Jälle on nädala keskpunkt murtud ja nädalavahetus juba vaikselt paistab. Aeg liigub nii kiirelt, et ei jõua enam järge pidada. Tegelikult on käsil praegu põnevaid asju, aga nendest ei taha veel siin rääkida. Trennide ja toitumisega olen nüüd järje peale saanud. Vahepeal vaevas suur väsimus, kuid praegu küll tundub, et energiat jagub. Usun, et kannatasin natuke ülekoormuse all ning ei taastunud enam trennidest ära. Tegin mõned lihtsamad nädalad ja rohkem puhkust ning praegu motivatsiooni ja tahet jätkub. Üritan nüüd rohkem kinni pidada ka puhkepäevadest. Varem ma seda nii süstemaatiliselt ei teinud ja see omakorda näitab, kui oluline on ikka taastumine ja puhkus, kui tahta edukalt ja tulemuslikult trenni teha. Töö on ka hetkel rohkem istuvat laadi, tänu millele on rohkem jõudu.
Tööst veel rääkides natuke, siis hetkel on mul kokku 21 töötajat, kellest muidugi suurema osa moodustavad naissoost isikud. Hetkel on kujunenud aga selline olukord, et kõik kutid tegelevad aktiivselt spordiga (kas siis natuke kõrgemal või harrastaja tasemel) ja toituvad tervislikult. Igaks päevaks on karbiga söök kaasas ja on tavaline, kui lõunapausil on jututeemaks, kas tervislikum on täistera või valge riis. Tüdrukute peamine menüü koosneb seevastu üldjuhul saiakestest, pirukatest, šokolaadist, pitsast jms. Paremal juhul Rimi valmisköögist. Nii ongi kujunenud situatsioon, kus poisid hoiavad jälle peast kinni ja vannuvad, kui laud jälle kooke ja šokolaade on täis laotud. Näiteks ühe naisterahva menüü koosneb ainult juustukuklitest ja suurest Tartu limonaadist - selle aja jooksul, mis ta minu juures töötanud on, sööb iga päev ainult seda. Vastuseks, et kas ära ei tüdine, sain, et vahel võtab crossainti ka. Ilmselt on see ta ainus söök päevas, sest välimuselt peale kontide väga midagi muud pole. Täita kahju hakkab! Kui ma varem (mõtlen enne fitnessiga tegelemist) läksin võib-olla natuke üle piiri tervisliku toidu jälgimisega, siis hetkel olen palju tolerantsem igasugu toiduainete suhtes, mida liigitatakse nii öelda ebatervislikuks. Usun, et mõõdukuse piirides võib kõike tarbida, kui üldine toitumine on korras. Siiski on natuke masendav vaadata, kuidas inimesed endale päevas päeva ainult saia ja rämpsu sisse söödavad. Õnneks tundub, et poiste ja minu trennitegemine ja toitumine on natuke nakkavad ning päris paljud on enda sammud juba spordiklubisse seadnud.
Vahepeal toimusid ka Eesti meistrivõistlused bikiinifitnessis. Väga huvitav ja üldse tesitmoodi oli võistlust kõrvalt jälgida ning märkasin hoopis teisi asju kui muidu nii vormi, liikumise kui ka lavalise välimuse koha pealt. Usun, et päris õpetlik kogemus, et mida tulevikus teistmoodi teha tahaksin. Võistlust vaadates aga mõtlesin küll vahepeal, et kuidas nad küll seda hindavad - tegelikult on kõik vormis ja ilusad naised/neiud ning lõpuks hakkabki rolli mängima, et mida konkreetne kohtunik eelistab. Seetõttu ei tohigi liiga südamesse võtta tulemusi, vaid lihtsalt kogu protsessi nautida, sest eelkõige on see võistlus iseendaga. Hea koht on muidugi ka alati tore. Kuna käisin seal sõbraga, kes teeb küll jõusaalis aktiivselt trenni, kuid otseselt fitnessist palju ei tea, siis oli päris huvitav kuulata tema arvamust ja kommentaare. Tuligi välja tõsiasi, et nii mõni neiu, kes saab võistlusel võib olla tagumisi kohti, on tavamõistes inimeste eelistus/lemmik. Esiti valdas mind pärast üritust natuke kummaline tunne kogu ala suhtes, kuid natukese aja möödudes tuli tahtmine võistelda küll. Ühesõnaga töö kevadeks jätkub.
Lisan lõppu ka mõne toidupildid. Hetkel on mu täielik lemmik asi 3-4 minuti keedumuna - soolase pudru peal, tatraga, salatis. Lihtsuses peitubki võlu!
 |
| Tatar, kodujuust, avokaado, tomat, keedumuna |
 |
| Täisteriis kanahakkliha, suvikõrvitsa, ananassi, kuivatatud jõhvikatega; avokaado, keedupeet, kurk |
No comments:
Post a Comment