Sunday, January 31, 2016

Check-in: Tartu

Nädalavahetus Tartus on kahjuks jälle läbi saanud ja pean oma ilusast "mullist" väljuma ning reaalsusesse tagasi tulema. Parema meelega oleks veel natuke seal. Tartu on ikka väga südamelähedane ja ma üldse ei välistaks võimalust sinna kunagi tagasi kolida. Aga eks aeg näitab, kuhu suunas tuuled liiguvad. Hetkel keskendun pigem praeguse korteri valmimisele.

Trenninädalat võin pidada päris edukaks - kõik trennid said tehtud ja isegi natuke rohkem. Jõusaali teen 5 korda nädalas. Vastasel korral ei taastuks piisavalt ära. Uus kava mulle meeldib ja seetõttu on motivatsiooni ka rohkem. Reedel oli täiesti puhkepäev ning eile käisime traditsioonide kohaselt Kirkega koos jõusaalis. Mul oli kavas kergem variant õla päevast, mis tundus esimese hooga kuidagi nii lühike ja lihtne. Täna oli samuti jõusaalist vaba päev, kuid otsustasin hommikul üle pika aja külastada BodyArti, et natuke venitada. Tuleb tunnistada, et kohati on sellised treeningud isega raskemad kui jõsusaalis rassimine. Kõik see kummaliste pooside hoidmine on vahepeal ikka päris piinarikas. Õhtul plaanisin juba Tallinnasse tagasi minna, kuid tuli võimalus osaleda Kärdi jumpingu trennis, millest ma ka kinni haarasin. Olen seal ka korra varem käinud natuke vähem kui aasta tagasi, kuid siis olin dieedil ja oma trennidest nii kurnatud, et lisaks hüppamine ei olnud eriti nauditav. Seekord vastupidiselt mulle väga meeldis. Korralik kardio ikka ja jalad said päris palju vatti. Positiivne on ka kindlasti see, et grupp on väike ning kogu suhtlus vahetum. 


Tahaksin sinna kindlasti mõnikord ka oma 14-aastase õe viia. Minu pikaajaline missioon  on olnud teda kuskile trenni saada, millele on ta alati tugevalt vastu seisnud. Kui ikka ei meeldi, siis vägisi ka ei saa. Nüüd lõpuks sel sügisel jõudsin aga nii kaugele, et ta oli nõus minema Myfitness noorte treeningusse, kus talle täitsa meeldib. Ma ei tea, kas ta sai sellest motivatsiooni, aga igaljuhul läks ta kuu möödudes ka ühte teise trenni lisaks. Tööl on ka kõik suurteks trenniinimesteks hakanud. Varsti polegi enam kedagi, kes spordiklubi liige poleks. Planeeringi mõtetes hetkel järgmist ühist tööüritust ning kuna üldiselt on kollektiiv sportlik, siis võiks ka tegevus olla pigem aktiivsemat laadi.

Päeval käisime ka Kirkega Tartu Eedeni Mybody poest enda toidulisandite ja vitamiinide varusid täiendamas. Alati on ikka nii, et kõik vitamiinid jms saab ühel ajal otsa. Viimasel ajal olen kindlaks jäänud suhteliselt samadele toodetele ning maitse poolest lemmikud on ikkagi Self tooted. Kuna toidulisandite kohta olen saanud nii palju küsimusi, teen ehk lähiajal ka natuke põhjalikuma postituse.

Lisaks sportlikele tegevustele käisin veel kaks korda teatris. Olen viimasel ajal järje peale saanud. Seekord oli siis kavas "Hea põhjatuule vastu" ning "Fanny ja Alexander". Väga erinevad etendused, kuid mulle meeldisid mõlemad. Samuti sai avastatud Tartus üsna uut söögikohta Aparaati. Soovitan kindlasti külastada kõigil - head ja odavad söögid ning väga lahe interjöör. Asub natuke eemal kesklinnast, aga Tartu vahemaad on üsna olematud.




Wednesday, January 27, 2016

Kuhu jaanuar kadus?

Tundub nagu just oleks uus aasta alanud, aga nüüd vaatan kalendrisse ja ongi kuu viimased päevad. Jaanuari võin vist pidada üsna edukaks, sest asjad arenevad. Toimetamist ja sehkendamist on küll väga palju, mis vahepeal kurnas mu nii ära, et lugesin tunde nädalavahetuseni, mil saaksin kasvõi natuke magada. Üldjuhul on vabadel päevadel ka nii palju kohustusi ja ülesandeid (eelkõige korteriga seoses), mistõttu olen õhtuks rohkem väsinud kui tööpäeval. Aga hetkel olen ma nii põneval, samas ka juba kannatamatu, sest kogu protsess on olnud väga pikk. Ükspäev luges isa naine mingisugust inglite raamatut, kuhu juurde käivad ka kaardid ning palus mul ühe tõmmata. Kaardil oli kirjas, et oled käinud pika maa, pea veel vastu, sest kohe on kõik tehtud. Üsna täppi mulle. Nüüd kui mõnipäev kannatus hakkab katkema, siis meenutan seda ning tuletan meelde, et veel viimane pingutus. Igaljuhul varsti tunnen juba end üsna eksperdina kõiksugu segude, vuugitäidete, toitepistikute jms alal. 

Trennist rääkides - lõpuks ometi sain endale uue kava! Sisuliselt ootasin seda alates juulist. Vahepeal treenisin enda tehtud kava järgi, aga mulle meeldib ikkagi, kui keegi teine teeb mulle selle puust ja punaseks ette. Hoiab rohkem järje peal. Kava panime kokku tegelikult treeneriga koostöös - tegime ühistrenne ja arutasime, mis võiks olla parim, mida olen varem teinud jne. Hetkel on keha jaotatud kolmele päevale ning kaks erinevat varianti, mida teen. Esimene on pigem baasharjutused, vähem kordusi ja rohkem jõu arendamisele ning teine natuke rohkem isoleeritumad harjutused, suuremad kordused. Mulle selline variant sobib, sest ei tüüta nii kiiresti ära. Mõnda asja peab veel natuke lihvima võib-olla. Motivatsiooni sain kõvasti igaljuhul. Kui nüüd piisavalt kvaliteetset und (6-7 vajalik mulle) iga päev saaks, jätkuks seda ilmselt kauaks. Minu üks probleeme ongi see, et vahepeal jäävad uneaugud vahele, mistõttu ei taastu ära ning tekib üleüldine väsimus ja motivatsiooni langus. Praegu olen olnud tubli ja iga päev ikka enne 12 magama läinud. Äratus on hommikul kell 6.00.

Toitumisega olen ka täitsa järje peale saanud - eesmärgiks oli vähem mõttetut näksimist siit ja seal. Praeguseni on toiminud üsna hästi. Tahaks proovida igasugu põnevaid toite ning ideedest puudus ei ole. Seetõttu ootan ka juba, et lõpuks jälle omaette elama saaks. Võõras köögis ei meeldi sehkendada eriti.

Ja lõpetuseks pilt ühest uuest lemmikbatoonist - asendab täiesti šokolaadi. Hind pole ka nii krõbe. Hetkel olen proovinud ainult maapähkli oma, aga kuuldavasti on ka teised väga head.







Monday, January 18, 2016

Oodatud muutused

Uue aasta esimesest kuust juba üle poole läbi ja ma võin hetkel uhkusega tunnistada, et asjad lõpuks arenevad nii trenni, toitumise kui ka kodu poole pealt. Mainisin ka eelmises postituses, et vanad asjad said seljaaha jäetud, et täie energiaga edasi minna. Seda hetkel tundub olevat. Aga natuke lähemalt neist kolmest.

TRENN
Trennimotivatsioon on tagasi nagu ka ilmselt paljudel teistel. Spordiklubid on rahvast paksult täis, mis on iseenesest tore. Kahjuks on tavaliselt nii, et suur osa neist ei jää püsima. Minu olukord erineb võib-olla natuke selle poolest, et isegi kui motivatsiooni pole, teen ikkagi trenni. Lihtsalt mitte nii hea meelega ning protsess pole väga nauditav.
 
Alustasin ka koostööd uue treeneriga. Kaalusin mõtet juba pikemat aega, kuid lõpuks sain selleks vajaliku tõuke, mis ilmselt oli väga õige otsus. Ainuke asi, mida ma kahetsen, on, et seda juba varem ette ei võtnud. Treeneri roll pole mitte ainult kavade tegemine, vaid suures osas ka motivatsiooni andmine, toetamine jms...ja kui seda pole, siis pole nagu väga mõtet. Suures osas tundsingi ennast mingi üksiküritajana, kuid samas sooviks ka enda taha inimesi, kellega koos arutada, treenida jne. Uueks treeneriks on Kristjan-Johannes Konsap, kelle tegemistel kõik saavad ka silma peal hoida facebooki vahendusel. Mina olin varasemalt üks neist ning mind just võluski tema pühendumus. Lisaks tundus muidu ka päris naljakas kuju. Oleme nüüd mõned korrad koos trenni teinud ja enam-vähem uue kava paika pannud. Nagu ma ütlesin siis tahtmist ja motivatsiooni on ja ega see vorm siis ka lõpuks tulemata jää, kui piisavalt vaeva näha. Olen väga tänulik ka eelmisele treenerile ning õppisin temalt palju ning kindlasti jääme suhtlema ka edaspidi,

TOITUMINE
Ütlen ausalt - see läks mul ikka väga lappama ja olen ilmselt saavutanud oma viimaste aastate kõige kehvema vormi (ma ei mõtle lihaste poole pealt, aga seda rasvamassi on ka ikka juurde tulnud). Ma ei keskendugi mitte nii väga kaalule, aga peegelpilt ei valeta ja see, mis ma sealt näen, ei ole üldse selline nagu sooviksin. Proovisin, mis ma proovisin, aga järje peale ma eelmine aasta ei saanud. Eks paljuski mõjutas ka muutunud elukorraldus ning mõned sündmused. Siiski ei saa kedagi teist süüdistada kui ennast. Minu probleemiks polnudki, et oleks meeletult rämpsu sisse söönud - söögid tegin ikka ilusti tööle kaasa. Pigem oli see pidev amps siit ja sealt ning eriti õhtuti koju jõudes. Lisaks kasvas meeletult magusavajadus - ma pole kunagi olnud suur magusasõltlane, aga eelmisel poolaastal ilmselt ületasin ennast. Kogu aeg oli tunne, et tahaks veel süüa ja millal saab... Täpselt aasta tagasi alustasin jaanuaris vaikselt võistlusdieeti ning ka see aasta otsustasin hakata jälle korralikult toituma. See ei tähenda midagi äärmuslikku, aga rasvakihti võiks natuke vähemaks ikka saada. Praegu tundub nagu toimivat ning lisaks on suurem magusaisu ka kadunud. See reegel vist ikka suhkru puhul kehtib "annad sõrme, võtab käe".

KODU
Olen juba nii kaua oodanud progressi korteri arengus ja uue aasta esimesel nädalal sain lõpuks selle kauaoodatud augu seina. Juhuu!!! Nüüd on remont täies hoos ja kõik mu vabad hetked mööduvad ehituspoodides või erinevatel koduteemalistel lehtedel. Silme eest on juba kirju - öösiti näen ka unes vannitoa plaate. Kuigi algul oli plaanis natuke väiksem remont, otsustasin nüüd ikkagi kõik korda teha - ei näe mõtet midagi poolikut teha. Eks see nõuab ka suuri väljaminekuid. Tegelikult ongi see üks põhjuseid (lisaks et vorm pole üldse selline nagu tahaks), miks ma otsutasin ka kevadel mitte võistelda. Ega see bikiinifitness väga odav lõbu pole ja hetkel on prioriteedid natuke teised.

Selline vahekokkuvõte siis! Lõpetuseks toidupilte ka natuke. Kuna koju jõuan tavaliselt kell 9 õhtul või hiljem, on märksõnadeks ikkagi lihtsalt ja kiirelt.
 
Kanafilee pirni ja sinihallitusjuustuga
 
Klassika: makaronid, jogurti-tilli kana, avokaado
Tartus ema juures tegime ahjulõhe koos ahjupeedi, bataadi ja
brokkoliga. Kõrvale valimistas ema rucola-mandariini salati.
 
Üks lemmikuid: basmati riis kanahakklihaga (lemmik Ranna-
mõisa hakklihasegu broileririnnafileest), kuhu segan enne
üles soojendamist sisse kodujuustu ja avokaadot.
 



 


Sunday, January 3, 2016

Kiire tagasivaade 2015.aastasse

Kõik olid aasta lõpus tublid ja võtsid end lõpuks kirjutamisega kätte ning ei saa minagi halvem olla. Lugesin siin eelmisi postitusi ja tuleb välja, et blogi on trenniteemadelt natuke natuke kõrvale kaldunud, aga hetkel on lihtsalt elu keskpunktis olnud palju muid asju. Sellepärast kunagi ka blogi aadress sai muudetud.

Kuigi käes on juba uus aasta, heidan hetkeks pilgu veel möödunule. Kuidas siis võtta kokku aasta 2015? Ilmselt kõige sündmusterohkem aasta mu elus. Olen viimaks vist mõistnud, et pole enam mõni teismeline või laps, kelle eest asju ära tehakse, vaid vastutan ise kõige eest. Oli palju võite, kuid ilmselt rohkem kaotusi, mis jäid pigem aasta teisse poolde. Seevastu tunnen, et olen neist palju õppinud, et leida endas sisemine rahu. Näen asju palju selgemalt ning laiemalt. Detsembris sai lõplikuks mõni asi, mis on juba kaua meie kohal olnud ning viimaste nädalatega olen üritanud kõik eelmise aasta/aastate probleemid enda peas selgeks mõelda, et positiivsete emotsioonidega uude aastasse minna. Igaljuhul võib öelda, et oli palju uusi kogemusi, tutvusi, saavutusi (nii spordis kui ka tööalaselt), enda proovilepanekut  ja võite kui ka kaotusi, kurbust, pettumist. Novembris olin endaga suhteliselt põhjas, aga kuna ma pole eriti halaja ja depressiivne inimene, siis tulin sealt üsna kiirest ja tugevamana välja.

Aga teen siis väikse kokkuvõtte mõnest tähtsamast sündmusest. Aastal 2015....

...sain 24. aastaseks
...omasin peaaegu 4 erinevat kodu (viimane kolimine on veel pooleli)
...võistlesin 3 bikiinifitnessi võistlusel
...käisin 2 reisil
...olin 47 erinevale inimesele juhatajaks (tööl)
....külastasin 12 erinevat riiki
...sain korteriomanikuks
...osalesin 2 jooksuvõistlusel
...kaotasin väga lähedase inimese igaveseks
...langetasin üle 5 kg kaalu...
...võtsin juurde üle 5 kg
...ostsin auto

...aga kokkuvõttes kasvatasin ensekindlust ja paksu nahka vähemalt 10 korda. Tänu eelmise aasta kogemustele olen hetkel uue aasta suhtes väga positiivselt meelestatud. Kavatsen täide viia mõned pikaajalised plaanid ja unistused, mis on juba kaua aega meelel olnud. Edaspidi aga juba rohkem ehk natuke trennijuttu.

 Ilusat uut aastat kõigile ja palju kordaminekuid ning eneseusku!