#100blogipäeva (1/100) – iga lõpp on millegi uue algus

Instagramis on juba mitu kuud liikvel 100 päeva väljakutse ehk inimesed postitavad iga päev pildi, mille üle nad parasjagu õnnelikud ja rahulolevad on. Minu meelest on see üsna tore ettevõtmine ning kaalusin samuti sellega liitumist, kuid siiski hetkel pole seda veel teinud. Siiski otsustasin millegi isegi natuke mahukama kasuks. Nimelt kutsus Heidi oma blogis inimesi liituma väljakutsega 100 päeva jooksul iga päev midagi blogima. Viimasel ajal on mu postitused üsna hõredaks jäänud, sest tihti hakkan kahtlema, kas ikka tahan sellest või teisest kirjutada... Tulemuseks on see, et ma polegi midagi asjalikku kirjutanud. Kui esmalt blogima hakkasin, olid lugejad üldjuhul vaid mu kõige lähedasemad tuttavad ning seega oli ka sõnade kokkuseadmine lihtsam. Nüüd kahtlen iga asjaga nii kaua, et lõpuks jätan lihtsalt postitamata.  Vaatame, kuidas väljakutsega hakkama saan. Üritan jääda enam-vähem siiski tervise-spordi teemadele, kuid kindlasti on palju ka igapäevaseid mõtisklusi. Samuti ei garanteeri ma siiski, et päris iga päev midagi uut tuleb, aga eks ma annan enda parima. 

See nädal kulgeb üsna lõpetamise ja pidustuste rütmis. Homme jõuabki lõpuks kätte see päev, mil saan enda bakalaureuseõpingutele joone alla tõmmata. Olen palju vaeva näinud ja hea on midagi lõpetatuks kuulutada. Kuna olin pärast esimest kursust aasta akadeemilisel puhkusel ning reisisin Austraalias, venisid õpingud neljale aastale. Ausalt öeldes suhtusid enamik mu lähedasi soovi võtta aasta vabaks üsna pessimistlikult ning tihti kuulsin lauset "ma ei tea veel kedagi, kes oleks pärast aastast puhkust välismaal ülikooliga jätkanud". Ise olin küll täitsa kindel, et tulen tagasi ja lõpetan ära ning seetõttu on eriti hea mõnele varasemale pessimistile uhkusega oma diplomit näidata. Seal saadud kogemust ei vahetaks ma millegi vastu ning kindlasti ei olnud see raisatud aeg. Jutu mõte on, et tehke oma unistused teoks isegi kui teised seda alati ei poolda. Sihikindlus viib võidule (suudaks ma ise ka alati selle järgi elada eksju). :) Igaljuhul homme on suur päev ootamas ja loodan, et tänane hiiglaslik söödud maasikate hulk ei too mulle kõhuvalu.

Minu supertubli sõbranna magistri lõpetamine