Monday, March 27, 2017

Isa hellitab tütreid ehk pikk nädalavahetus Viinis

Täna kirjutan hoopis teisel teemal. Mulle endale meeldib oma reise läbi blogipostituste meenutada ehk tulemas on üks reisipostitus.

Nimelt sain isalt see aasta suurepärase sünnipäevakingi - pikk nädalalõpp Austria pealinnas Viinis. Tegelikult ma juba pikalt mõtlesin, et sünnipäeval tahaks kuskile välismaale põgeneda, sest see on ainuke kohustustest (kus pean kohal viibima) vaba nädalalõpp. Lõplik kinnitus saabus kolmapäeval ja juba reede lõunal olime õega Nordica pardal.

Miks just Viin? Esiteks pole me kumbki seal kunagi käinud ja on alati tundunud väga ilus ja kunstiline linn. Teiseks olid sinna saada väga head lennuühendused ja lühike lend. Kui kohaloleku periood on üsna limiteeritud, siis sõidu peale võiks kuluda aega minimaalselt. Natuke üle kahe tunni lendamist ja olimegi juba Viinis, kust rongiga saab linna vaid 20 minutiga. Saaremaale sõidab ka ilmselt kauem.

Ühistranspordisüsteem on Viinis väga lihtne. Üksikpilet on 2,20 eurot, mille saab osta metroojaamas ning see tuleb enne sõitu ise valideerida. Võimalus on osta ka 24, 48 või 72h tunni pilet, aga kuna eelistasime rohkem jalamootorit, siis meil poleks see ära tasunud.

Hotelli broneerisin meile üsna kesklinna lähedale Muuseumikvartali juurde, kust ooperimaja ja muude tähtsate vaatamisväärsusteni on umbes 10-20 minutit jalutamist. Ma ausalt öeldes olin nii kaua igatsenud hotellist ööbimisest - need valged puhtad linad, pehme voodi ja mõnus hommikusöök. Üldjuhul  olen viimastel reisidel kasutanud airbnb või hoopis tuttavate juures ööbinud. Samuti on olemas ka saun, mis on vist Austria hotellide puhul väga levinud ja nii öelda "jõusaal" ehk kaks trenažööri ja mõned hantlid. 


Reedel kui jõudisme oli esimese asjana vaja leida kiirelt mõni söögikoht, sest nälg võttis juba silme eest mustaks. Astusime sisse lähimasse Itaalia restorani. Koht ise oli  pigem lihtne, aga mereanni risotto maitses küll imehästi - Itaaliale ära ei tee ilmselt, aga lähedale küll. Pärast oli hea olla ja otsustasime kohe linna üle vaadata. Kogu Viini kesklinn on sisuliselt vanu arhitektuurilisi hooneid täis ehk üsna raske on eristada, kas tegemist on mõne tähtsa kohaga või mitte. Tegime tiiru parlamendihoone ja Stephandsomi juurde, mis vanalinna keskel asuv kirik ning linna üks uhkemaid sümboleid. Väljas hakkas juba vaikselt pimedamaks minema, aga inimesed ikka õhtustavad õues  soojalampide all ja naudivad elu. See osa mulle nii meeldib Euroopas reisides. Inimesed kuidagi oskavad rohkem nautida, olla ja aega võtta. Õhtu veetsime  õdedele kohaselt hoopis hotellis koos Grey anatoomia ja Mozarti šokolaadiga.





Laupäeva planeerisime peamiseks turismipäevaks. Hommikut alustasin tegelt hotelli jõusaalis lühikese ringtrenni ja saunaga. Pärast seda sõitisme imeilusasse Schönbrunni losssi, mis on kindlasti üks Viini sümboleid. Võtsime kõige "lahjema" paketi ja vaatasime 22 tuba lossist üle, mis oli täiesti piisav. Pärast jalutasime veel aedades ja nautisime ilma ning vaadet. 


Lõunaks suundusime kohalikule turule NaschmarktiSaadaval on palju turule omast kaupa, aga suure osa võtavad enda alla erinevad Lähis-Ida toidud ja oi kui palju hummust, falafleid, vürtse. Nägin suurt vaeva, et meile õues päikese käes restoranis koht saada, aga see oli seda väärt. Premeerisime end mohitoga (õde alkoholivabaga muiduig) ja söögiks  falaflid ja hummus. See oli parim - lähen koju kohe seda tegema! 



Kõht jälle täis suundusime õe soovil Praterisse ehk kohalikku lõbustusparki. Ma pole ikka väga ammu üheski käinud ja neid edasi-tagasi kiikuvaid asju väga ei kannata ka. Pigem sihuke tornaado ja vabalangemine on minu teema. Tegime mõned sõidud ja lõpetasime 19. sajandi lõpul ehitatud vaaterattal, et linnavaateid nautida. Õhtuks olime suhteliselt laibad ja samme tuli kokku ligi 25 0000. Õhtusöögikoha leidsin foresquarest ja traditsioonidele vastavalt võtsime ikka Viini šnitsli.


Pühapäev oli muuseumide päev. Külastatud sai Muuseumikvartalis asuv Leopoldi kunstimuuseum, mis keskendub peamiselt Egon Schiele loomingule, kuid lisaks on ka mõned Klimti maalid. Samuti vaatasime üle Mozarti muuseumi. Seal said kõik ka audio giidid ning lühiülevaate Mozarti elust. Kolmest muuseumist täiesti piisas selleks korraks. Viinis on tegelikult neid ikka hulgim ehk igale maitsele midagi. Jalutasime veelkord põhikohad läbi alustades ooperimajast, Sacheri kohvikust ning lõpetasime Saksa restoranis. 



Siin viibides olen mõelnud küll, et naljakas, kuidas mingile sümbolile ehitatakse suur osa turismi üles. Viinis näiteks Mozart või  Gustav Klimti kuulus maal "Suudlus", mis aub Viini ühes muuseumis. Kõik kohad on täis nende tasse, suveniire, pilte, postkaarde jne... Nagu ma oma varasemates reisipostitustes olen maininud ka, siis mida rohkem reisin, seda vähem mind huvitab erinevate vaatamisväärsuste ja muuseumide külastamine. Käin tavaliselt nii öelda kiirelt ära, et ikka "ristike" tehtud saaks, aga vahel ei viitsi isegi pilti teha. Pigem meeldib mulle riiki või linna avastada niisama ringi jalutades, õhustikku tunnetades, jälgida kohalikke inimesi ja nende kombeid/elu ja traditsioonilist toitu proovides. Just viimane on hästi oluline ning olen valmis ka natuke rohkem raha selle peale kulutama, aga need lõuna- ja õhtusöögid ongi tihti see, mis muudab kogu olemise mõnusaks.

Ka Viinis  olen üritanud ikka põhiasjad ära proovida ja alljärgnevalt toon mõned näited.






Viini šnitsel. Ilmselt siin üks kuulsamaid toite. Originaalvariant on loomalihast, mis on üliõhukeseks tambitud ja paneeritud. Serveeritakse sidruniga ja kõrvale tavaliselt kartul või kartulisalat. Meie valikus oli kanašnitsel ja kartulisalat. Sidrun andis väga hea maitse juurde, aga mõlemad oleksime tahtnud kõrvale ka mingit kastet, sest lihtsalt paneeritud kotlet ja kartulisalat jäi natuke kuivaks. Muidu oli väga maitsev, aga ei midagi sellist, mida ma tahaks kindlasti veel. Hind algab umbes 10 eurost, aga keskmiselt 14-15 eurot.


Guljašš. Guljašš on ka kindlasti peaaegu igas kohas menüüs ja erinevaid variante pidavat olema ikka mitmeid kümneid. Kusjuures Viinis on ka guljašši muuseum olemas. Mina tellisim veiselha guljaši keedukartuliga. Liha oli küll väga mõnus mahlane ja maitses mulle nagu hea kodune toit. Hind algab umbes 10 eurost, aga keskmiselt 13-15 eurot.


Sacheri tort. Enamik on ilmselt sacheri tordist kuulnud, mis on  rammus šokolaaditort ja loodud siinsamas Viinis Sacheri hotellis. Otsustasime, et kui juba proovida, siis ikka originaalkohas. Kohvik on väga populaarne ning sissesaamiseks pidime isegi järjekorras seisma. Võtsime kahepeale ühe tordilõigu ning sellest meile täiesti piisas, sest tegemist on ikka väga magusa tordiga, kus lisaks kõrvale käib ka vahukoor. Minu maitsele pigem mitte, sest ma väga ei armasta taolisi "saisaseid" rammusaid kooke, vaid pigem eelistan kreemisemaid variante. Siiski oli väärt proovida! Kohvik ise oma olustikuga tasub juba külastamist. Üks tordilõik on seal  üle 6 €, teistes kohtades natuke odavam.

Viini kohv. Sacheri kohvikus tellisime kõrvale traditsioonilise viini "melange" ehk must kohv, piimavaht ja vahukoor. Muidu mulle kohv vahukoorega meeldib, aga antud variant on natuke liiga lahja ja rammus ehk "liiga vähe kohvi ja liiga palju koort". Kokku on kõik üsna magus. Järgmine kord valiks musta kohvi ja vahukoore. Antud kohv maksab seal üle 5 €, teistes kohtades oli vist umbes 4 €.

Lisaks muidugi veel õunastruudel, milleni seekord ei jõudnud, erinevad vorstid ja saiad ning palju õlut. Hästi populaarne tundub olevat ka kõik Lähis-Ida mõjutustega taimne toit nagu falaflid, hummus ning samuti erinevad vegan toidud. Portsud on vähemalt korralikud, et minagi saan kõhu täis. Õnneks õde on minusse hea söögiisuga!



Selline siis oli kokkuvõte ühest nädalavahetusest Viinis. Igati külastamist väärt ja armas linn ning eriti sobilik pikaks nädalalõpureisiks. See lühike eemalolek igapäevaelust annab ikka väga palju juurde. Hinnatasemelt on Viin ehk natuke kallim kui Eestis, aga ei midagi drastilist. Esmaspäeval käisime veel natuke shoppamas ja kell 6 õhtul olime juba Eesti pinnal. Tõesti väga mugav ühendus.

Aitäh eelkõige isale toreda kingi eest (isa ikka teab, kuidas tütred õnnelikuks teha) ja õele reisiseltskonda pakkumast (hakkad juba vaikselt normaalseks inimeseks saama)! 

Järgmiste reisideni! 2,5 kuud veel oodata, mis läheb päris kiirelt. Eelmine vahe oli ilmselgelt liiga pikk. 

Sunday, March 5, 2017

Üks kulbitäis energiat palun

Kas teate vahel sellist tunnet, et olete nii väsinud, et raske on hingata? Viimasel ajal on mind tabanud suuremat sorti väsimus. Ikka on paremaid ja halvemaid päevi, aga üldine suundumus on väsimus ja natuke tüdimus. Tegelikult on kõik hästi, aga ikkagi mingi rahulolematus...

Eelmise nädalavahetusega lõppes FAF koolituse õppeperiood. Pühapäeva veetsime terve päeva jõusaalis. Esimese poole teemaks oli väikese grupi personaaltreening ja ringtreening. Lõpuks pidime endale kõik koos ringtrenni kokku panema ning igaühel tuli juhendada 2-3 "peatust". Minule füüsiliselt eriti pinget ei pakkunud, aga natuke koormust ikka sai. Teine pool päevast oli nii öelda praktiline proovieksam. Igaüks  võttis kaasa tuttava või sõbra, kelle keegi teine meie grupist oma kliendiks sai. Kuna ema oli nädalavahetusel minu juures, oli nõus ta lahkelt abisama. Teadsin küll, et ega tema "treeneril" lihtne ei saa olema. Samas tuleb ju hakkama saada igasuguse kliendiga. Ema mul on muidu üsna aktiivne - käib rühmatrennis ja kõndimas, aga suhteliselt ühekülgne liikumine ning ega grupitrennis väga keegi isiklikult juhendada ei jõua. Siiski jäi ta kogemuse ja  trenniga väga rahule.

Minu kliendiks oli üsna suure jõusaalikogemusega noormees, aga usun küll, et saime mõned asjad tal paremaks. Näiteks rinnalt kükki ja sirgete jalgadega jõutõmmet polnud ta kunagi teinud. Pärast oli kiire tagasiside voor juhendajate poolt. Üldiselt hirmutatakse, et praktilise eksami läbisaamise tõenäosus on üsna väike esimese korraga. Samas olen ma enda paanitsemised juba ära teinud. Tuleb endas kindel olla, mitte üle mõelda ning liigselt närvi minna. Tavaliselt suudan üsna hästi külma närvi säilitada. Lisaks ma tegelikkuses väga naudin kogu treeneri tööga kaasnevat ning üha rohkem saan aru, et see on ikka minu teema.

Sel reedel oli tegelikult juba teoreetiline eksam. Materjali oli korralikult ja eksam ise kokku 19 lehekülge pikk. Hetkel veel tulemusi ei tea, aga loodan parimat. Eelmise nädala üritasin nii palju kui võimalik õppida, aga pärast tööd on pea üsna paks. Lisaks oli enesetunne ka natuke kahtlane. Vahepeal mõtlesin, et olen mingi kõhuviiruse endale hankinud. Hetkel aga tundub, et läks hästi seekord.

Kokkuvõttes oli vist üks kõige trennivaesem nädal viimase aasta jooksul kui reisid välja arvata. Mõtlesin, et võtan natuke oma trennidega vabamalt... Hommikuti enne tööd olid mõne kliendiga trennid ning õhtul enam ise ei jõudnud vaimselt ja füüsiliselt. Ausalt öeldes laupäeval kui lõpuks aega oli, siis väga ei viitsinudki enam, aga läksin ikka... Ja teate? Ei saa ikka ilma. Pärast on kordades parem enesetunne ja  pea pole ka nii paks. Soovitan proovida päriselt ka! Nende kahe päeva jooksul nägin nii palju igasugu trennituttavaid, mis andis jälle motivatsiooni juurde. 

Lisaks koolile, tööle, trennile on olnud päris palju muid tegevusi ka. Nagu mainisin, siis käis ema eelmine nädalavahetus mul külas. Kinkisin talle jõuludeks kabaree etenduse-õhtusöögi Viru hotellis. Hetkel on seal Eesti-teemaline show, mis mulle väga meeldis.  Palju tantsu, laulu ning üldse lavastus oli hästi üles ehitatud. Samuti sisaldas see 3-käigulist õhtusööki. Eelroaks võtsin härja consomme ja 8 tundi mooritud lihaveise keele, pearoaks kauaküpsetatud hirve ning magustoit oli tiramisu. Kõik maitsesid väga hästi, aga eriline lemmik oli pearoog. See liha lihtsalt sulas suus. Ma oleks võinud muidugi vabalt võtta kõiki roogasid topeltkoguse.



Neljapäeval toimus Audenteses vangla teenistujate lamades surumises ja fitness5  võistlus, mille korralduses me osalesime. Päev varem sain teada, et ma olen üks naiste kohtunikest. Alguses oli kerge ärevus sees, aga tegelikult mulle väga meeldis ja usun, et sain hakkama. Naiste lõuatõmmete voor läks küll päris kähku...ega ma ise ka eriti osav poleks. Mõnus vaheldus tavapärasele tööpäevale.

Reede õhtu käisime sõpradega linnas vaimu puhkamas. Paar pokaali veini käib hetkel nädalavahetuse juurde. Aitab natuke lõõgastuda. Laupäeval oli hommikul mõnus jalatrenn ning õhtul käisime õega Saku Suurhallis Eesti Laulu vaatamas. Ma olen juba aastaid Laura fänn, niiet võidulaulu üle oli hea meel. Täna otsustasime veel kinno minna filmi "Lõvi" vaatama. Soovitan kindlasti! Pärast seda mõtlesin küll, et mul on ikka hea ja ilus elu...


Õhtul käisin veel Roccas selga tegemas ja nii see nädal läbi saigi. Kuna postitus sai üsna pikk, siis toidupildid jäävad järgmiseks korraks. Tahaks lihtsalt kevadet, päikest ja natuke õues liigutada... Õuetrennid kavatsen küll enda päevaplaani tulevikus mahutada. Isegi mu tubli klient avaldas soovi, et kevade poole võiksime vahel hommikuti (KELL 7!!!) jooksu ja üldfüüsilise trenni hoopis mõnel terviserajal teha. Järgmine missioon on veel isapoolne pere sportima saada. See on aga natuke suurem katsumus. Tänaseks kõik. Olge tublid!