed ning annavad head energiat. Tore on kohtuda inimestega, kellega on ühised huvid. Töö juures ka kõik uurivad ja huvituvad, kuid kodus on suhtumine pigem negatiivne - eks mu aeg teiste asjade ja inimeste jaoks on hetkel lihtsalt väga piiratud. Seminaril viidi läbi treening, kus õpetati põhiliste harjutuste (kükk, plank) õiget tehnikat ja mida jälgida täpselt. Igaüks sai ka personaalset tagasisidet. Samuti harjutasime natuke poseerimist ning lõpus oli loeng toitumisest. Loeng ise midagi uut väga ei pakkunud, kuid pigem oli huvitav arutelu, mis sellest arenes. 

Hetkel polegi muud, kui ikka täiskäigul edasi. Pean hakkama kindlasti rohkem tegelema ka lihashooldusega, sest lihased ja kogu keha on üsna pinges. Kodus on mul selleks olemas matt ja rull, kuid ikkagi on raske end sundida. Samuti peaks võtma ikkagi ette spordimassööri juurde ehk kõik soovitused on oodatud. Loodan, et suudan ikkagi rohkem süstemaatilisemalt kirjutama hakata, et saaksin natuke lähemalt rääkida oma ettevalmistustest.