Täna pikka juttu ei tule. Homme hommikul vara juba Kyotosse minek.
Esmalt siis söögikatsumus ehk täna proovisin ära nende traditsioonilise hommikusöögi variandi toore munaga. Ühesõnaga toores muna pannakse kaussi, kuhu lisatakse soja kastet. Seejärel lööd muna vahtu ning kallad kogu segu teises kausis olevale riisile (mis pole enam väga kuum) ning taaskord segad. Kokku tuleb selline vedel supp. Sõin ta küll ära ja halb ei olnud, aga ilmselt ise eelistaks siiski vähe küpsemat varianti. Näiteks kui potis riisile muna kallata ja korraks soojas lasta olla, võib tulemus olla päris hea. Hiroaki oli muidugi vaimustuses ning pani facebooki pildi minust seda söömast kirjaga "She is the first girl in our home who want to eat rice with a raw egg, and she has eaten all." Aga proovima peab ju.
Esmalt siis söögikatsumus ehk täna proovisin ära nende traditsioonilise hommikusöögi variandi toore munaga. Ühesõnaga toores muna pannakse kaussi, kuhu lisatakse soja kastet. Seejärel lööd muna vahtu ning kallad kogu segu teises kausis olevale riisile (mis pole enam väga kuum) ning taaskord segad. Kokku tuleb selline vedel supp. Sõin ta küll ära ja halb ei olnud, aga ilmselt ise eelistaks siiski vähe küpsemat varianti. Näiteks kui potis riisile muna kallata ja korraks soojas lasta olla, võib tulemus olla päris hea. Hiroaki oli muidugi vaimustuses ning pani facebooki pildi minust seda söömast kirjaga "She is the first girl in our home who want to eat rice with a raw egg, and she has eaten all." Aga proovima peab ju.
Esimesele nädalale pani punkti piknik Kyohei sõpradega Tokyo ühes pargis. Ilm soosis meie plaani ning 12 ajal suundusimegi linna. Kui esilalgu oli plaanis umbes 10 inimest, siis ta sõber sattus kutsumisega hoogu, mistõttu oli meid kokku lõpuks üle 20. Tuleb välja, et kirsiõite periood on ainuke aeg aastas, mil jaapanlased üldse õues söövad või piknku peavad. Praegu on pargid rahvast täis.
Panime meiegi oma kilematid alla ning võtsime söögi välja. Igasugust kraami oli kokku toodud - isetehtud karri, bruchettad, matcha kook, avokaado määrded, sushi rullid jne. Lisaks muidugi suuremas koguses (ikka väga palju) alkoholi. Minu võõrustaja muidugi arvas, et hea mõte on ka Viru Valge viin kaasa võtta, mis talle toodud sai. Nagu arvata oli, siis jaapanlased seda viimast ikka väga ei kannata. Viin, vein, õlu segamini...Igaljuhul tulemuseks oli see, et Kyohei magas kuskil heina sees viimased kaks tundi ning mingi hetk oli mul juba kahtlus, et kuidas ta üldse koju saada. Kuidagi moodi talutasin ta siiski lõpuks erinevate metroode ja rongidega ära. Iga kord kui maha pidime minema, oli täitsa suur tegu teda taaskord üles ajada.
Lisaks kohtasin mõnda päris toredat jaapanlast ka, kellega pikemalt juttu ajasime. Välimuse järgi on vanust neil ikka väga keeruline hinnata - tunduvad päris noored kõik. Üldse tunnen ma vahepeal end suht hiiglasena nende armsate nuku välimusega tüdrukute kõrval.
Vahepeal jalutasin pargis natuke ringi ning tegin mõned pildid ka.
No comments:
Post a Comment