Sunday, July 31, 2016

Haigused ründavad

Käes ongi juulikuu viimane päev ja minu puhkuse lõpust on ka juba üle nädala möödas. Puhkus ise oli hästi mõnus. Ma ei teinud seekord liiga palju plaane ja vaatasin, kuidas kujuneb. Sai käidud väikesel reisil, paar suvelavastust vaadatud, ühte kontserdit kuulatud, tehtud lühike saare tripp ja mõlemad vanaemad üle vaadata. Suurema osa ajast olin tegelikul Tartu kodus, kus veetsin enamasti aega Kärdi, Kirke ja tema pisikese poisiga. Sinna juurde muidugi trenn ka, aga sellest juba kirjutasin eelmises postituses. Igaljuhul lõpus tundsin, et olen täitsa puhanud ja võib tööle minna küll. 


Siis aga tabas mind üks öö enne esimest tööpäeva suur tagasilöök - nimelt kõhugripp... Ma ilmselt ei hakka seda rohkem kirjeldama, aga päris kole oli. Kõige tipuks läks mul korraks pilt eest ära, et kukkusin peaga vastu kraanikaussi (vist - päris kindel pole) ehk tulemuseks veel verine pea ning hiigel muhk. Mul oli sel hetkel üsna ükskõik, sest nii halb oli olla. Õnneks sain kiirelt selle haiguse ületatud. Järgmised 5 päeva oli toredad. Käisin tööl, trennis ja tegelesin niisama meelelahtusega kuni tuli järmine tagasilöök ehk siis haakisin külge endale mingi viiruse. Kurk üli paistes, meeletu nohu, köha, ilmselt ka palavik ehk täismäng. Nii mu nädalavahetus luhta läks... Järgmisena sai sama haiguse veel mu supervisor ehk läksin pühapäeval veel tema asemel tööle ka.

Need haigused on muidugi takistanud normaalset trenni tegemist ja toitumine on üldse üsna suvaline, sest pole otseselt isu millegi järgi ja kui on, siis enamasti jäätise järgi. Ma enam nii ruttu trenni tagasi ka ei torma nagu vanasti, sest ei näe sel lihtsalt mõtet. Pigem ikka korralikult terveks saada. Mõtlen, et kas immuunsus on nõrk või milles on asi, et nii lihtsalt kõik endale külge võtan. Iseenesest just olin üsna puhanud ja enesetunne hea. Ilmselt peaks igaks juhuks ikkagi mõned vitamiinid enda menüüsse tagasi võtma. Nädala pärast algab dieet ka, niiet peab jälle täpsele ja korralikule režiimile tagasi minema. Hetkel ei kujutagi seda väga ette, sest kõik rütm on natuke sassis. Kui mõtlen enda tavapäraste toitude peale, ei isuta küll väga midagi. Eile tegin üle mitme aasta leivasuppi - see maitses küll super hästi. Teine lemmik on murakamoosiga kodujuust. Aga pole hullu, naudin veel viimast nädalat ja siis hakkan korralikuks. Järmises kord kirjutan veel enda õnnelikust juhusest ehk kuidas ma lõpuks midagi ka võitsin.

Ühesõnaga minu soovitus Teile - olge terved ja nautige viimast suvekuud! 

Monday, July 18, 2016

Trenni update

Hello!

Mõtlesin küll puhkuse ajal rohkem blogida, aga kui aus olla, siis on suvel palju paremat teha kui arvuti ekraani taga istuda. Olin Tartus ikka täielikult puhkuserežiimil ja vabastasin end kõigist igapäevastest kohustustest. Välja arvatud muidugi trennist - see käib ikka ja alati mu elustiiliga kaasas (kui välja arvata mõned reisid). Tahtsingi selle postituse pühendada rohkem hoopis enda hetke treeningutele. Muidu olen siin viimasel ajal rohkem kirjutanud toitudest ja niisama muust meelelahutusest.

Kui lühidalt öelda, siis trennidega läheb praegu hästi. Võiks ehk isegi öelda, et kõige paremini viimase aasta jooksul. Suvi on tegelikult üldse väga hea aeg treenimiseks - energiat on rohkem, tervis on parem, päevad on pikemad ja saal on tühjem. Samuti pole keha nii puine ja kange. Kui paljud võtavad suveks treeningpausi, siis mina tunnen just, et sel perioodil on areng kõige parem.

Nagu mu treener kunagi ütles, siis vormi saab teha hästi ainult siis, kui ülejäänud elu on enam-vähem paigas. Viimane aasta on aga olnud kõike muud kui korras ja rahulik, mis ilmselgelt andis tunda. Pärast seda kui otsustasin sügisel mitte võistelda kaotasin mingis mõttes suuna oma treeningutes. Eks see üks üles-alla periood on olnud. Talvel kirjutasin, et vahetasin treenerit, kuid nüüdseks olen oma esialgse treeneri juures tagasi. Kui küsida miks...lihtsalt temaga koostöö on kõige sujuvam ja lihtsam ning austan tema põhimõtteid. Lisaks oleme ka niisama head sõbrad, mis on samuti oluline.

Juuni keskel tegin otsuse, et sügisel on eesmärgiks ikkagi jälle lavalaudadele jõuda. Kui ma seda nüüd ei tee, jääb vahe juba liiga pikk. Tunnen, et vajan treeningutele mingit konkreetsemat eesmärgi ja tähtaega. Lisaks on fitness elu juures palju muud põnevat ka, mis mulle meeldib. Natuke kindlasti ka kuuluvustunne, et oled osa millestki. Samamoodi on seal seal ka asju, mida ei pea õigeks, aga tuleb ära kannatada.

Juuli alguses alustasingi uue kavaga. Enne seda tegin mingit modifitseeritud versiooni mitmest eri variandist. Hetkel on kava jaotatud neljaks osaks. Eelkõige paneme rõhku seljale ja õlale ning tuhar on nagunii bikiinifitnessis alati tähtsal kohal. Trennid on üsna lühikesed, mis mulle samuti meeldib. Esiti oli päris harjumatu, sest tundsin, et ei saa intensiivsust korralikult kätte, aga nüüd oleme mõnda harjutust natuke kohendanud ja kava tundub toimivat. Lihased on küll pidevalt igast küljest valusad. Olen neid ikka rullinud ka natuke rohkem kui varasemalt. Nii hea on jälle mingit kindlat kava teha ning et keegi jälgib vahel tehnikat. Ise treenides on lihtne "ülle tõmmata" ning mõne harjutuse puhul arvad küll, et teed korralikult, aga kui veel tehnikat täpselt järgida, on see tunduvalt efektiivsem. Hetkel olen rahul ja vaatame, kas toimib.

Teine asi (ja palju raskem), mis võistlemisega kaasas käib ehk nii öelda dieet pole ka enam "mägede taga". Nimelt on selle alguskuupäevaks hetkel seatud 7.august. Mõni nädal veel ja tulebki head aega öelda kõigele heale. Iseenesest ju toiduvalikut nii palju muutma ei peagi, vaid pigem koguseid ja see igasuguste lisandite kuhjamine sööki, mida ma teha armastan. Nii siin kirjutades tundub, et hästi lebo, aga tegelikult tekitab minus kahetisi tundeid. Ühest küljest, et polegi ju midagi nii hullu, aga teiselt poolest, et kas üldse oskan dieedile minna ja kas see on ikka piisav aeg. Paljud võistlejad postitavad juba juuli algusest, kuidas range režiim käib. Õnneks saavad juuliga suuremad puhkused ja käimised tehtud ning august on pigem töine. Tööl käies on kindlat toitumisrežiimi lihtsam järgida. Aga sellest juba täpsemalt kui asi ükskord reaalselt pihta hakkab.

Praegu olen hästi palju suvetoidu lainel ehk hitt-tooted on värske kartul, kukeseened, suvikõrvits ja erinevad marjad. Nendega üritan kombineerida igasugu asju, aga lõppude lõpuks on kõige maitsvam vana hea lihtne panniroog kartuli, seente, singiga, kuhu lüüa muna peale ja kodujuust kõrvale.

Vana hea panniroog
Paremal: ahjus valmistatud kitsejuustusaiad suvikõrvitsaga
Värske kartul ja heeringa-kodujuustu salat

Monday, July 11, 2016

Bikiinitarid Milaanos


Olen tagasi oma minipuhkuselt Itaaliast ning jälle siin järjekordse reisipostitusega.Kuigi reis kestis ainult 5 päeva tundus meile endale nagu oleksime palju kauem ära olnud. Selle aja sisse mahtus ikka parajalt tegemist ja seiklusi. Igaks õhtuks olid jalad kõndimisest ja palavusest paistes ja kõht punnis ees. Seltskond klapib meil hästi ja jäime kõik 100% rahule. Reisi lõpetasime ikka paraja lollusega - sellest võite lugeda juba postituse lõpus.
Mõte Milanosse minna tuli tegelikult märtsi lõpus täiesti juhuslikult ühes järjekordses õhtuses facebooki vestluses ning enne kui arugi saime olid piletid olemas. Kolmapäeva hommikul 6.30 olime juba Airbaltcu lennukil, kiire 45-minutiline vahemaandumine Riias ja kell 9.30 saabusime kuuma Milanosse. Apartmendi broneerisin meile Navigli piirkonda airbnb-st - neli ööd maksis umbes 300 eurot, mis kolmepeale oli täitsa mõistlik. Antud rajoon on tuntud oma baaride, restoranie ja aktiivse õhtuse elu poolest. Enamik neist on koondunud kanali ümber ning õhtuti kogunevad kõik inimesed sinna. Kuigi päris keskusest oli see natuke eemal, olime kõik veendunud, et asukoha valik poleks saanud olla parem. Need soojad suveõhtud ongi just kõige mõnusamad. Meie korter oli samuti üsna lärmakas piirkonnas. Öösel aknaid lahti hoides tundus nagu tramm sõidaks otse sinu alt läbi. Meid see aga ei seganud, sest olime nagunii selleks ajaks nii laibad.

Korterisse saime sisse alles kahe ajal. Seega pidime natuke aega parajaks tegema. Kuumus oli päris korralik - iga päev umbes 33-34 kraadi. Ja mis sobiks paremini esimeseks lõunasöögiks Itaalias kui pitsa?! Ei mäletagi, millal seda viimati Eestis sõin. Ma ilmselt ei pea hakkama siin mainima üldse, kui hea see oli? Itaalia pitsad on tegelikult minu meelest üsna minimalistlikud - õhuke põhi ja pigem vähem asju peal. Lõuna lõpetasime nagu tõelised itaallased ehk espressoga. Pitsade hinnad on keskmiselt 7-10 eurot. Samuti saab lõunaks valida ka nii öelda komplekti ehk teatud pitsa, salat jms. 
Kui asjad korterisse ära panime, läksime kohe linna avastama. Itaalia metroosüsteem on vist küll üks lihtsamaid, mida kunagi kasutanud olen. Võib-olla seetõttu, et liine on neil vaid kolm. Pilet 90. minutiks maksab 1.50€, päevapilet 4.50€. Esmalt mõtlesime olla natuke kultuursed ning sõitsime vaatama Castello Sforzesco, mis on suur loss, kus asuvad erinevad muuseumid. Otsustasime ühte neist ka sisse minna. Pöörasime tähelepanu liiga palju nimele Michelangelo, sest 5 euro eest saime näga vaid ühte suurt ruumi, mille keskel seisis poolik kuju. Tegelikkuses oli see tema  lõpetamata skulptuur "Rondanini Pieta", aga nii suur kunstihuviline ma ilmselt pole, et seda nii palju väärtustada oskaks. Vaatasime üle ka lossi taga oleva ühe Milano suurima pargi  Parco Sempione ning jalutasime   ilmselt Milaano kuulsaima ehituse Duomo toomkiriku poole. Vahepeal oli muidugi jäätise peatus, aga  kuna neid reisi jooksul oli nii palju, siis ei hakka eraldi mainima igat korda. Katedraal ise oli võimas ning peaks majutama ligi 40 000 inimest.  

Enne õhtusööki tegime veel korteris kiire uinaku ning läksime kanalite juurde toidukohti avastama. Itaalias on väga populaarne võtta aperatiiv ja väike snäkk. Kella 7st alates on pooltel laudadel ees punased kokteilid. Õhtusöögi valik langes populaarsele Milaano buffeele ehk 10 euro eest saad ühe vabalt valitud joogi (muidu on ühe kokteili hind 7 eurot) ja buffee. Terve üks kanali pool oli sarnaseid toidukohti täis. Buffee valik oli päirs hea - erinevad traditsioonilised salatid, pasta, juustud, puuviljad, singid. Kõhu sai enam kui täis. Valisime ka joogiks ühe kõige populaarsema kokteili Campariga, aga kuna meile see kohe üldse ei maitsenud, olid nad lahkelt nõus selle tasuta välja vahetama mingi muu joogi vastu. Roosa vein sobis palava ilmaga tunduvalt paremini kui imalalt magus kokteil.
Neljapäevaks olin meile planeerinud reisi Como järve äärde, mis asub vaid umbes 45-minutilise rongisõidu kaugusel. Esimene peatus oli Varennas, mis on armas pisike küla järve ääres. Külastasime  Villa Monastero ilusaid aedu ning põikasime ka korraks villasse sisse. Kuna nimetasime kõik end õpilasteks, saime päris soodsalt. Järgmisena võtsime ette Bellagio, mis on 15-minutilise paadisõidu kaugusel. Samamoodi pisike väga romantiline linn kitsaste tänavate ja imeilusate vaadetega. Jalutasime Villa Melzi aias ning lõunasöögi valikuks osutus kõigil salat, mille hind on kusjuures tihtipeale kallim kui pastal. Viisin tüdrukud ka veini usku ehk Itaalias söögi kõrvale klaas külma valget veini on peaaegu kohustuslik. Pärast lõunat sõitsime kiirpaardiga Como linna, mis on natuke suurem ja annab juba rohkem linna mõõtmed välja. Tegime seal kiired shopingud ja jäätised ning õhtuks jälle Milaanosse rongiga tagasi.

Reede oli shopingupäev ning selleks sõitsime shuttle bussiga Šveitsis asuvasse outleti Foxtown. Ilmselt ootasime sealt paremaid pakkumisi. Olemas olid nagu ikka kallid brändi poed ning lisaks väga palju Itaalia butiike. Kätlin käis eelmine aasta ka Hispaanias outletis ning sellega võrreldes oli Foxtown ikkagi kallis. Tühjade kätega me sealt siiski tagasi ei tulnud. Ma olin üsna uhke enda üle, et ei ostnud midagi, aga umbes 15 minutit enne tagasisõitu leidsin endale Guessi teksad, mis istusid lihtsalt nii super hästi ja maksid vaid 30 eurot. Siiski teist korda ma sinna ei läheks ning kindlasti leidub Itaalias paremaid outlete.

Kuna leidsime neljapäeval endale kodukandis väga mõnusa restorani (Buona Forchetta) üsna mõistlike hindade ja hea söögiga, läksime sinna ka reedel.  Sain seal ilmselt elu parimat pastat. Tegemist oli mereannipastaga ja karpide ning muude vee-elukatega ei koonerdatud. Olime kõik lihtsalt mega vaimustuses sellest. Teisel õhtul proovisin ära Milanese risotto, mis on üsna lihtne juustu ja võiga valmistatud risotto, kuhu on lisatud saffrani.
Laupäev oli plaanide kohaselt meie viimane Milaano päev. Kui muidu tegime hommikusöögi korteris ise või võtsime kaasa, siis viimasel hommikul otsustasime mõnusa hommikusöögi kasuks väikeses kohvikus nimega Thats Bakery, mille Foursquare app'i abil leidsin. Soovitan selle kindlasti endale eriti reisides telefoni alla laadida. Varajased nagu me oleme, olime esimesed inimesed kohvikus. Võtsime kõik soolased pannkoogid proscuitto singi, toorjuustu ja suvikõrvitsaga.
Pärast hommikusööki suundusime Papiniano turule, mis on avatud teisipäeviti ja laupäeviti. Üks osa turust on täis igasugu pudi-padi ja riideid ning teine osa kuulub toidule. Leidisme kõik päris ilusaid ja odavaid riideid ning kindlasti soovitan uudistama minna. Itaaliale kohaselt oli kõik hästi lärmakas ja rahvast oli ka palju. Söögi pooles oli meeletus koguses kõiksugu puuvilju, eriti püüdsid pilku just aprikoosid, nektariinid ja hiiglaslikud kirsid. Võtsime ka mõned puuviljad, juustu, sinki, cola zero ja nautisme piknikulaadset lõunat pargis. Milaanos üldiselt tundub olevat erinevalt teistest suurlinnadest parke üsna vähe.
Ülejäänud päeva tiirutasime veel niisama linnas, natuke kultuuri, shoppamist. Jalad olid juba üsna paistes ja villis, aga tugevad trenninaised nagu me oleme, kannatame ära. Viimase õhtu veetsime endiselt oma kodupiirkonnas kanali ääres restoranis. Alustasime õhtut pitsaga ning magustoiduks võtsime kolm korda jäätist. Jah, lugesite õigesti...oleks mahtunud tegelikult veel. Ma väga sellest pole kirjutanud, aga jäätis oli lihtsalt ülimülimülim. Kes Itaalias käinud on, see teab, millest ma räägin. Lisaks oleme me kõik kolmekesi veel kõige suuremad jäätise fännid ka. Proovisime igasugu erinevaid kohti, aga kõige parem oli siiski Amorino. Need maitsed olid lihtsalt ülimad...pistaatsia, kookos, erinevad pähklid, amaretto, erinevad šokolaadid, soolakaramell. Marjajäätiste austajad me pole ning seetõttu need jäid puutumata. Minu lemmikuteks said pistaatsia ja inimitabile, mis on sarnane geišale. Neile mõeldes tulevad neelud veel suhu...Kuidas üks asi saab nii hea lihtsalt olla? Jäätisele kulus raha ikka päris palju, aga see oli igat eurot väärt ka.
Laupäeva õhtu nautisime ikka täiega veel sooja suveõhtu melu. Linn oli rahvast paksult täis, tänavatel DJ, muusika mängib - juba ainult nende õhtute pärast tasub minna. 
Nagu ma postituse alguses mainisin, siis tegelikult kõik ei läinud nii "libedalt" - alai peab sees olema ikka mingi aga... Nimelt jäime maha enda tagasilennust ja seda täiesti enda lollusest. Ise ka täpselt aru ei saa, kuidas see juhtus, sest lennujaamas olime varakult, aga kui lõpuks enda värava juurde jõudsime, oli lennuk sealt juba lahkunud. Esimesed tunded olid muidugi kummalised, ma lihtsalt ei suutnud uskuda, aga ega midagi teha pole... Teised olid natuke rohkem emotsionaalsemad. 

Lennujaama tegevused
Tagasilend pidi olema Easyjetiga, millel on Malpensa lennujaamas eraldi terminal, mis on ikka parajalt rääbakas. Esialgu oli probleem sealt üldse välja saada, sest reaalselt ühtegi töötajat  ei olnud, kelle käest midagi küsida ja kui leidsime kellegi, siis midagi inglise keelest ta aru ei saanud. Internetiga olid ka kehvad lood, sest nii palju kui seda oli, siis väga esilehest kaugemale ei jõudnud. Esimesse terminali jõudes uurisime võimalikke kojusõidu variante, kuid lõpuks saime ikkagi Eesti  tuttavate kaudu õhtuks lennu Münhenisse ja sealt Nordicaga edasi Tallinna. See tähendas tervet päeva Milaano lennujaamas - jõudsime sinna juba kell 6 hommikul. Õnneks seltskond oli hea ja nalja sai palju. Münhenis eestikeelsele lennukile, kus ootasid juba Postimees ja muud ajalehed, oli päris tore astuda. Lend kusjuures oli täiesti täis, niiet meil vedas, et sinna kohad saime. Saime kodumaise lennufirma ka  ära proovida ning minul jäid küll ainult positiivsed emotsioonid. Natuke kulukas "nali" meile kõigile, aga jääb kindlasti meelde alatiseks.

Aitäh, naised, super reisi ja puhkuse eest ning teinekord jälle!

Tuesday, July 5, 2016

Puhkus, alga!

Märkamatult on juuni läbi saanud. Ja valmis on saanud ka igasugused head marjad, juurviljad ja muud värsked saadused. Laupäeva hommikul oli ainuke töö- ja trennivaba päev. Uni läks mul ära nagu ikka üsna vara, tegin hästi lühikese rullitiiru ja suundusin keskturule. Sama mõte oli ilmselt ka paljudel teistel (välja arvatud rullitamise osa). Ostsin igasugu head kraami - maasikaid, vaarikaid, kultuurmustikaid, tilli, türgi ube, värsket kartulit, sibulat, tomatit, kurki. Oleks veel sealt kõike kokku ostnud, aga ilmselgelt oleks see liialdus...ja rahakotile ka päris suur väljaminek. Lõpuks sain neid päris häid magusaid maasikaid.



Ja üks mõnus roog!
Kuna Eesti suvi on nagu ikka muutliku meelega ehk ühel päeval on kuumalaine, kuid järgmisel hetkel sajab nädal aega jutti vihma, peab alati ilusa ilma korral kiiresti reageerima. Mul selles suhtes vedas, et ainukeseks töölt vabaks päevaks oli laupäev. Võtsime sõbrannad kokku ja sõitsime Võsule rannamõnusid nautima. Seal polnud ikka väga-väga ammu käinud. Vesi oli ikka päris külm (eriti võrreldes Pärnuga). Mõnus on ikka linnast eemale saada. Sellised päevad annavad ikka paraja energialaengu. Pärast veel väike vein ja jalgpall. Hetke seisuga panin jalgpalli ennustusvõistlusel vähemalt ühed poolfinalistid õigesti.


Trennidega läheb ka hästi. Hetkel ainult jõusaalilainel. Sain kätte ka uue kava, kus on mitmeid harjutusi, mida pole varem teinud. Aga sellest juba järgmine nädal, sest praegu olen liiga teisel meelel, sest.....homme algab puhkus! Ja et seda ikka korralikult tähistada sõidame bikiinitaridega väiksele nädalalõpureisile Itaaliasse. Niiet pitsad, pastad ja jäätised, hoidke alt, sest kolm väga suure isuga neidu on tulemas!

Ja lõppu paari päeva toidud!

Teisipäev
Pühapäev


Sunday, July 3, 2016

Millist pähklivõid eelistada?

Paljudele seostub maapähklivõi tõenäolisest esimesena Ameerika filmidega, mille tegelased seda lusikaga purgist meeletutes kogustes söövad. Ka minu esimene kogemus oli juba päris palju aastaid tagasi USA reisil, kus hotellis oli üheks ainsaks variandiks maapähklivõi sai. Midagi positiivset ma sellest ei mäleta ja järgmine kord proovisin alles siis, kui alustasin enda nii öelda tervislikuma elustiiliga.
Kui vaadata pähklivõi kalorikogust (keskmiselt 600 kcal 100 g kohta), tekitab see kindlasti küsimusi, et miks ma seda just siis hakkasin tarbima, kui alustasin tervislikumalt toitumist. Kas ei peaks siis eelistama kõike rasvavaest ja madalakalorsusega? 1 teelusikas (ehk umbes 10 g) annab 60 kcal, mida saaks ehk palju otstarbekamalt ära kasutada.
Tegelikkuses sisaldab maapähklivõi tervislikke monoküllastumata rasvasid ning E-vitamiini, magneesiumi, tsinki, , rauda, kaaliumi, B-grupi vitamiine. Kuna tegemist on rasvase tootega, mis sisaldab ka üsna palju kiudaineid ja valke, hoiab see kõhtu üsna kaua täis. Siin kehtib aga üks põhilisi reegleid (nagu ka enamuste teiste toitudega) ehk mõõdukus, mis tähendab umbes 2-3 tl päevas. Otse purgist ma süüa ei soovitaks, vaid pigem pudru, saia või kohupiima/kodujuustuga. Viimastega sobib see veel eriti hästi, kuna need sisaldavad olulist amnohapet lüsiini, mida maapähklivõis on vähe.

Pika jutu mõte on tegelikult see, et poodides on pähklivõi nime all päris palju tooteid. Suur osa neist sisaldavad aga lisaks pähklitele tegelikkuses hoopis erinevaid taimeõlisid, suhkrut jms. Nii läheb tegelikult antud toidu väärtus ja kasulikkus üsnagi kaduma. Olen üsna kindel, et need, mida filmidest näete, on pigem Nutella-laadsed tooted, mis suures osas on suhkur. Kindlasti on parim pähklivõi ise teha, mis on tegelikult üsna kerge (minu õpetuse leiate siit), aga ka poes leidub päris häid alternatiive. 
Alljärgnevalt toongi enda mõned lemmiku, mis on Eestis saadaval.


Looduspere pood või e-pood: 500 g = 6.45 €
Üldjuhul on valika kas smooth ehk kreemjas või crunchy ehk pisikeste pähklitükkidga. Mina eelistan tükkidega varianti, kuhu on lisatud meresoola. Hetke lemmikuks on Biona crunchy, mis koosneb vaid maapähklitest ja meresoolast. Nüüd on seda saadaval ka suuremas purgis, mis on hinna mõttes palju kasulikum. Teine üsna sarnane on Prismas müüdav Monki pähklivõi. Samuti olen mitu korda ostnud Prismast Amona ilma igasuguste lisanditeta maapähklivõid (seda on ka suhkruga variant). Minu jaoks on ta aga natuke liiga tahke ja mulle meeldib kergelt soolane variant rohkem.

        Prisma: 330g = 4,69 €                                 Prisma 350g =  3.70 €   

Rimis I love eco sari on samuti välja tulnud üsna puhaste pähklivõidega. See on mul tavaliselt tööl varuks. Nüüd on olemas ka crunchy variant, mille ma ilmselt järgmisena ära proovin. 
Rimi 350 g = 3,29 €
Hinna mõttes on ilmselt kõige sõbralikum aga Myproteini 1 kg maapähklivõi tünn - saadaval nii tükkidega kui ka ilma. Muidu mulle antud toode täitsa meeldis, kuid hoolimata pidevast segamisest jäi lõppu ikkagi liiga palju tahket osa. Ka teised toidulisandite poed (nt www.lihased.ee) müüvad sarnaseid tünne, aga pole isiklikult proovinud.

IFit: 1 kg = 12.5 €


Lisaks on muidugi ka väga head Mark&Spenceri omad, kuigi seal juba päris palju muudki peale pähklite. Samuti leidub iherb's päris palju erinevaid variante. Vahel peidavad aga tõelised pärlid end pisikestes öko-poodides.

Lähiajal tahaks proovida Meridiani kookose-maapähklivõid (Organics), Myproteini mandlivõid (http://lihased.ee/mandlivõi); Artisana kookosvõid (iherb); So Good! firma tooteid (Fitstop); Ostrovit pähklivõid (http://pood.muscle-fitness.ee/peanutbutter). Eks hind paneb ikka sageli piiri peale. Suured lemmikud on mul veel tegelikult mandli- ja india pähkli või, mis omadustelt on ehk veel paremad, kuid hinnaklassilt ka tunduvalt kallimad. Peab vist ikka ise jälle mõne purgi valmistama - vaesed naabrid ainult, sest köögikombaini mürin on päris kõva.

Organics pood: 280 g = 5.59 €


Üldiselt kehtib pähklivõiga vist reegel, et kas vihkad või armastad - tuleb ainult ettevaatlik olla, et see  armastus liiga suureks ei läheks. 

Missugune on Teie suhe erinevate pähklivõidega ning kas on kujunenud välja ka teatud lemmikud?