Uus aadress: https://hiieliin.com/

Blogi uus aadress on: https://hiieliin.com/

Väsimus võtab võimust

Tere-tere!

Täna on üks sellistest päevadest, kus tahaks diivanil teki sisse igat pidi kerra pugeda ja lihtsalt lamada. Muidugi ei saa unustada ka söömist, sest tänu energiapuudusele tahaks kogu aeg midagi näksida. Tunnen, kuidas aju ja keha nõuavad süsivesikuid ja suhkrut. Nii palju siis sellest “reisivormist”. Reede ja nädalavahetuse  veetsin 10-18 ülikoolis seminarides ja loengutes ning ikka kõvasti tegemist oli enda motiveerimisega mitte kuskilt ära põgeneda. Üldiselt mulle tegelikult väga meeldib, aga seekord oli kuidagi raske. Aga mis seal ikka – õnneks on jälle uus nädal!

Tegelikult ma ei vingu ja vaid mõned üksikud päevad pingutust on jäänid. Enne muidugi on veel vaja kõik otsad tööl ja koolis kokku tõmmata ning nädalalõpus sõidan Tartusse, kus toimub MyFitness Weekend, kus MyBodyga muidugi kohal oleme.

Trenniga on nii, et raske on, aga käin ikka. Raske selles mõttes, et kuna vaimselt olen väsinud, ei jaksa ja ei taha väga palju pingutada. Keha isegi oleks suuteline enamaks. Seetõttu teen praegu pigem lühemaid trenne kergema raskusega või superseeriatega.  Samas on see ikka mõnus äratus eriti pärast terve päev istumist. Kuna üsna tihtit teen õhtuti pärast tööd kontoris ülikooliasju, on lõpuks tunne, et varsti olen juurtega tooli küljes kinni.

Laupäeval toimusid ka EMV kulturismis ja fitnessis, mida ma ise seekord vaatamas ei käinud. Siiski jälgisin üritust sotsiaalmeedia ja interneti vahendusel. Vaid aasta tagasi olin ka ise seal laval ning ikka küsitakse veel päris sageli, et millal jälle. Hetkel ma küll ennast lähiaastatel seal laval ei näe. Võistelmise juures naudin  tegelikult rohkem kindla eesmärgiga protsessi. Kuna aga rinnad ja tagumik “müüb”, on ajakirjandus sellest kõiges jätnud mulje nagu natuke kerglaste naiste etlemisparaadist. Tegelikult on s

eal taga ikka raske töö ja enesedistsipliin ning enamus väga toredad ja arukaid naisterahvad. Alati leidub ka muidugi erandeid, aga mina pole mingi kohtumõistja ega arvusaja.

Proovisin ära ka Tere uue proteiinikohukese, kus on natuke vähem suhkrut ja rohkem valku. Tasub tähele panna, et kaloreid annab see ikka sama palju kui tavaline kohuke. Tegelikult pettusin tootes, sest sisu oli üsna maitsetu. Pigem võiksin süüa tavalist kohupiima ja riivida tumedat šokolaadi peale või kui tõesti kohukese isu on, siis mõni vahel ei tee halba. Rohkem igatahes ei osta ning ilmselt ka  teine kodus olev kasutust ei leia.

Tegelikult tegin juba tükka aega tagasi enda blogile uue lehe wordpessi keskkonda, kuhu ole paralleelselt kirjutanud. Edaspidi plaanin üldiselt ainult sinna üle minna. Seega võite juba salvestada aadressi  https://hiieliin.com/ Mõned korrad lisan postituse veel ka bloggerisse, kuid wordpress on tunduvalt mugavam, mistõttu leiate mind edasipidi uuelt lehelt.

Automaatrežiimil

Kust siis  jutuga jälle pihta hakata?

Võib-olla siis sellega, et aeg on ikka lennanud ja vähem kui 4 nädala pärast ootab mind üks kauge ja põnev reis. Ei jõudnudki seda  väga ootama hakata, kui juba jõuabki kätte. Piletid said ostetud juba nii ammu, et vahepeal läks üldse meelest. Pikalt ette planeerimine on tegelikult hea ja  rahakotile ka natuke sõbralikum, sest korraga ei pea kogu summat välja käima. Eile saigi broneeritud viimased kolm ööd ning täpsemalt võite lugeda juba kuu aja pärast reisipostitustest.

Parim aeg reisiks see kooli ja töö mõttes tegelikult pole. Seetõttu läksingi oktoobriga automaatrežiimile ehk töö, kool, kodutööd ja trenn. Viimast on vaja juba selleks, et pea selgena hoida, sest kui tööl istun päev otsa arvuti taga, õhtuti üritan kooli jaoks artikleid lugeda ja esseesid kirjutada, siis lõpuks on pea ikka parajalt paks. Seega on trenn väga vajalik, et mõtted eemale saada. Meelelahutuslikke tegevusi väga ei luba endale, sest aeg maksab.

Lõpuks olen suutnud ka  haiguse ületada. Üritan nüüd vitamiinide võtmist ikka tähelepanelikult jälgida. Kindel kombo on hommikuti D-vitamiin (4000 IU) ja Omega3, mis tegelikult võiks iga inimese menüüsse sügis- ja talvaperioodil kuuluda. Võib-olla teen mingi hetk lisaks ka multivitamiini kuuri. Eelmine aasta toimis hästi ja haigused külge ei hakanud. Trennis on ka kohe teine hoog sees, kui enesetunne on normaalne. Üldiselt ma suur “trennipildistaja” pole (eriti kui üksi käin). Ma ei tea, kas kõik instagrami trenniinimesed teevad lihtsalt 100 erinevat võtet või nad ongi alati ilusad jõusaalis. Kui ma enda tehtud pilte vaatan, siis on tavaliselt üks hullem kui teine.

Kuna suur osa mu Instagrami on täis fitness- ja trenniinimesi, on viimasel ajal hakanud see kõik natuke naljakas tunduma. Vahepeal on küll tunne, et mõned inimesed “treenivad oma ajud ära”. Loomulikult ma saan aru, et see, mida seal eksponeeritakse pole päris reaalsus, vaid ainult üks osa elust, mida üritatakse näidata. Ma ise olen ka ju pigem trenni – ja toiduteemal postitusi teinud. Siiski vahepeal tundub, et minnakse juba natuke äärmuslikuks. Ma ise pooldan pigem natuke mõõdukamat lähenemist. Nendele lugejatele, kes võib-olla pole telgitagustega nii kursis, siis soovitan mitte võtta 100% tõena kõiki neid vormi – ja toidupilte ning ennast nendega võrrelda. Tihtipeale on reaalsus midagi muud.

Ausalt öeldes siis midagi väga asjalikku polegi täna midagi kirjutada. Aju ei suuda vist blogisse midagi hetkel toota. Reedel käisin isa juures, millest kujunes perekondlik kokkamisõhtu. Isegi õde lõi kampa täitsa vabatahtlikult. Tegime kitsejuustusalatit ja praadisime tiigerkrevette. Kas selline kombo saaks üldse halb olla? Mulle sellised koosviibimised väga meeldivad.

Nädalavahetus läheb sama tempo (või isegi hullemaga) edasi. Esiteks alates reedest ilumess, mida homme ehitama lähme ning samal ajal on mul ka kool ning lisaks üks degusteerimine. Seega ma ise messil väga kohal olla ei saa. Teie aga olete väga oodatud. MyBody boksis leiate mitmeid põnevaid pakkumisi ja üks uus batoon on ka maitsmiseks ja ostmiseks. Ise avastasin enda jaoks taaskord SELF Tiramisu, mis on ikka parim lisand, kas pudru sees, vahuna, puddinguna vms. Kui mulle ei meeldiks, siis reklaami ei teeks.

Tänaseks tõmban otsad kokku. Tahtsin jagada enda kahte lemmikut muna retsepti, aga kuna pildid tulid nii hämarad ja udused, peate veel natuke kannatama. Allpool hoopis üks mitte nii uhke hommikusöök, aga muna on üks toiduaine, mis peab kapis ikka olema.

Kõik hommikud pole midagi nii uhked

Mida tõid sügise vihmad ja tuuled?

Septembris mõtlesin suure tuhinaga, mida kõike blogisse kirjutada, aga siis ei juhtus ei midagi muud kui elu… Töö, trennid, nädalavahetustel kool ja  MyBody üritused ning lisaks veel mõned elumuutvad juhtumised ja sündmused, mis lihtsalt võtsid jalust ning kõik muu jäi vahepeal natukeseks pausile.

Eelmises postituses rääkisin töökohaspordikuust ning kuidas meie oma väikese kollektiiviga seda tähistada plaanime. Algus oli meil väga entusiastlik. Esimene spordiala oli rattasõit. Alustasime 6.30 Indreku juurest ning võtsime suuna Laulasmaa poole. Sain rattaprofilt erinevaid õpetussõnu, näiteks kuidas tuules sõita, missugused märguandeid tuleb näidata ning mida rattasõidul arvestada. Kokku sõitsime umbes 1.15. Lõpus saime  natuke vihma ka ning tegelikult  oli ilm  päris jahe. “Kirsiks tordil” olid pannkoogid ja kohvi, mis meie seltskonda Indreku juures ootas. Väga mõnus ja värskendav algus tööpäevale!

Teiseks oli nädal hiljem disc golf kell 7.00 Männikul. Meie seas oli juba esimene langenu ehk Indrek, kes kartis vihmast ilma. Meie õnneks siiski tilkagi vihma ei saanud ning lausa erakordselt ilus päike säras. Mikk tegi meile kiire koolituse ning soojenduse ning mäng võis alata. Minu jaoks oli see esimene kord ning tõesti kobamat vist annab otsida. Üldiselt sellised osavusmängud pole juba kooli ajast saati eriti minu teema. Poistel oli vähemalt nalja nabani ning tegelikult mulle meeldis ka. Natuke harjutamist ja vähemalt mõõduka taseme saaksin ikkagi kätte. Pärast mängu tegime õues väikse pikniku ehk tee ja soolalõhega sai.

Sellega meie ettevõtmised on hetkel piirdunud, sest tegemised ja haigused hakkasid inimesi maha murdma. Ise piinlen ka juba mõned päevad kerge külmetuse käes. Siiski ei kavatse ma “jonni” jätta ning teeme kindlasti ka ülejäänud plaanis olnud tegevused ära.

Nädalavahetused mööduvad üldjuhul koolis või MyBody üritustega tegeledes. Septembris on olnud neli nädalavahetust järjest mõni üritus ning üks nädal oli neid kahe päeva jooksul isegi neli. Kuna ma  olen kooliga tihti hõivatud, ei saa ma ise kohal olla, tegelen suure osa ajast sinna inimeste leidmisega. Kui lugejate hulgas mõni huviline on, võite kindlasti mulle kirjutada. Koolis on hetkel veel põnev, aga vaikselt hakkavad igasugused kodutööd peale pressima. Lihtsalt kohal käimisest eest kraadi ei saa.

Enda trennidega sujus muidu päris hästi ning jälgisin enam-vähem enda erinevate tsüklitega kava. Eelmisel nädal oli taastav ja kerge ning seega oleks nüüd pidanud maksimaalsete raskustega tegema. Siiski hetkel tundsin, et sel nädalal ma selleks valmis pole, mistõttu teen enesetunde ja tuju järgi. Samuti sain kaela ka kergema külmetuse ning olemine on natuke nõrk ja väsinud. Seega võtan jõusaali natuke kergemalt ja naudin parem lihtsalt aktiivsemaid tegevusi ja liikumist õues.

Selline see september oli. Lõppu ka natuke toidupilte ja -ideid.

Tuunikalasai: röstitud Leiburi juurviljaröstil on tuunikala vees, keedumuna, Alma kreeka jogurt nng peal tomativiilud.

Vasakul: aurutatud kartulid ja juurikad, kodujuust, praetud haug

Paremal: keedetud kinoa-bulgurisegu, praetud suvikõrvits, herned, avokaado, keedumuna, seemnesegu, kodujuust ja maitsepärm.

Töökohaspordikuu – MyBody on valmis!

Kuna september on EOK poolt kuulutatud “töökohaspordikuuks”, võtsin tööl initsatiivi ning tegin ettepaneku midagi sportlikku koos teha. Meie firma ju sisuliselt tegeleb tervisliku eluviisi edendamisega. Seega oleks igati loogiline, et ise ka eeskuju näitame. Minu üllatuseks olid kõik (neli ) kohe nõus ning, et idee ei jääks ainult mõtteks, panime esialgse tegevuskava kohe paika.

Kõik meist on hetkel mingi spordialaga vähem või rohkem seotud, mistõttu proovime need alad koos läbi. Seega on plaanis rattasõit, disc-golf, treening jõusaalis ning siis ehk veel matk kuskil rabas. Kuna Jevgeni on jõusaalis suurem “kala” kui mina, pole nii öelda minu “tegevus” veel päris paigas. Aga alustame algusest ja vaatame, kuidas läheb. Loodame, et ilm meid alt ei vea. Päevasel ajal  ja õhtuti on kõigil omad asjatamised, toimuvad enamus tegevusi hommikul vara 7 ajal. Ma olen ideest igatahes väga vaimustatud ning tegelikult on see lisaks liikumisele ka hea võimalus tundma õppida oma kaastöötajaid ning nendega midagi toredat koos teha, mis tuleb kindlasti kasuks meeskonna ühtsustundele.

---

Maikuus pakuti mulle tegelikult ka tööd kontorifitnessi treeningute läbiviimisel. Sisuliselt tähendas see, et käiksin lõuna ajal erinevates firmades ja teeksin seal 15-30- minutilisi lühitreeninguid. Eesmärgiks on töötajad rohkem liikuma saada, et tagada õnnelikud, terved ja motiveeritud töötajad, mis on kindlasti iga ettevõtte üks suurimaid väärtusi. Kui esialgu olin õhinaga valmis pakkumist vastu võtma, siis pikemal kaalutlemisel siiski loobusin sellest. Eks põhjuseid on erinevaid, aga hetkel tunnen, et tahaksin pigem juhendada jõusaalitreeninguid.

Sellest hoolimata on antud teema mulle üsna südamelähedane. Juba Sports Directis töötades üritasin ikka sportlikku ja tervislikku elustiili võimalikult palju reklaamida. Õnneks oli meil firma poolt soodustingimustel spordiklubis treenimine ning osalemine paljudel spordiüritusel. Suur osa seda esimest võimalust ikka kasutas. Siiski oli aktiivsetesse tegevustesse inimeste kaasamine tihti üsna keeruline. Vahepeal tõmbas see endal ka motivatsiooni alla, kui teised enda huvi eriti üles ei näidanud. Kuna tööl olid inimesed üsna palju jalgadel, oli toitumine tegelikult see tõeline kurjajuur.

Võimalusi, mida teha ,on tegelikult väga palju. Ka EOK leheküljel on mitmed ideid. Näiteks kontorivõimlemine, erinevad väikesed sportlikud / liikumist soodustavad challengid töö juures, ühistreeningud. Levinumad on näiteks igapäevane plangu tegemine, sammulugemisvõistlused, endomondo võistlused. Üks hea sõbranna rääkis, et kuna tööl oli probleemiks pikk liftijärjekord, tegid nad trepivõistluse ehk kes kõige rohkem kuus 11-korrusele treppe “tallab”. Võistlus on muidugi aususe peale – iga kord kui treppi kasutatakse, peab seinale kriipsu tõmbama enda nime taha. Minu meelest päris hea mõte ning tekitab natuke hasarti. Keegi ei taha ju viimane olla!

Samuti algas Sport ID algatatud “Kondimootoriga tööle” kampaania. Lühikirjeldus on selline “4. septembrist – 29. septembrini toimuva aktsiooni eesmärk on innustada töötajaid aktiivsemalt liikuma ning ära kasutama neid minuteid ja tunde, mil liigutakse kodust tööle ja töölt koju”. Kugi ise sellega ei liitunud, proovin ikka natuke rohkem jala käia. Näiteks olen käinud lõunat kodus söömas, mis on täpselt mõnusa jalutuskäigu kaugusel.

Igatahes meie meeskond on valmis ja loodame, et ilm meid homme alt ei vea! Kell 5.30 on äratus ning tuleb mis tuleb – alati pole lihtne sportlastega koos töötada! Aga ma ei kurda .

---

Kui teil mingeid ägedaid mõtteid või tegevusi on, mida korraldanud olete, võite kindlasti kirjutada!

Rohkem infot EOK leheküljelt.

Oh kooliaeg…jõudis kohale!

September on natuke nagu uus aasta. Inimesed on puhkustelt naasnud ning tagasi oma igapäevarütmis. Tänavad on autodest umbes ja spordiklubid rahvast täis. Täna õhtul käisin Audenteses trennis ning mis ma nägin – ka seal oli palju rahvast. Tavaliselt on see minu meelest alati tühi.

Ega ma ise selles suhtes täiesti erinev pole, sest võtsin ka eesmärgiks enda toitumisel ja treeningutel rohkem silma peal hoida. Astusin üle pika aja kaalu peale ning nii suurt numbrit pole seal ammu näinud. Siiski pole peegelpilt nii hull kui näiteks 1,5 aastat tagasi ehk äkki on lootust, et osa sellest on ka lihas. Ega sellest kaaluteemast fitnessimaailmas sees olles ilmselt kunagi täiesti lahti ei saa. Peaasi et see ei hakkaks segama ülejäänud tegemisi ega muutuks elu keskpunktiks. Ka töö juures astus täna ülemus sisse ja teatas, et ta läks nüüd “dieedile” ja võttis ilusti vahepalad ehk kodujuustu, õuna ja pähklid kaasa.

Uus “tegelane” kodujuustu maailmas võitis minu poolehoiu

Minu jaoks on see september tegelikult natuke eriline, sest olen taas üliõpilase staatuses. Bakalaureusest on piisavalt aega möödas ning praegu tundub just õige aeg jätkata enda haridusteed. Otsustasin juba ammu, et magistrisse lähen õppima eriala, millest tõesti huvitatud olen mitte lihtsalt kraadi omandamise pärast. Suvel kandideerising TTÜ-sse personalijuhtimise ja -arenduse õppekavale. Konkurents erialale oli väga-väga tihe (umbes 200 kandidaati) ning seetõttu ei tahtnud seda teemat väga “suure kella külge panna”. Kui sain teada, et olen vastu võetud, olin enam kui õnnelik! Eelmises töökohas puutusin päris tihedalt kokku värbamis – ja personaliteemadega ning tunnen selles tegelikult päris palju puudust. Nüüd hakkabki mu nädalavahetusi suures osas sisustama kool või õppimine, sest loengud toimuvad nädalavahetustel. Esimene koolipäev on juba sel reedel ja eks siis saan rohkem aimu, millesse end mässinud olen. Tegelikult olen päris põnevil ka!

Nautisingi just oma viimast rahulikku nädalvahetust enne kui kogu kooli ja treeningürituste trall peale hakkab. Sihuke piisavalt rahulik ja tegus nagu suve viimane nädalavahetus võiks olla ehk pidu ja tantsu, lõõgastus spas, korralik trenn, natuke tööd ning lõpetasime pühapäeval isa juures grilli ja lõkkega.

Nädalavahetuse hommikutel tegin üle pika aja “prantsuse röstsaia”. Sarnase retsepti leiate SIIT. Sisuliselt kastsin täistera röstsaia piima ja muna segusse, kuhu lisasin ka natuke steviat ja kaneeli. Seejärel praadisin neid kookosõlis. Peale läks muraka kodujuust, mango, mustikad, röstitud kookoslaastud ja maapähklivõid. Mango ja kookoslaastude kooslus on ikka aegumatu! Väga mõnus ja magus hommikusöök, aga kahjuks kõhtu väga kauaks ei täida. Seetõttu peab tööpäevadel ikka pudru peale jääma.

Ja väike meenutus augusti lõpus toimunud Saku kodukohvikutest. Lemmikuks oli kohvik “Maailma maitsed”, mida külastasime kõige esimesena. Karri kana ja kookospiimas lõhe supp olid suurepärased!

TEGUSAT SEPTEMBRIT KÕIGILE!

Mis seis trenniga on?

Viimasel ajal on blogi natuke minu elu “päevaraamatuks” muutunud. Kuna siiski üldiselt läheb see kategooriasse “tervislik toit ja trenn”, räägin antud postituses natuke rohkem enda hetke trennidest.

Naljakas on mõelda, et täpselt aasta tagasi valmistusin usinalt algavaks võistlushooajaks. Esimesed võistlused olidki oktoobri alguses Soomes ning augusti teisest nädalast alustasin dieediga. Ühest küljest on see valmistus väga põnev, kuna kindel siht on silme eest. Teiselt poolt eraldab selline eluviis muust maailmast üsna ära, sest iga väiksemgi kõrvalekalle päevaplaanist, tekitab stressi. Kindlasti on see ka üks põhjustest, miks ma sisuliselt midagi eelmise aasta augustist meenutada ei suuda. Lisaks oli ka muidugi tööl alati meeletult kiire periood. Sel suvel elasin üldse teise rütmi järgi, sest erinevalt eelmisest töökohast on hetke ametipostil suvel madalhooaeg ehk vaikne periood ning saab rohkem endale meeldivate asjadega tegeleda.

Seda ma kindlasti tegin. Oli piisavalt reisimist, väljas käimist, üritusi, pidutsemist. See muidugi tähendas, et trenn jäi natuke rohkem tahaplaanile. Samas oli puhkust vaja ning viimased kuu aega on olnud ilmselt viimase aasta parimad treeningud. Eks kilosid on ka juurde tulnud. Kaalunud ennast nüüd pikalt pole, aga peegel ja pildid ju ei valeta. Seetõttu olen nüüd viimasel ajal natuke rohkem toitumist jälginud ning osaliselt ka kirja pannud. Kõike grammi pealt kindlasti ei kaalu ning midagi otseselt ei keela, aga vaatan, et energiakulu oleks suurem kui sisse söödav kogus. Kuna novembriks on planeeritud üks vägev reis, võtsin selle väikseks eesmärgiks vormi osas. Kui enamus tahavad ikka juuniks suvevormi teha, siis mul on vist iga aasta vastupidi 

---

Hetkel teen trenni kava järgi, mille Ramil mulle mai lõpus koostas. Kava on jaotatud viiele erinevale päevale ning põhifookus on suunatud seljale, õlale ning jalale-tuharale. Jaotus on päevade vahel on järgmine: õlg-rind, selg-biitseps, jalg, rind-õlg-selg, tuhar. Kavas on kokku viis erinevat tsüklist – taastav, maksimaalsete raskustega, pumpav, maksimaalse kontraktsiooniga ja langevate seeriatega pumpav. Iga tsükkel algab jälle hästi kerge taastava nädalaga, et keha saaks puhata. Teine nädal on see eest maksimaalsete raskustega ning eesmärk oleks just seal raskusi suurendada iga tsükliga.

Seega on trennid üsna vaheldusrikkad ning keha (ja rohkem isegi vaim) saab piisavalt “üllatusi”. Mõni trenn on rohkem tunnetuse peale, teine rohkem raskuse. Kuigi mul hetkel võistlusplaane pole, uurib Ramil ikka pidevalt, kuidas trennidega läheb, mis on kuidagi hästi tore. Pärnu võistlejatel on igatahes treeneritega vedanud.

Samuti olen rohkem tähelepanu hakanud pöörama soojendusele. Varem tegin vaevaliselt ära 10 minutit kardioseadmel, aga nüüd olen lisanud erinevaid harjutusi kummilintide või kergete raskustega, et lihased soojaks saada ning tunnetust parandada. Eriti oluline on see minu meelest õlatreeningus, kus on kerge end vigastada, ja jalatreeningus, kus on õige lihastunnetus ja liikuvus väga olulised.

Trennis käin üldjuhul ikka Myfitnessides, aga vahel ka Audentese Spordiklubis. Põhikohad on Mustamäe, Rocca ja Ülemiste. Viimane on ikka veel natuke harjumatu, aga muidu väga mõnus avar. Usun, et uue treeninghooaja algusega on seal “massid” varsti kohal. Tegelikult tahaks huvi pärast ära proovida ka uuemad klubid nagu People Fitness ja HC Gym. Üksi mulle võõrastes kohtades väga käia ei meeldi, aga kuna nüüd on Kätlin kooli tõttu üsna tihti Tallinnas, tekkis meil mõte koos need üle vaadata.

Lisaks jõusaalile tahaks ka võimalikult palju väljas liikuda nii palju kui veel ilmasid on. Võtsime eesmärgiks, et päevadel, mil Kätlin minu juures ööbib, käime võimalusel hommikuti lühikesel virgutusjooksul. Sel nädalal oma eesmärgi täitsime ning käisime teisipäeva ja neljapäevva hommikul jooksuringul. Pärast maitseb puder veel paremini kui muidu. Eelmine aasta enne võistlusi tegelikult tegin ka tühja kõhuga lühikesi hommikujookse, et ainevahetust paremini käima saada.

Eile otsustasime hoopis spontaanselt Rocca Myfitnessis Darola ringtreeningusse minna. Trenn koosnes viiest “jaamast”, kus igas oli kaks harjutust, mida kordamööda 5 minutit tegime. Seejärel liikusime järgmisesse “jaama”. Oli väga mõnus pingutus ning higi lahmas ikka korralikult. Darola on üldse väga äge treener põnevate harjutustega, niiet soovitan kindlasti tema ringtrenn kolmapäeviti järgi proovida.

Selline seis mul trennidega praegu on ning naudin neid väga. Kuna septembri tulekuga läheb elu väga-väga kiireks, ei saa ilmselt sellisel koormusel jätkata. Seetõttu võtan veel viimast kuni energiat ja aega on!

TEILE SOOVIN  ILUSAT SEPTEMBRIT JA UUE TREENINGHOOAJA ALGUST!