Tuesday, May 27, 2014

PAF Tartu Olümpiajooks - kokkuvõte

Laupäeval toimus Tartus esimene linnajooksude sarjast ehk Olümpiajooks. Registreerisin sinna juba mõni aeg tagasi, kuna enda kodulinnas on ikka tore võistelda. 10 kilomeetrit on minu jaoks selline üsna keskmine distants, mida olen jooksnud ka SEB-l sügiseti. Soov oli saada aeg kindlasti alla 50 minuti ning kuna sügisel jooksin 49 minutit, siis lootsin ka seda ületada. Mida ma aga ei arvestanud oli asjaolu, et ilm on Eestis muutlik nagu alati ning võistluspäeval võib tulla üle 30 kraadi. Kuum ilm ja päike on küll üldiselt minu suured sõbrad, aga kindlasti üldse mitte õues jooksmiseks. Olen siin korduvalt kirjutanud, kuidas mulle Austraalias päeval päikese käes sportimine kohe üldse ei meeldinud...siis olin muidugi ka kordades halvemas vormis.



Igaljuhul laupäeval oli ilm nagu lubatud - umbes 32 kraadi. Viimastel päevadel üritasin jalgu natuke rohkem puhata, sest tundsin, et mu tagareied on üsna pinges vahepeal. Puhkus aitas ja enesetunne oli super. Hommikul puder sisse ning 11 ajal liikusin TÜ spordihoone juurde, kust sai stardimaterjali. Tark nagu ma muidugi olen, ei ostnud ma endale ikkagi mütsi ära - mõtlesin kogu aeg küll aega on kui ilmad kuumaks lähevad. Mis seal siis ikka... Enne starti üritasin võimalikult palju varjus olla, et mitte juba enne päikesepistet saada. Enne stardikoridori minekut kallasin endale allesjäänud vee pähe ning jooks võis alata. Ütlen kohe kokkuvõtva lause ka ära - kui pärast 23 km jooksu kirjutasin, et raske nagu ei olnudki kuskil, siis nüüd võin öelda, et kõik km olidki ühtlaselt rasked. Tegelikul algus oli üsna hea, rada oli natuke majade vahel ning võimalus oli varjus joosta. Umbes 3 km alates aga oli kogu tee lauspäikese all. Kuna osavõtjate arv oli ikkagi väiksem kui eelmistel üritustel, siis ei pidanud nii tihedalt külg-külje kõrval jooksma, mis oli üsna mõnus. Tempoks võtsin alguses umbes 4.30 min/km, mida enam-vähem hoidsin kogu aja. Ei oskagi öelda, millal see kõige raskem aeg oli, sest pärast 5 km sai juba mõelda, et üle poole on tehtud ja palju pole enam lõpuni. Minu jaoks ongi just õige mõtlemine ning õigele lainele saamine väga suure tähtsusega edukaks jooksuks. 

Esimene joogipunkt oli 3.5 km juures ja janu oli juba täitsa suur selleks ajaks. Mis mulle aga ei meeldinud üldse, et polnud suurelt kirjas, kus on vesi ja kus spordijook. Lisaks oli pakutav spordijook ka valget värvi, mistõttu haarasin esimesena selle ning pärast ühte lonksu läks see prügikasti. Otsisin kiirelt ka vett, aga ei leidnudki, mistõttu juua sisuliselt esimeses TP ei saanudki. Teine oli juba õnneks 5 km juures, kus leidsin vee ka üles. Janust suurem oli soov endale hoopis vett pähe kallata, et natukenegi jahutust saada. Eedeni TP juures oli tegelikult ka väike vihmuti, aga sellest küll ausalt öeldes mingit abi polnud. Viimane teeninduspunkt oli umbes 7.5 km juures, kus ma jälle vett ei leidnud. Suuremas hädas kallasin endale lihtsalt spordijooki pähe - aitas küll. Viimased kilomeetrid läksid õnneks üsna kiirelt ning lõpp oli eriti magus...nii hea lihtsalt, et see õudus läbi sai! Pulss oli ka terve jooksu üli kõrge - keskmine tuli 175 bpm. Õnneks kordagi sellist hetke polnud, kus oleks tahtnud seisma jääda või pilt oleks virvendama hakanud. Mina ühtegi kokkukukkumist ei näinud, küll aga kuulsin pärast teistelt, et neid oli päris palju. Pärast jooksu tulid mitmed võõrad mehed rääkima "et kuule, sind ma nägin, jooksid minust mööda". Päris naljakas! 

Kokkuvõttes jäin oma ajaga aga super rahule - 00:46:12 ehk täitsin oma mõlemad eesmärgid. Natuke on nüüd peaks küsimus, et huvitav, kui ilm oleks jahedam, kas oleks tulnud sellest veel parem tulemus? Igatahes oli jälle üks põnev kogemus ja ei kahetse, et osalema läksin. Proovisin esimest korda ära ka enda uued tellitud kompressioonpüksid ja pean ütlema, et väga mugavad ning head olid. Pärast jooksu olin küll kuumusest läbi, aga jalad olid küll nagu täiesti puhanud. Olen juba tükk aega kahelnud, kas minna ka Narva energiajooksule poolmaratoni jooksma, aga nüüd hakkasin natuke kartma - sellise kuumaga ma küll pikemat distantsi joosta ei tahaks. Samas kui tihti Eestis ikka suurt kuumust esineb.

Tulemused

Aeg: 00:46:12
Koht: 218
Naiste koht: 20
Koht vanuseklassis: 13


Ema käis seekord kaasa elamas



Monday, May 26, 2014

Nädala kokkuvõte 19.05-25.05

Nädal oli päris aktiivne ning üle pika aja ka natuke vaheldusrikkam. Tipnes muidugi laupäeval toimunud jooksuga, mis oli kõke muud kui lihtne ja nauditav. Lisaks otsustasin hakata natuke rohkem tegelema jälle venitamisega ning eesmärk on ka peapeal seis korralikult selgeks saada. Viimaste päevadega on areng täitsa toimunud.







Esmaspäev: Keset päeva käisin jõusaalis ja juba enne sinna jõudmist oli tunne nagu oleks trennist tulnud. Tegin jalgu ja pärast trenni olin küll nagu otse duši alt tulnud, aga väga mõnus tunne.

Teisipäev: Hommikul käisin viimast korda TÜs. Kuna seekord polnud kohustuslik enam minna, olin seal praktiliselt ainuke. Tahtsin kükke ja jõutõmmet harjutada - tühi jõusaal sobis selleks ideaalselt. Õhtul läksin üle pika aja Lõunakeskusesse Grit Strenghti. Tegime 5 kava, mida ma olen vist üldse kõige rohkem teinud, sest sügisel Tallinnas olin aktiivne külastaja. Ei julgenud suurt raskust võtta ja paning kangile 10kg. Tegelikult oleks võinud panna ikka 15 kg nagu enne - natuke lihtsaks jäid kangiga lood. Aga mõnus nagu Grit ikka, Tallinnas hakkan vast tihedamini käima.


Pool banaani, pirn, keefir, erinevad seemned, pähklid, kookoshelbed, mandlivõi, füüsialid

Kolmapäev: Otsustasin hommikujooksu kasuks, sest see on ainuke aeg kui pole nii lämbe - tegin traditsioonilise 6km ringi. Üldiselt oli mõnus, aga otsustasin, et ülejäänud nädalal üritan jalgasid mitte koormata, sest muidu nad ei taastu laupäevaks ära. Pärast eksamit oli palju vaba aega ning energiat üle ning jõudsin üle pika-pika aja bodyarti. Sai ennast lahti sirutatud ja venitatud. Viimasel ajal olen väga vähe tegelenud venitamisega ning "puutüki" tunne hakkab peale tulema. Eelmisel aastal paindusin päris hästi, aga nüüd olen üsna jäigaks jäänud. Edaspidi üritangi rohkem tähelepanu pöörata ka sellele. Pärast tegin jõusaalis rinda-triitsepsit-biitsepsist ja siis veel korraliku venitused ning rullimised jalgadele.


Salat: lumekrabi, hapukurk, muna, kodujuust; kikerherned röstitud pannil ürtidega; koorikleib avokaado ja lõhega

Neljapäev: Terve päev kulus jällegi eksamiks õppimisega ning õhtul jõusaalis oli energia ülejääke küllaga. Rahvast oli ka vähe ning proovisin uusi harjutusi seljale, mis andsid ka reedel täitsa tunda.

Vahepala: smuuti - 50 g kohupiima, mandlipiim, maasika proteiinipulber, külmutatud mangu tükid; peal - kaerahelbed, goji marjad, kookoshelbed

Pasta kanaliha ja avokaadoga
Reede: Hommikul käisime Kirkega synergys. Juba soojendusega tuli kerge väsimus. Võtsin üsna kergelt asja ning tegime ainult kaks ringi. Pärast harjutasime peapealseisu - otsustasin ka selle selgeks saada ja areng toimub ning proovisime uusi trikke.

Laupäev: Toimus olümpiajooks, mida ma juba natuke kartsin, sest lubas 30-kraadilist ilma. Täpselt nii olingi ja kokkuvõttes oli väga raske - päike paistis otse lagi pähe enamiku ajast ja muidugi polnud ma endale ka veel mütsi jõudnud osta. Siiski oli tulemus hea ja minu isiklik parim 10 km jooksus. Kirjutan sellest ka pikema postituse. Otse jooksult läksin kähku rooli, et sõita Pärnu kanti sugulase juubelile. Õhtuks oli küll suht "toss" väljas nii jooksu, pika sõidu, palavuse kui ka peo tulemusena.

Pühapäev: Täiega puhkepäev - nautisin seda Pärnu rannas. Alguses tundus küll, et ega ilmast asja saa, aga umbes 1 ajal tuli päike välja, pilved kadusid ja mõnulemine võis alata. Vesi oli ka üllatuslikult soe - see aasta siis sain isegi enne juuni lõppu meres ära käa. Super luks!



Sunday, May 18, 2014

Nädala kokkuvõte 12.05-18.05

Kokkuvõttes võib isegi trenninädaga rahule jääda. Nädala keskel sain kerge külmetuse, mistõttu võtsin natuke rahulikumalt. Lisaks oli nagunii veel kaks uurimustööd lõpuni teha, mistõttu raamatukogu saalis viibimine oligi vajalikum. Vaikselt hakkan asjadel juba lõppu nägema - kaks uurimustööd enam-vähem tehtud, lisaks ka lõputöö. Nüüd veel kaks eksamit ja kaitsmine....ja edasi? Eks näis :) Aga kokkuvõte möödunud nädalast nüüd.







Esmaspäev: Õhtul otsutasin Lõunakeskusesse lihashooldusesse minna, et oma jalad lahti masseerida, mis pärast jooksu ikka natuke kanged olid. Kuna enne trenni algust jäi umbes tund vaba aega, tegin jõusaalis rinda ja triitsepsit. Mulle Lõunakeskuse jõusaal ikka väga ei meeldi ja ei tundnud ennast seal hästi. Kuigi võimalusi on mõne koha pealt isegi rohkem, teen trenni ikka pigem kesklinna klubis. Lihashooldus oli oi kui hea ja valus ka. Kõikidel on seal alati üsna piinatud näod ees. Kuna paljud osalejatest olid pühapäeval jooksmas käinud, keskenduti eelkõige jalgadele.

Kaerahelbe-kaerakliipuder vee-piima ja munavalgega, veerand banaani, külmutatud vaarikad, kaneel, erinevad seemned

Teisipäev: Hommikul TÜ-s ja kavas oli taastav treening, mis täpselt sobis. Tegime kergemate raskustega ja arendasime rohkem kiirust. Lõpus harjutasime natuke klassikalise tõstmist ehk rebimist ja tõukamist- päris huvitav, pole varem kunagi sellega kokku puutunud. Kunagi tahaks kindlasti veel proovida. Õhtul käisin ikkagi combatis ka, mis oli isegi päris mõnus. Minu õnnetuseks läksin pärast vihmaga koju ja sain veidi külma.

Dijon-mee ahjulõhe, kreeka jogurt, maisitõlvik, salat: tomat, kurk, avokaado, kodujuust, kanepiseemned

Kolmapäeval: Plaanisin nagu ikka enne kooli jõusaali minna, aga noo ei viitsinud ja otsustasin hoopis pärast nelja kuud bodypumpi proovida. Ei teadnud jälle, missuguseid raskuseid valida - kas peaks võtma vähemaks kui varem või mitte. Tegin siis umbes samadega ja oli täitsa okei, mõnes kohas oleks võinud isegi lisada. Üle pika aja oli täitsa hea jälle pumpida.

Neljapäev: Kordub jälle saatus ehk nii kui vitamiinid ära jätsin, hiilib mulle mingi haigusepisik kallale. Juba kolmapäeval oli kurk valus ja neljapäeval midagi paremat polnud. Tegelesin terve päeva hoopis kooliasjadega ja õhtul tegime Kirkega väikse 6 km kõndimisringi. Üksi mulle absoluutselt kõndimas käia ei meeldi - olen proovinud, aga jube igav on. Kellegagi koos aga väga mõnus, pole nii väsitav ja aeg läheb lausa lennates. Siiski on juba kohtumispaika minek kõndides päris raske, sellepärast tavaliselt sinnani jooksen.

Pool banaani, pirn, keefir, erinevad seemned ja pähklid, goji marjad, isetehtud mandivõli kaneeli ja toorkakaoga


Reede: Ainult ajutrenn raamatukogus terve päev. Kurk oli ka veel veidi valus ja ei hakanud riskima.

Laupäev: Hommikul nautisin peaaegu tühja jõusaali - sai üks korralik jalatrenn tehtud. Nii mõnus on ikka, kui ei pea kellegi järgi ootama ja saan teha kõiki asju siis kui ise tahan. Lisaks käis jälle "särgimees" uurimas, mis mu maikal kirjas on (kuigi seda oli ta juba ühe korra lugenud varem) - ütles, et juba tükk aega on uurinud, aga nägi ainult sõna train. Ei tea, kas ta loeb kõigi inimeste riiete kirjasid nii pingsalt? Õhtul tegin veel 10 km jooksuringi pärast raamatukogu. Palava ilmaga joosta on ikka palju raskem, meenuvad Austraalia õhtused jooksmised, kus ma juba 5 km otsad pidin andma. Selles mõttes eelmine nädal ikka ilmaga vedas.

Üks pilt veel jooksumaratonist, kus üsna alguses üks mees minu jalgadesse koperdas ja kukkus. Inimeste emotsioonid on päris hästi tabatud.

Pühapäev: Mind kimbutavad hetkel kevadised allergiad - eriline "lemmik" on kask. Spordiklubi oma ventilatsioonisüsteemiga on praktiliselt ainuke koht, kus olen nohuvaba ja nina on lahti. Seetõttu on seal eriti mõnus ja veel hommikul, kui on vähe rahvast. Tegin ühe korraliku selja ja õla treeningu. Ise jäin väga rahule ja andis hoo sisse kogu päevale. Päeval sain oma kalli sõbrannaga kokku, kes Tallinnast Tartusse tuli - päevitasime ja pidasime isegi väikse pikniku. Kõik inimesed ümberringi jooksid ja rullitasid ning pool kümme koju jõudes pidin ka ikkagi 6km jooksuringi tegema. No nii mõnus oli, ilm polnud ka enam nii kuum ja täpselt paras.


Ma ei tea, las kellelgi on veel nii, aga mul on kujunenud kindel päev nädalas, kus tunnen end alati parimas vormis olevat. Inimene ei saa vist kunagi täiesti rahul olla ja nii on ka minul. Igatahes teisipäev on see päev, kui alati tunnen, et "pole viga ju".

Teisipäeva hommik

Monday, May 12, 2014

SEB 32. Tartu Jooksumaraton

Nii pean ruttu oma Tartu jooksumaratoni kokkuvõtte ära tegema, enne kui esimene emotsioon üle läheb.

Kahtlesin üsna pikalt, kas üldse osalema minna. Paar nädalat tagasi viimasel soodusregistreerimise päeval otsustasin siiski ürituse kasuks. Varasemalt olen käinud ainult SEB sügisjooksudel 10 km jooksmas. Kuigi plaanisin juba varasemalt sel aastal veidi aktiivsem jooksja olla, oli mõte võistlustele minna siiski pigem suve teises pooles ja sügisel. Juba talvel mõtlesin, et SEB sügisjooksul võiks sel aastal poolmaratoni proovida. Ilusate ilmade tulekuga aga avastasin, et jooksmine on ikka päris mõnus ja miks mitte end varem proovile panna. Jooksmas käin siis kui tuju tuleb ja mingit kindlat plaani-eesmärke taga ei aja. 

Pühapäevaks sai siis planeeritud 10 km ja laupäeval 4.3 km heateo jooks. Pärast laupäeva hakkas Kärt meelitama mind hoopis 23.3 km jooksma. Siim võttis ka sõnasabast kinni ja ise ei saanud ka enam mõtet peast - soov ennast proovile panna oli suur. Mõeldud-tehtud - läksime Lõunakeskusesse ja registreerisin end ümber. Natuke oli imelik tunne, sest mul polnud üldse mingit närvi ega kartust. Mõtlesin, et äkki suhtun sellesse liiga kergekäeliselt. Varasemalt on mu pikim jooks olnud ca 11-12 km. 

Kaua oodata polnud vaja. Pühapäeva hommikul oli kell 8 äratus, kaerahelbepuder ja võileib kõhtu ning minek juba Otepää poole. Alguses kohale jõudes tundusid küll kõik teised väga sportlaste moodi. Ilm oli üsna tuuline ja jahe ning kahtlesin tükk aega, kas minna lühikeste või pikkade riietega. Lõpuks otsustasin siiski pikkade kasuks, mis oli kindlasti õige otsus, sest vastasel korral oleks külm hakanud. Pool tundi enne lõppu sõin veel müslibatooni, paar ringi soojendust ja oligi aeg stardikoridori minna. Leidsin Kärdi ka üles ja saime samast kohas alustada. 

Viimane hetk enne starti
Naljakas on mõelda, aga mul polnud üldse mingit närvi, vaid pigem selline põnevus sees. Kuna ma polnud kunagi nii pikka maad jooksnud, ei olnud ma päris kindel, missugust tempot valida. Ise treenides olen tavaliselt 10 km jooksnud ca 5:20 minutiga km, eelmise aastal SEB-il oli tavaliselt km aeg alla 5 minuti. Plaanisin, et jooksen alguses umbes 6 min/km ja vaatan, kuidas edasi läheb. Pärast esimesi kilomeetreid oli keskmine tempo aga ca 5.20 min/km. Kartsin küll, et äkki see on liiga kiire, kuid samas tundus täpselt sobiv ning enesetunne oli hea. Õnneks sisetunne mind alt ei vedanud ning kuni võistluse lõpuni jooksingi umbes selle tempoga. Viimased kilomeetrid olid kõige kiiremad, kus oli aeg alla 5 minuti.

Umbes esimesed 4 km olid asfaldil. Edasi pehmel pinnasel ja kruusateel. Rada oli väga mõnus ja hea oli metsavahel ning üle põldude joosta. Vahepeal ootasin, et millal nüüd tuleb see aeg, et oleks hõredam inimeste poolest, aga lõpuks väga sellist kohta ei tulnudki. Teatud inimesed ümberringi olid juba üsna tuttavad, ühe mehega jooksime kõrvuti ca 8 km. Vahepeal oli mul lausa tunne nagu ta jälitaks mind, sest täpselt samal ajal möödusime teistest. Pärast viimast teeninduspunkti siiski kaotasin ta silmist. Ma ei hakka siin igat kilomeetrit üksikult analüüsima, sest sellist rasket ja väsimuse momenti ei tulnudki. Kilomeetrid muudkui möödusid, teeninduspunktid tundusid ka nii lähestikku olevat. TP-s võtsin paar lonksu vett ja lõpu poole ka paar viilu hapukurki ja rosinaid. Kui 10 km oli jäänud lõpuni, sõin ka oma High5 marjageeli. Soovitatakse küll mitte neid esimest korda võistlustel proovida. Õnneks mulle sobis see geel, maitses hästi ja andis energiat lõpuni välja. Ainuke nii öelda äpardus oli umbes 15 km juures, kui ma komistasin kivi taha ja käisin täitsa käpuli. Enne kui arugi sain, tõmbasid kaks meest mind selja tagant püsti ja jätkasin samal sammul. Käsi oli küll natuke verine ja hiljem avastasin, et ka põlved ja reied. Õnneks midagi hullemat ei olnud ning edasist jooksmist ei takistanud.

Viimase kahe kilomeetri juures tundsin, et reie kakspealihas ja tagumik hakkavad väsima. Samas oli jäänud veel nii vähe, et see väga ei seganud. Ostsin nädal tagasi endale kompressioonsäärised ja minu puhul need küll aitasid, sest tavaliselt väsivad mul just sääred kõige esimesena. Seekord aga ei andnud need endast kordagi märku. Finiš oli eriti mõnus ja tehtud see jooks saigi! Aeg oli 2:06 ja olin enam kui rahul. Kuna pulsikell kinni panna tuli meelde alles tund pärast lõpetamist, ei saanud sealt keskmist pulssi teada. Ise jälgides oli see vahemikus 150-160. Kõige kõrgem oli 168 viimase tõusu juures. Täna olid lihased veidi kanged, aga ei midagi hullu. Masseerisin lihashoolduses kõik lahti ilusti. Pigem teevad valu kukkumise tagajärjel tekkinud sinikad ja haavad

Aitäh Kärdile ja Siimule, kes mind ikka õhutasid minema! Ainus mõte on, et millal uuesti teeme?! :)





Tulemused:
Aeg: 02:06:25
Koht: 1082
Naiste koht: 129
Vanuseklassi (N21) koht: 63



Finiš
Õnnelikud lõpetajad



























Sunday, May 11, 2014

Nädala kokkuvõte 05.04-11.04

Pikka sissejuhatust ei tee. Kokkuvõttes oli trennide koha pealt väga meeleolukas ja arvestatav nädal. Natuke motivatsiooni ja energiat jälle rohkem edaspidiseks. Seekord natuke rohkem toidupilte ka kaunistuseks.





Esmaspäev: Hommikul otse bussi pealt suundusin Myfitnessi, et trenniga varakult ühele poole saada. Tavapärase jaltrenni asemel keskendusin hoopis rohkem tagumikule ja reie tagaosale. Algselt see küll plaanis polnud, aga kuna ma ei jõudnud enam kükupuuri järjekorras oodata, sai selline valik tehtud.  Tegelikult olen viimasel ajal tundnud, et pean oma kava natuke muutma, sest vaim hakkab väsima. Proovisin esimest korda Smith masinal hip thrusterist, mida varasemalt olen tavalise kangiga teinud. Minu arvates palju mugavam variant ja saab rohkem harjutusele keskenduda. Kes ei tea, kuidas see välja näeb, vaata  siit. Pärast isegi üks mees tuli küsima, et mis kehaosa sellega treenitakse. Lisaks sai tehtud veel sumo kükk suure hantliga jalad kahel stepipingil, kangiga taha viltu väljaaste kükk, sirgete jalgadega jõutõmme, cable kick back, sääretõsted, rippes jalgade tõsted küljele, istessetõusud kaldpingul. Palju superseeriaid ja üldiselt jäin trenniga rahule. Siiski oli ülejäänud päeval väga suur väsimus sees ja kogu aeg oli näljatunne.

Hommik: kerahelbe-kaeraklii puder kodujuustu, vaarikate ja PB2 maapähklipuruga; praemuna riisigaletiga

Teisipäev: Alustasin päeva TÜ spordihoones, kus meie õppejõud arvas, et natuke peaks olema jõudu kogunenud selle kursusega ja proovisime seega maksimum raskusi. Kükki väga raskeks ei ajanud. Rinnalt surumisel sain kirja paar kordust 40 kg. Seda pean üldiselt enda kõige nõrgemaks alaks neist kolmest, mistõttu olin väga rahul tulemusega. Samuti proovisime ekstsentrilist meetodi ehk kangile paned maksimaalsest raskusest suurema (105%) ja üles surumine on koos kerge abiga. Sai tehtud paar kordust 50 kg - päris põnev. Kõige uhkem olen jõutõmbe üle, mida olen tegelikult teinud kõige vähem. Enne seda kursust olin proovinud vaid sirgete jalgadega, kuid mitte nii öelda klassikalist varianti.  Myfitnessis puuduvad õige suurusega kettad ja ka põrand pole hea - ühesõnaga varem ma proovinud pole, kui palju suudan. Aga minu rekordiks sai täna 90 kg - ise olen rahul ja antud kehakaalu juures päris hea vast.
Päeva sisutasin järgmise uurimustöö kirjutamisega ning vahepeale tegin ka ühe combati. Pärast kolme nädalat üsna mõnus, kuid endiselt mulle kava ei meeldi.


Lõuna; üle pika aja üks pasta ka: täisterapenne/spagetid, kanafilee, kukeseened, paprika, suvikõrvits, kohvikoor, petersell

Kolmapäev: Hommikul enesetunne polnud just suurepärane ning selg oli veidi valus jõutõmbest. Siiski otsustasin enne loenguid tavapäraselt jõusaalis ära käia. Treenitud sai rinda, triitsepsit ja biitsepsit. Viimasel ajal olen vaadanud, et õlad on kuidagi laiaks läinud - eks ülakeha saab koormust ka natuke. Pärast hommikust trenni oli enesetunne kordi parem ja ka selg ei teinud enam väga valu.

Lõunaks kanafilee marineeritud dijon sinepis: kinoa avokaado ja tomatiga; aurutatud brokkoli; kodujuust

Õhtuks vees tuunikala segatud maitsestamata jogurti ja dijon sinepiga; šampinjonid spinati ja marineeritud kurgiga; praemuna, tomat

Neljapäev: Ma olin ikka väga üllatanud, et seljavalu kadus täielikult pärast kolmapäeva hommikust trenni. Kartsin juba, et tegin jõutõmbega endale liiga ja veel eelmisel hommikul sain vaevu kummardada. Neljapäeva õhtul käisin jälle bodyattackis, mis annab ikka alati korraliku koormuse. Pärast treenisin veel jõusaalis selga. Proovisin mitmeid uusi harjutusi, et enda treeningutesse edaspidi veidi vaheldust tuua. Koju jõudes olin igatahes väsinud nagu tühjaks pressitud sidrun.

Lõuna: vahel on kodused ja lihtsad maitsed need kõige paremad ehk lõhesupp ja pasteedileib

Õhtu: jälle dijon kanafilee; salat: spinat, šampinjonid, marineeritud kurk, salatilehed, basiilik, kõrvitsa-ja päevalilleseemned, tomat, värske kurk, kanepiseemned ja mee-sinepi-õlikaste

Reede: Hommikune Synergy on sel aastal nagu kohustuslik loeng. Esimene ring on tavaliselt üsna raske, sest uimane ja puine on olla, teisel aga saab juba korralikult pingutada ning parematel päevadel teeme kolmanda ka. Seekord tegin kaks ringi - algul tundus lihtne, aga päris korraliku koormuse sai. Ring oli selline: TRX pea kohal külje kallutus; pealthaardes poolikul lõuatõmbed; ühel jalal väljaaste kükk; burpeed; jalad bosul kätega mööda köit ronimine; kolmnurgas kätekõverdus; rippes sirgete jalgade tõsted taha; pikali olles hantel üleval külje tõsted; kummilindi pingutamine; hüppenöör; kang rinnal kükist ülessurumine. Pärast kahte ringi arvas Egle, et võiks veel kõik koos planku ka teha (v.a tema) - ma tegin seekord 5 minutit. Päris okei tulemus, arvestades seda, et pole mitu-mitu kuud teinud nüüd ja rintreeningust oli keha väsinud ka. Lisaks tegin veel jõusaalis õlatrenni 45 minutit ja pärast nagu ikka oma "lemmikkohta" - raamatukokku!

Üks lemmikputrusid: kaerahelbed-kaerakliid keedetud vee ja piima seguga ning veerandi banaani tükkidega, pärast tulelt võtmist segatud sisse kaks munavalget (teeb mõnusalt kreemiseks); peal kirsitükid ja isetehtud maapähkli- ja mandlivõi

Laupäev: SEB jooksumaratoni raames toimus Tähtvere spordipargis heategevuslik 4.3 km pikk jooks. Osavõtu tasu oli 1 euro ja iga inimese pealt pandi juurde 5 eurot reumahaigete laste toetuseks. Otsustasin ka see aasta osa võtta ning väike mõnus ring sai tehtud - nii öelda soojendus pühapäevaks.






















Pühapäev: Esialgselt oli plaanis joosta 10 km, aga täna Siimu ja Kärdi mõjutustele laupäeval registreerisin ümber ning jooksin 23.4 km. Super kogemus ja enesetunne oli ka kogu jooksu ajal väga hea. Võiks öelda, et energiat jäi ülegi. Homme teen sellest ehk eraldi postituse.






Wednesday, May 7, 2014

Juhtumisi jõusaalis

Viimasel ajal olen rühmatrenne külastanud üsna vähe ja pigem jäänud truuks jõusaalile. Kui paljud leiavad, et on igav üksi rauda liigutada, siis tegelikult asjale "pihta saades", võib see olla üsna mõnus. Samuti motiveerivad ka tulemused, mida ma jõusaalis treenides palju kiiremini näen. Tegelikult ei tahtnud ma aga sellest kirjutada, vaid hoopis enda viimase aja jõusaali juhtumistest/sündmustest. Roccas treenides toimus igapäevaselt midagi naljakat (või häirivat), Tartus on keskkond natuke rahulikum.

Esiteks siis kükipuur - meil on neid klubis ainult üks ja kuna enamike inimeste kavasse kuuluvad kükid, jõutõmme, rinnalevõtt või midagi taolist, siis üldjuhul on sinna palju tahtjaid ja ligi pääsemiseks peab väga valvas olema. Tavaliselt trenni jõudes teen sooja sellisel kardio masinal, mis on kükipuurile võimalikult lähedal ja kui see vabaneb, omastan ruttu koha. Mis mind aga häirib… Eelmise neljapäeva õhtul lähen siis trenni, et jalgu teha ja mida ma näen - üks mees teeb biitsepsit kükipuuris! Mille jaoks pead sa seda tegema just seal, kui vabu kange ja peegleid on igal pool??? Muidugi võib iga üks teha omi asju seal, kus mugavam, aga vahel võiks ikka teistega ka arvestada ja ma usun, et antud koht on pigem mitte mõeldud küünarvarre kõverduse tegemiseks.



"Särgi mees"
Teine naljakas juhtum on olnud ühe meesterahvaga, kes on ka tihti hommikuti trennis. Üldjuhul on enamik nägusid juba tuttavad - mõne inimesega suhtlen rohkem, kuid enamikega lihtsalt "tere" sõbrad. Antud inimesega oleme "tere" tuttavad, kui nüüd paar naljakat juhtumit välja arvata. Eelmisel neljapäeval kandsin üle pika aja trennis maikat kirjaga "shut up and train". Teen seal rahulikult omi asju, kui järsku ilmub antud meesterahvas ja teatab, et ta pole kunagi veel nii motiveerivat pluusi kuskil näinud - et kohe väga-väga innustav. Ma olin natuke üllatanud, aga see selleks…eks võib-olla see kiri võib silma jääda. Nädal möödus, trennis käisin ikka iga hommik ja ainukesed repliigid olid vaid "tere". Täna enne loenguid tegin nagu ikka oma hommikust trenni ja jalas olid mustad retuusid, millel on vertikaalselt külje peal mustriga roosa triip, kuhu on viltu kirjutatud antud Rootsi brändi nimi "I can I will". Hakkasin juba peaaegu lõpetama, kui mees oli jälle järsku platsis ning teatas, et on terve trenni üritanud lugeda, mis seal kirjas on ning lõpuks see õnnestus…et kohe väga õige lause ja väga motiveeriv! Ei tea, kas enam julgengi kirjadega riideid panna, kui nii palju tähelepanu tõmbavad, et kohe terve trenni peab lugema?! :)

Beib ja turvamees
Siis üks üsna levinud kombinatsioon, mida olen eelkõige Tallinna klubides kohanud. Ehk siis täismeigi, soenguga neiu jõusaalis, kes kannab tavaliselt vaid sportrinnahoidjat, ning teda "jälitab" turvamees ehk tema enda noormees, kes peab naist kaitsma teiste näljaste pilkude eest. Roccas on kohe üks eriti ehe näide…üldjuhul tihedamatele trenniskäijatele juba tuntud ka.

"Kanistri mees"
Enamikes jõusaali paroodiates on üheks stereotüübiks veekanistriga mees ehk  inimene, kes tuleb trenni hiiglasliku veekanistriga ja seda siis pidevalt täidab. Igaljuhul ma nägin ka nüüd meie jõusaalis antud "tüübi" ära! Üks linnuke kirjas jälle!





Tuesday, May 6, 2014

Spinati ja toorjuustuga täidetud kanarullid

Üle pika aja jälle üks kiire retseptipostitus. Laupäeval otsustasin spontaanselt ikkagi Tallinnasse minna ja toimus midagi enneolematut - lausa mitu korda kokkasime koos Siimuga. Tavaliselt me ühte kööki korraga ära ei mahu, aga tegelikult on tore koos midagi põnevat valmistada. Niisiis tuli pühapäeval mõte teha kanarulle, mis oli hea vaheldus tavapärasele kanale. Antud retsept pole veel päris täiuslik ning järgmisel korral lisaksin juurde rohkem maitseaineid ja võib-olla ka parma sinki või midagi taolist. Varasemalt olen teinud küll täidetud kana (tavaliselt mozzarella ja päiksekuivatatud tomatitega), aga mitte sel viisil.

Täidetud kanarullid

Vaja läheb
  • 2 kanafileed
  • maitserohelisega toorjuust
  • spinat
  • küüslauk
Valmistamine

Pane kanafileed köögikombaini ning purusta ühtlaseks massiks. Lisa segusse purustatud küüslauk ning maitsesta (pigem rohkem kui vähem, sest maitsed kaovad lihtsalt kana sisse). Kata ahjupann toidukilega ning aseta kanamass neljakandiliselt plaadile. Määri peale toorjuust ning kata spinatitükkidega. Seejärel rulli kanasegu tihedalt kokku, kas vertikaalselt või horisontaalselt olenevalt sellest, kui paksu rulli soovid. Kata rull kilega ja pane umbes kaheks tunniks külmkappi (selle osa võib ka ära jätta - kuna mul oli kiire, siis seda ei teinud). Kuumuta ahi 180 kraadini ja küpseta umbes 40 minutit, et pealt kergelt pruunikas oleks.




Serveerisin koos salatiga, kuhu panin tomatit, värsket kurki, marineeritud kurki, alles jäänud spinati lehed, päevalille-, kõrvitsa- ja seedermänni seemnete segu, kikerherneid ja praetud šampinjone ning natuke oliivõli. Kooslus oli uskumatult mõnus - Siim ütles, et ei mäletagi, millal nii head salatit sai.

Monday, May 5, 2014

Nädala kokkuvõte 28.04- 04.05

Üsna töine nädal on olnud, aga üldiselt võib rahule jääda. Trenne sai ka tehtud piisavalt - ilusa ilmaga üritan ikka võimalikult palju väljas treenida. Kuigi teisest küljest on mul natuke hea meel, et jahedamaks läks, sest vihm ja külm ilm loob hea meeleolu õppimiseks. Lõputöö hakkab vaikselt valmis saama, aga kaks teist uurimusööd ootavad veel järjekorras. Väike ülevaade möödunud nädala trennidest.







Esmaspäev: Ma olen ikka kindlalt hommikuinimene. Kuna kool oli alles õhtul, mõtlesin, et lähen trenni alles enne seda. Plaan oli hommikul vara ärgata ja õppida. Väga edukas see eesmärk ei olnud - nagu ma ükskord mainisin "tõmab hommikune trenn mind ikka käima! ja paneb aluse edukale ja produktiivsele päevale. Lõpuks jõusaali jõudes, oli mu meeleheaks seal vaid mõni inimene, aga ühel hetkel käis "pauk" ja terve jõusaal (eriti vabade raskuste ala) oli pakusult rahvast täis, hea, et ära mahtusin. Tegelikult oli jalatrenn mõnus ja päris väsitav. Kuidagi väga palav oli ainult - aga peabki olema ju!
Lähen siis pärast seda loengusse ja mis tuleb välja - meie ameeriklasest õppejõud ei ilmu juba teist nädalat järjest ette teatamata kohale. Kui umbes 20 minutit oodanud olime, tuli üks magistrant ja teatas, et kahjuks ta täna ei jõua. Üsna vihale ajab tegelikult selline asi. Kõigil võib ju ootamatusi ette tulla, aga kas just iga nädal…ühelgi teisel õppejõul pole seda 3 aasta jooksul küll juhtunud.

Teisipäev: Seekord oli meil tavalise jõutõstmise tunni asemel hoopis toitumisloeng. Täitsa huvitav - korratud said üle põhitõed ning natuke oli ka midagi uut. Pärast seda otsustasin teha ühe jooksuringi. Kokku tuli 11.04 km ajaga 57.46, keskmine kiirus 5.14 min/km. Väga mõnus oli, aga säärelihased olid juba eelnevalt natuke valusad/väsinud. Kui muidu jõusaalist/rühmatreeningutest mul lihased enam eriti valusaks ei jää, siis nüüd nii öelda teise spordialaga tegeledes on lihasvalu jälle tagasi. Tegelikult see on mõnus valu. Ühesõnaga on näha, et teistsugused lihased on kasutuses - eriti ongi just tunda säärelihaseid, mis mul muidu võib-olla natuke tahalplaanile jäänud. Õhtul rullisin oma jalgu veel grid roller'ga ja hommikuks oli olukord palju parem.



Kolmapäev: Hommikune jõusaaliring - rind, triitseps, biitseps. Võtsin pigem rahulikult seekord, kuna puhkepäevi pole väga olnud ja ei tahtnud enne loenguid ära väsitada ka ennast. Õhtul kirjutasin natuke lõputööd ning pärast seda kui olin ühte ja sama lauset üle 20x lugenud, otsustasin, et peab tiiru väljas käima. Kirke astus ka samal ajal täpselt uksest välja ja esialgsest väiksest kõndimistiirust sai lõpuks 12 km. Pärast läks kirjutamine hulga lihtsamalt.

Neljapäev: Päeval jälle töö lainel ja õhtul attackima. Üks lemmikrühmatrenne endiselt. Kuna seminare enam neljapäeviti pole, saan ehk tihedamini seda külastada. Pärast harjutasin natuke jõutõmmmet, aga üldiselt oli väsimus sees ja ei hakanud "hullu panema".

Kodujuustusalat basiikliku, tomati, kurgiga; kergelt wokitud
porgand ja brokkoli pošeeritud munaga, tuunikala tükid vees

Reede: Kuna olin neljapäeval üsna väsinud, plaanisin hommikuse synergy vahele jätta. Ärkasin aga nagu kella pealt 6.15 ja kuna enesetunne oli hea ning energiat oli, otsustasin siiski minna. Tegime kaks ringi aja peale, pluss Kertuga lugemise peale ka kolmanda ringi. Pärast tundsin küll, et väsimus on ikkagi sees ja puhkust on vaja.


Mu lemmik Tom Kha supp ja näkileivad kodjuustu, avokaado,
sidrunipipraga

Pühapäev: Spontaanselt otustasin ikkagi laupäeval Tallinna minna ja seega pühapäevase jõusaalitrenni sain Roccas teha. Polnud ammu seal käinud ja mõnus oli vahelduseks mujal treenida. Vahepeal on seal tehtud palju muudatusi - hiigelsuur Synergy ala, spinningu saali juurdeehtius ja veel natuke suuremaks tehtud. See on ainult positiivne, olin juba mõnda aega mõelnud, et Synergy ala jaoks on seal täpselt ruum olemas. Värvi lõhn oli alles sees. Üritan jälle hakata natuke harjutama lõuatõmbeid - pealthaardes on täiesti lootusetu, aga althaardes isegi viis tükki suudan läbi raskuste kuidagimoodi ära teha. Lõuatõmmete harjutamine on küll füüsiliselt raske, aga vaimule on veel suurem töö. 


Proovisime esimest korda kanarulle Siimuga teha - täitsa hea vaheldus, retsepti lisan ka varsti.

Thursday, May 1, 2014

Natuke aprilli instagramis

Otsustasin teha blogisse uue nii öelda postituste sarja ehk mõni osa minu instagramist. Viimasel ajal on läinud see üsna toitumise ja trenni keskseks, kuid sisaldab ka niisama hetki igapäevast. Kuna mulle endale väga meeldivad taolised postitused, mõtlesin ka ühe teha - eks näis kas see jääb viimaseks või jätkan seda. Samal ajal on see hea võimalus möödunud kuule tagasi mõelda ja meenutada, mida toredat ja head sai tehtud. Kes mind instagramis jälgida soovib, siis kasutaja on hiieliin (link otse on olemas ka blogis paremal pool ääres).





Üks mõnus laupäeva hommik aprilli alguses. Proovisin esimest korda maasikaid see aasta. Üsna "plastiku" maitsega küll, aga tähtis oli emotsioon. Samuti tegime Kirkega koos hommikuse trenni. Kui mulle üldjuhul meeldib jõusaalis üksi käia (kas ma olen ainuke?!), siis vahel on lõbus ka kellegagi koos minna ja natuke vaheldust tuua. Väike pildiseeria käib asja juurde. 

















Mul on juba harjumus loengute vahepeal end kohviga "turgutada". Naljakas on, kuidas üks kohvi võib päeva mitu korda paremaks muuta. Mulle on kohvi joomine mitte alati just nii ergutav, kui pigem emotsionaalne ja nauditav tegevus. See päev tegelikult nii hästi ei läinud, sest kallasin kogemata pool kohvi enne loengut peale ja pärast pidin veel baka töö juhendajaga kohtuma minema.













Ma ei jaga väga tihedalt enda kõhust ja vormist pilte, aga vahel ju võib. Tegelikult on mul terve telefon pilte endast täis. Sellepärast ma kunagi meelsasti enda telefoni võõrastega ei jaga, sest tavaliselt on esimene valik kohe galerii. Ka mu 12-aastane õde pidi naerust pikali kukkuma kui ükskord sinna sattus.












Mõnusate kevadilmade puhul tegime parima sõbrannaga väikse laupäevahommikuse treeningu Nõmme metsades. Muidugi ei puudunud jõu-ja ilunumbrid.






















Käisin isal külas ja panime batuudi ülesse. Väike vend oli sellega muidugi väga rahul ja kui avastas, et ka mulle hüppamine meeldis, veetsime seal kahekesi põrgatades pool päeva. Toast tuppa minek lõppeb alati muidugi suure kisaga.


















Pühapäevahommikused tervislikud pannkoogid minule ja Siimule. Tegin seekord natuke teistmoodi retsepti järgi, mille sain Elari instagramist. Minu koogikesed koosnesid siis 4 munavalgest, 2 dl keefirist,  3 spl õuna-kaneeli valgupuddingust,  1 dl kaerahelvestest, kaneelist. Maitsesid täitsa head.














Minu lemmiksöök hommikupuder. Iga hommik leian endale jälle uue lemmiku. Seekord siis kaerahelbe-kaeraklii puder munavalge, külmutatud vaarikate, kodujuustu ja PB2 maapähkli pulbriga (tellitud Iherbist). Tõeline nauding!