September on natuke nagu uus aasta. Inimesed on puhkustelt naasnud ning tagasi oma igapäevarütmis. Tänavad on autodest umbes ja spordiklubid rahvast täis. Täna õhtul käisin Audenteses trennis ning mis ma nägin – ka seal oli palju rahvast. Tavaliselt on see minu meelest alati tühi.
Ega ma ise selles suhtes täiesti erinev pole, sest võtsin ka eesmärgiks enda toitumisel ja treeningutel rohkem silma peal hoida. Astusin üle pika aja kaalu peale ning nii suurt numbrit pole seal ammu näinud. Siiski pole peegelpilt nii hull kui näiteks 1,5 aastat tagasi ehk äkki on lootust, et osa sellest on ka lihas. Ega sellest kaaluteemast fitnessimaailmas sees olles ilmselt kunagi täiesti lahti ei saa. Peaasi et see ei hakkaks segama ülejäänud tegemisi ega muutuks elu keskpunktiks. Ka töö juures astus täna ülemus sisse ja teatas, et ta läks nüüd “dieedile” ja võttis ilusti vahepalad ehk kodujuustu, õuna ja pähklid kaasa.
Minu jaoks on see september tegelikult natuke eriline, sest olen taas üliõpilase staatuses. Bakalaureusest on piisavalt aega möödas ning praegu tundub just õige aeg jätkata enda haridusteed. Otsustasin juba ammu, et magistrisse lähen õppima eriala, millest tõesti huvitatud olen mitte lihtsalt kraadi omandamise pärast. Suvel kandideerising TTÜ-sse personalijuhtimise ja -arenduse õppekavale. Konkurents erialale oli väga-väga tihe (umbes 200 kandidaati) ning seetõttu ei tahtnud seda teemat väga “suure kella külge panna”. Kui sain teada, et olen vastu võetud, olin enam kui õnnelik! Eelmises töökohas puutusin päris tihedalt kokku värbamis – ja personaliteemadega ning tunnen selles tegelikult päris palju puudust. Nüüd hakkabki mu nädalavahetusi suures osas sisustama kool või õppimine, sest loengud toimuvad nädalavahetustel. Esimene koolipäev on juba sel reedel ja eks siis saan rohkem aimu, millesse end mässinud olen. Tegelikult olen päris põnevil ka!
Nautisingi just oma viimast rahulikku nädalvahetust enne kui kogu kooli ja treeningürituste trall peale hakkab. Sihuke piisavalt rahulik ja tegus nagu suve viimane nädalavahetus võiks olla ehk pidu ja tantsu, lõõgastus spas, korralik trenn, natuke tööd ning lõpetasime pühapäeval isa juures grilli ja lõkkega.
Nädalavahetuse hommikutel tegin üle pika aja “prantsuse röstsaia”. Sarnase retsepti leiate SIIT. Sisuliselt kastsin täistera röstsaia piima ja muna segusse, kuhu lisasin ka natuke steviat ja kaneeli. Seejärel praadisin neid kookosõlis. Peale läks muraka kodujuust, mango, mustikad, röstitud kookoslaastud ja maapähklivõid. Mango ja kookoslaastude kooslus on ikka aegumatu! Väga mõnus ja magus hommikusöök, aga kahjuks kõhtu väga kauaks ei täida. Seetõttu peab tööpäevadel ikka pudru peale jääma.
Ja väike meenutus augusti lõpus toimunud Saku kodukohvikutest. Lemmikuks oli kohvik “Maailma maitsed”, mida külastasime kõige esimesena. Karri kana ja kookospiimas lõhe supp olid suurepärased!
No comments:
Post a Comment