Thursday, July 31, 2014

Neljapäeva toidupäevik (44/100)

Taaskord neljapäev käes ja aeg toidupäevikuks. Vaatame siis üle, mis täna sai suhu pistetud.

Hommikusöök - 07.15

Ärkasin juba üsna vara. Alustan alati oma päeva umbes kahe tassi vee joomisega - ergutab kogu seedesüsteemi üles. Hakkasin seda kasutama juba mitu aastat tagasi Austraalias ja enesetunne oli palju parem pärast hommikusööki. Esmalt tegin Siimu söögi valmis ja siis enda oma, et seda kohe nautima hakata. Üks mõnus kauss müslit, mille paar päeva tagasi valmistasin. Lisasin seekord toorkakaod ja mandlijahu - eriliselt hea sai.



  • Kodune müsli, 80 g kreeka 0% jogurtit, natuke piima, kultuurmustikad, 1 spl Hera80 kreemküpsise valgupulbrit (mulle nii maitseb see jogurti või piimaga), 1 tl maapähklivõid
  • 1 viil seemnesaia Trimm kanasingi, juustu ja kurgiviiludega
  • piimakohv

Lõunasöök - 11.45

Üsna varajane lõunasöök kohe pärast trenni. Plaanisin küll jälle röstitud kitsejuustu salatit teha, sest juustu oli eelmistest päevadest järgi, aga avastasin, et kodus pole midagi rohelist, mida põhjana kasutada.  Seega improviseerisin midagi muud.

















Selliseks muutus mu smuuti

















  • 2 viilu seemnesaia Trimm, avokaadoviilud, soolalõhe, sidrunipipar
  • Smuuti: pool pirni, natuke mustikaid, 100 g maitsestamata kohupiima, 100 ml mandlipiima, 1 spl maasika valgupulbrit  + natuke müslit - smuuti sai nii hea, aga umbes viie minuti pärast märkasin, et oli kergelt tarretunud ja tekkis puddingu moodi "mass". Kas mandlipiim reageeris millegagi? Äkki keegi targem oskab kommenteerida. Tean, et kookosvesi ja banaan reageerivad omavahel ja tekib puddingu moodi asi.


Vahepala - 15.00

Plaanisime sõbrannaga päeva rannas veeta, aga seal möllasid suured liivakeerised ehk nägime mõlemad välja nagu ühed "liivakollid" hambavahed ja kõrvad liiva täis. Lisaks oli meres ka mürgine vetikas ning ei tahtnud vette minna. Ühesõnaga jäid rannanaudingud üsna lühikeseks. Koju tulles oli kõht veidi tühi juba. Nautisin oma lemmik nö magustoitu ehk murakamoosiga kodujuustu mõndade lisade ja kohviga samal ajal Tervis Plussi uut numbrit lugedes. Kodus on ikka vahel nii mõnus olla!


  • 100 g murakamoosiga kodujuustu, mustikad, natuke müslit, natuke piima
  • piimakohv
  • mõned porgandiviilud


Õhtusöök - 19.30


Õhtuks läksime Siimu onu juurde suituskala tegema. Oi, kuidas ma armastan ikka kala - eriti suitsetatud!



  • suitsetatud forell; türgi jogurti kaste kurgi ja küüslauguga
  • pool klaasi valget vein
  • mõned tükid arbuusi ja maasikaid
Õhtul koju jõudes jõin veel paar tassi teed. Vahepeal unustan tee olemasolu täiesti ära, aga teglikult on mõnus õhtune jook kohvi asemel.

Wednesday, July 30, 2014

Pakike prodirectrunningust (43/100)


Minult on väga mitmeid kordi küsitud, kust tellin endale spordiriideid. Eestist ostan neid väga harva ja tavaliselt vaid allahindluste ajal. Ei näe lihtsalt mõtet maksta tohutu juurdehindluse eest. Mõned päevad tagasi sain kätte enda paki lehelt prodirectrunning, mida soovitas üks blogi lugeja kunagi ammu. Antud veebipoes müüakse üldjuhul erinevate tuntud brändide riideid ning väga tihti on need allahinnatud. Võrreldes poes leiduvaga, on valik palju suurem ja ka hind odavam. Kindlasti meeldib see eriti jooksusõpradele, sest suurem osa kaubast on jooksmisele keskendunud. Postikulu on umbes 14 eurot ehk ilmselt on mõttekam tellida kambaga.


Minu saak seekord oli Adidase sportrinnahoidja ja Nike lühikesed püksid. Olin neid tegelikult varem Eestis proovinud ehk teadsin, mida oodata. Mõlema asjaga jäin väga rahule. Eriti spordirinnahoidjaga - esiteks on see väga ilus, teiseks toestab hästi (ka jooksmisel) ja kolmandaks ei suru rinnakorvi täiesti lapikuks nagu palju ülejäänud. Ainuke probleem on seljast äravõtmine, mis on vahel üsna keeruline pärast trenni. Paki kohaletulemine võttis aega alla nädala ehk igati kiiresti. Seega julgen antud saiti julgelt soovitada!

http://www.prodirectrunning.com



Tuesday, July 29, 2014

Tüdrukute õhtu + Bikini Fitness seminar (42/100)

Eelmise nädala lõpp kujunes väga tihedaks, sest nagu ikka on alati kõik head asjad korraga. Õnneks täielikult ei kattunud, aga palju puudu ka ei jäänud. Reedel pidasime maha mu ühe väga kauaaegse sõbranna tüdrukute õhtu. Meie seltskonnast on ta esimene, kes abiellub ja varasemalt pole ma taolisel üritusel viibinud. Ausalt öeldes ei olnud ma korraldamisel väga aktiivne (kindlasti järgmisel korral võtan juba rohkem osa), aga organisaatorid said väga hästi hakkama ja pruudile õhtu meeldis. Me soovisime pigem teha naljakat ja meeldejäävat õhtut ning välja jätta labased etteasted. Alustasime juba päeval rannas, kuhu pruut sõidutati mootorattal. Ujusime, sõime, päevitasime, viisime läbi mõned ülesanded ning suundusime tagasi linna, kus sättisime end kõik valmis ning ülejäänud õhtu veetsime kesklinnas, kus toimus pildistamine ja muud vahvad tegevused. Õhtu lõppes Maasikas, kus esitasime seltskonnaga ka pruudile ühe väikese ettevalmistatud tantsu, Mina lahkusin üsna varakult, kuna juba järgmisel hommikul pidin 7.30 rongi peale minema, et Tallinnasse sõita. Koju jõudes olin küll nii väsinud, et lihtsalt kukkusin voodisse - pole lihtne ikka see kontsade kandmine.

Laupäevane üritus pakub ehk mu lugejatele rohkem huvi, sest on natuke seotud selle blogi teemaga ehk trenniga. Nimelt toimus Audentes spordiklubis Bikini Fitness ABC seminar, mida korraldasid Egle Eller-Nabi ja Aire Lossmann. See oli mõeldudki eelkõige algajatele fitnessi huvilistele tutvustamaks antud ala. Esmalt toimus polümeetriline treening oma keha raskusega, mis oli suunatud eelkõige tuharale ja jalgadele. Sai tehtud palju erinevaid kükke, hüppeid, väljaasteid jm - kogu treening oli üles ehiatud nii, et 30 sekundit tööd ja 30 sekundit puhkust. Päris mõnus intensiivne trenn , mida Egle soovitas ca üks kord nädalas oma kavasse lisada. Kuna olen attackist juba harjunud paljude väljaastete ja hüpetega, ei olnud midagi väga rasket, aga 30-kraadine ilm muutis kogu treeningu intensiivsemaks - lõpuks higi ikka voolas ojadena. Pärast seda liikusime seminariruumi, kus räägiti üldisemalt bikini fitnessi olemusest, mida seal hinnatakse, kuidas valmistuda jne. Saime näha Egle võistlusvarustust alates kingadest, bikiinidest kuni spreideni. Viimaks harjutasime kõik koos natuke poseerimist ja lõpuks pidi igaüks individuaalselt teiste ees ka neli kohustuslikku poosi tegema. Selle osa ees oli mul väike hirm, sest pole kunagi taolise asjaga kokku puutunud. Võistlusi vaadates tundub poseerimine natuke selline ülepakutud. Tegelikult polnud midagi hullu, sest enamus olid üsna algajad. Tõdesin küll, et kui tahaksin selle alaga tegelema hakata, siis poseerimine ja lavaline liikumine saavad ilmselt minu kõige suuremaks väljakutseks. Lõpuks tegime veel pilte ja 3.5 tundi seminari läbi saigi. Jäin väga rahule, et otsustasin sinna ikkagi minna, sest see andis hea ettekujutluse antud alast ja sellega seonduvatest ettevalmistusest ning kulutustest. 

Kogu fitnessi maailm tundub hetkel väga põnev ja minu jaoks see ongi pigem enese proovilepanek ning võistlemine endaga. Samuti on tore kohata inimesi, kellel on sarnased eesmärgid ja huvid.

Pilt Bikini Fitness Facebook leht

Sunday, July 27, 2014

Nädala kokkuvõte 21-27.07 (40/100)

Igati mõnus ja suvine nädal. Võrreldes tavalisega oli treeningute arv ligi poole väiksem ja jõusaali külastasin üldse väga vähe. Tundsin, et on natuke puhkust ja taastumist vaja. Nädala lõpp oli eriti huvitav, aga ehk mõni teine päev kirjutan sellest veidi pikemalt.





Esmaspäeval ja teisipäeval puhkasin Pärnus ja jätsin kõik trennimõtted koju. Siiski oli üsna palju liikumist ning ka meres sai piisavalt ujutud, mis oli justkui nagu kerge taastav treening.

Kolmapäev: Jõusaali jõudsin keset päeva umbes 2 ajal ja minu rõõmuks oli ainult üks inimene veel. Ei õnnestu ikka täiesti üksi kunagi saali proovida, alati on keegi veel platsis. Treenisin jalgu, üritades natuke rohkem tähelepanu pöörata tagumikule. Kokkuvõttes oli päris intensiivne. Palava ilmaga ongi trennid üsna rasked, sest juba sinna jõudes olen üleni higine. Järgmine päev olid isegi lihased veidi valusad.

Neljapäev: Päeval veetsin paar tundi rannas, mis muutsid mind väga uniseks. Õnneks bodyattack äratas jälle ellu - oli ikka üks väga korralik rühmatrenn, kus tundsin, et saan endast kõik anda. Antud kava tegin alles teist korda ja väga meeldib. Mäletan, et vanasti tundus kätekõverduste lugu ikka täielik killer - nüüd teen peaaegu kõik juba ilusti ära. Pärast tahtsin veel jõusaalis selga ja biitsepsit teha. Unustasin aga jõusaali kindad maha ning mu peopesad on nii tundlikuks muutunud, et seljatrenn on ilma kinnasteta üsna piinarikas. Väga ei nautinud kogu trenni ja pigem üritasin kiirelt asjaga ühele poole teha. Ideaalis oleks pidanud jõutreeningu ikka enne BA tegema, aga ei jõudnud ennast nii vara spordiklubisse vedada.

Reede: Kuna olin see nädal Tartus, kasutasin võimalust ja külastasin vana lemmikut hommikust Synergy ringtreeningut. 45 minutiga sai päris korralik ring tehtud ning jäin väga rahule. Plaanisin ka jõusaali pärast minna, aga tundsin end üsna väsinuna ja otsustasin see nädal üldse natuke vabamalt võtta, sest organism pole trennidest ammu korralikku puhkust saanud. Õhtul oli veel sõbranna tüdrukute õhtu, kus sai ikka tunde kontsadel Toomemäel üles-alla ja treppe mööda kõnnitud - korralikult võttis läbi.

Laupäev: Hommikul olin juba 7.30 rongi peal, et Tallinnasse sõita, kus toimus bikini fitness ABC seminar. Selle raames oli ka üks intensiivne Plyo treening, mis mulle väga meeldis. Tegime erinevaid harjutusi, millest suurem osa keskendus tuharale ja jalgadele 30 sekundit tööd ja 20 sekundit puhkust. Väga mõnus treening oli - mitte midagi ületamatult rasket, aga kuna väljas oli üle 30 kraadi sooja, voolas higi ikka ojadena.

Pühapäev: Juba kolmas puhkepäev see nädal, mille veetsime jälle Pärnus. Ujusime, päevitasime ja külastasime sugulasi. Üks igati hästi veedetud päev ja nüüd tunnen küll, et olen puhanud ja võin jälle vanas treeningrütmis jätkata. 

Saturday, July 26, 2014

Külas Elari blogis (39/100)

Elari palus mul juba juunikuus teha väike külalispostitus tema blogisse, kus räägiksin täpsemalt, kuidas jõudsin trenni ja jõusaali juurde. Aega võttis, aga lõpuks sain väikse kirjutisega hakkama. Kes soovib samuti täpsemalt teada, siis aga klikkige järgneval leheküljel http://www.tervislikelari.ee/100blogipaeva-36100-hiie-liini-spordilugu/

Friday, July 25, 2014

Mina ja Bodyattack (38/100)

Ilmselt on enamik lugejaid aru saanud, et praegu tegelen eelkõige lihastreeninguga jõusaalis. Ma tõsiselt naudin seda, kuna areng on pidevalt märgatav, saab treenida omas tempos ja ajal ning panna end pidevalt proovile. Tegelikult olen ma jõusaalis treeninud üsna vähe aega - tihedamalt alles eelmise aasta sügise lõpust. Enne seda olen mõndade vahedega olnud suur rühmatreeningute "hunt". Kuigi ma hetkel satun neisse harvem, ei ole mu armastus siiski kadunud. Mulle on alati eriliselt meeldinud intensiivsed kardio treeningud, pärast mida on korralikult tühjakspigistatud sidruni tunne. Mäletan kui Bodycombatit aastaid tagasi esimest korda Arctic spordiklubis tutvustati, sai see kohe mu üheks favoriidiks. Ka praegu on see üks mu lemmiktrennidest, kuid juba mõnda aega tagasi sai ta tugeva konkurenti - Bodyattacki, mis on minu meelest veel raskem, intensiivsem ning lõbusam. Enamik, kes  natukene Les Millsi trennidest teavad on sellega ilmselt tuttavad, aga siiski lisan nende väikese tutvustuse fitness.ee kodulehelt.

BODYATTACK® on 55-minutiline kardiotreening, mis aitab arendada jõudu ja vastupidavust. See intervalltreening kombineerib endas sportlik-aeroobsed liikumised ning tugevusharjutused. Dünaamilised instruktorid ja võimas muusika motiveerivad kõiki saavutamaks oma sportlikke eesmärke!
  • Põletab palju kaloreid, kuni 760 kalorit
  • Vormib keha
  • Parandab vastupidavust 
  • Kasvatab jõudu
  • Parandab südame ja kopsude tööd

Mäletan väga selgesti enda esimest kokkupuudet bodyattackiga, mis toimus umbes 3 aastat tagasi Austraalias elades. Sain seal kohalikku spordiklubisse väga odava paketi kolmeks kuuks ning suundusin rõõmsalt taas end vormi ajama. Enne seda polnud ma ligi pool aastat üldse sporti teinud ja viimastel aastatel oli trenn üldse natuke unarusse jäänud. Märgin ära, et varasemalt olin ma üli aktiivne spordklubi ja grupitrennide külastaja. Igaljuhul Bodyattackist ei teadnud ma tol hetkel ausalt öeldes midagi, aga nimi kõlas intensiivsuse poolest midagi sarnast Bodycombatile (mis oli ju mu lemmik) ja sellepärast läksingi esimesena just attacki. Mäletan, et väljas oli sel päeval 40 kraadi ja juba spordiklubisse jõudes olin üleni higine ja üsna väsinud. Treeningsaali jõudes ootasid seal juba rõõmsad naised ja mehed ning treener, valmis kõvaks trennks. Sel hetkel polnud mul veel aimugi, mis mind ees ootab! Ruum ise oli üks suuremaid spordisaale, kus ma käinud kunagi olen, lisaks oli veel maas riidest vaipkate (või midagi taolist), mille külge jalanõud ilusti kinni kleepusid.
Ja kui see ükskord pihta hakkas - ma pidin sõna otseses mõttes surema! Juba esimene soojenduslugu tõmbas korralikult "rihmaks". Treener muudkui karjus jumping jacks, run, jump jne. Esmalt ma ausalt öeldes ei saanud aru, kuhu ma sattunud olen ja kas ma peaksin äkki ära minema. Siiski varasemalt olin olnud ju nii kõva "combati mutt" ja alati intensiivseid trenne armastanud - kuidas ma oleks saanud lahkuda. Eks ma siis lihtsalt kannatasin kuidagi. Eriliselt on meeles kuues ja seitsmes lugu, mis tavaliselt koosnevad ringis jooksust ja gruppide moodustamisest. Pidime võtma nelja rühma ning iga grupp asetses ühes nurgas. Pärast harjutuste tegemist oli vaja joosta maksimum kiirusel järgmisesse nurka - see saal oli aga nii suur, et juba sinna jooksmine oli väga hull. Lisaks olid kõik ülejäänud inimesed eriliselt fit'id ja lammutasid korralikul. Vähemalt siis tundus nii. Ära ma selle siiski kannatasin ja olin trenni lõpuni. Ilmselt on see üks mu kõige raskemaid treeninguid üldse! See oli esimene ja viimane kord kui ma sel korral Austraalias olles bodyattackis käisin. Vot selline oli mu suhte algus hetke lemmiktreeninguga.

Järgmine kokkupuude oli peaaegu aasta hiljem kui olin jälle tagasi Eestis ja liitusin Fitlife spordiklubiga. Otsustasin sellele trennile uue võimaluse anda ja mu kiindumus sai alguse. Esimesed korrad olid ikka väga rasked (küll mitte võrreldavad Austraalia kogemusega). Edaspidi oli ikka raske, aga teismoodi...iga korraga jõudsin aina rohkem ja võhm kasvas korralikult. Suurt osa mängis kindlasti ka suurepärane treener Maris, kes oli nii motiveeriv ja energiat täis. Kuna Fitlifes oli attack vaid kord nädalas, tegin ma kõik, et mitte ühestki tunnist puududa. Ma usun, et tegelikult oli vähe neid kord sellel ajal kui liige olin. Kõige rohkem kahju lepingut lõpetades oligi loobuda Marise attackist. Julgen väita, et just tänu sellele paranes mu vastupidavus väga palju ja ka triitsepsi kätekõverdused - mu üks varasemaid nõrgemaid lülisid - arenesid tohutult. Eelmise suve veetsin samuti Austraalias, kus kohtasin ka suurepärast attacki treenerit, kes töötab ise ka Les Millsis. Kahjuks pidi ta sellega seoses tihedalt Uus-Meremaal veetma, mistõttu polnud võimalik tema tundides käia nii palju kui oleks soovinud.

Sel aastal pole ma nii tubli olnud ja tihedalt attackinud. Esiteks ei sobinud ajad ja teiseks olin ma juba nii väga kiindunud eelmistesse treeneritesse, et vahepeal mõne teise juhendamisel ei tundunud asi ikka õige. Nüüd olen võimalusel ikka proovinud käia ja see on kindlasti minu jaoks parim kardio. Ehk kõik, kes tahavad parandada oma vastupidavust, suurendada jõudu ja lõbusat treeningut, minge kindlasti proovima. Ma ei soovitaks seda ehk esimeses rühmatrenniks valida kui pole pikalt midagi teinud, aga väikese baasiga on väga nauditav. Samuti pakutakse enamikele harjutustele ka lihtsamaid alternatiive, mida ei tohiks kindlasti karta. Usun, et enamik meis saab sellega kenasti hakkama!

Seega näeme attackis!



Thursday, July 24, 2014

Neljapäeva toidupäevik (37/100)

Eile sai mõne sõbraga väljas käidud, mistõttu algas hommik natuke raskemalt kui tavaliselt. Õnneks kohv ja maitsev hommikusöök aitasid hädast välja.  Tänane menüü mulle täitsa meeldis - üritan ikka piisavalt nautida eestimaiseid suviseid toorained. Eks lugege ja otsustage ise!


Hommikusöök - 09.00


  • Mustikad-maasikad, väike tükk banaani, goji marjad, 2 spl kaerahelbeid, mandlilaastud, kookospuru keefiri ja 1 tl maapähklivõiga
  • Piimakohv
  • Natuke hiljem veel praemuna leiva augus






Lõunasöök - 14.00



  • Eilne kukeseenesupp - kuigi ma ei suutnud suppi pildile väga hästi jäädvustada, siis ma usun, et see on üks maitsvamaid sööke, mida viimasel ajal olen saanud. Täna maitses vees parem kui eile. Kindlasti üritan kukeseenehoojal seda uuesti teha.
  • Näkileib avokaado ja kodujuustuga
  • Magustoiduks kodujuust mustikate, kookoshelvestega



Õhtusöök - 19.00


  • Kanasalat - kanafilee, maasikad, jääsalat, avokaado, kurk, juust (üks jube hea paprikamaitseline, mille ema Hansalaadalt ostis), mee-sinepi-õlikaste - trenni ajal läks juba kõht tühjaks ja kuna mul pole Tartus ühtegi trennijärgset jooki kaasas, hakkas aju juba jõusaalis genereerima, mida võiks õhtusöögiks teha. Tulemus oli väga hea!

Õhtune vahepala - 21.00


  • Kohupiim mustikate ja maasikatega - kui ma õhtusöögi söön umbes 7 ajal, pean kindlasti midagi hiljem veel sööma. Vastasel korral on magamamineku ajaks kõht juba tühi ja uni ei taha kohe üldse tulla. Samuti ärkasin siis öösiti sagedamini üles.
  • Piimakohv - jep, ma olen üks nendest, kellele meeldib õhtuti kindlasti kohvi juua. Ilmselt harjumus, mille sain emalt, kes vahel kell 12 öösel kohvi keedab.

Wednesday, July 23, 2014

Väike pakk iherbist (36/100)

Kirjutasin paar kuud tagasi leheküljest iherb, kust on võimalik tellida erinevaid toidulisandeid, ökotooteid, kosmeetikat ja muid taolisi asju. Võrreldes Eesti hindadega on asjad aga mitu korda odavamad. Sain mõni nädal tagasi jälle kätte enda väikese paki. Seekord palju asju ei tellinud, et mitte kaalu ja hinda lõhki ajada. Kampaania korras on juunis ja juulis üle 40$ tellides postikulu tasuta, kuid kaal ei tohi ületada 4 poundi. Kasutasin enda boonuspunkte, mistõttu sain asjad väga odavalt kätte. Siiski oli summa natuke üle 21.9 €, mis on piiriks, mil käibemaksu maksma ei pea. Õnneks keegi seda minult välja nõudma ei hakanud.

Seekord oli pakis BSN rohelise õuna maitsega Amino jook. Olen seda vaid ühe korra jõudnud proovida ning esialgu tundus maitse üsna ebameeldiv. Võib-olla panin vee ja pulbri vahekorra natuke valesti. Eelnevalt tarvitasin arbuusimaitselist, mis samuti alguses polnud kõige lemmikum, kuid nüüd täitsa meeldib.

Teiseks sain ühe kasti (12 tk) enda lemmik valgubatoone - Questbar chocolate chip cookie dough. Omaduste poolest on Questbarid kindlasti turul leiduvatest parimad ja antud maitse on lihtsalt super! Vahel teen selle veel soojaks ja söön koos kreeka jogurtiga. Eestis maksab üks batoon 3€ ehk 12 tk on kokku 36€. Iherbist tellides aga 26.78 $ = 19.9 € (+2.97€ postikulu) ehk kokku 22.87€. Vahe on üle 10€. Lisaks saavad esmakordsed tellijad kasutada minu sooduskoodi, millega saab 5$ allahindlust (üle 40$ ostu puhul 10$).

Kes soovib tellida, siis minu sooduskoond on SFN778. Enne ostu eest tasumist tuleb lihtsalt see sisestada ja saategi ilusti natukene allahindlust.




Tuesday, July 22, 2014

Relax (35/100)

Täna pikka juttu ei tule. Viimased päevad on olnud super mõnusad. Kuna ilusaid ilmad on Eestis üsna haruldane nähtus, peab võimalusel neid ikka täiel rinnal nautima. Seetõttu tuli meil emaga spontaanne mõte veeta paar päeva Pärnus. Samuti polnud me ammu kuskil kahekesi käinud, mistõttu otsustasime mõtte reaalsuseks teha. Pärnu rand lihtsalt on ikkagi koht, kus peab suvel ära käima ja kuigi mul on olnud võimalus külastada palju helesinise veega paradiisirandu, on kodune Pärnu rand ikkagi alati omamoodi parim. Nautisime kuuma päikest, külma jäätist, sooja liiva ja merd. 

Eelmise nädala lõpuks tundsin end väga-väga väsinuna - eelkõige just füüsiliselt. Tundsin, et võib-olla olen trenniga natuke üle pingutanud ja taastumiseks liiga vähe aega jätnud. Ja nagu öeldakse, siis lihas kasvab puhates. Ühesõnaga jätsin meelega kõik enda trenniasjad maha, et ei tekiks kiusatustki midagi teha. Võtsin isegi Garmini sammulugeja maha, et saada kõigest tehnikast ja jälgijatest vabaks. Kaks päeva täielikku puhkust aitasid väga palju ja täna õhtuks tunnen end kui uue inimesena, valmis jälle natuke kangi tõstma. Praegu üritangi võimalusel nautida seda vaba aega nii palju kui saan, sest peagi läheb elu kiireks ja aktiivseks ning energiavarud peab enne täis laadima. Loodan, et ka mu lugejatel on võimalus natuke päikest ja D-vitamiini endasse koguda.  Tegelikult piisab vajaliku D-vitamiini koguse saamiseks vaid 10-15 minutit päikese käes viibima ning ei peagi end pikalt kõrvetama.




Kuidas naised meestele ära tegid (34/100)

Arvasin, et avaldasin selle postituse juba eile, aga miskipärast tegi telefon natuke nalja ja ei laadinudki seda üles. No siis saate lugeda kaks tükki järjest.

Jalgpalli MM-st on nüüd juba natuke aega möödas ja kindlasti on paljud mitte fännid õnnelikud, et ei pea seda palli tagaajamist enam igapäevaselt taluma. Ma tahtsin aga ikkagi teada anda, kuidas mul meie ennustusvõistlusel läks. Rääkisin ju varasemalt, et ma alustasin üsna tagaotsas. Pärast alagrupimänge olin 19., kuid enne poolfinaale suutsin end 14. kohale võidelda. Sellega mu tõusutee aga ei peatunud - pärast poolfinaale olin 11 positsioonil ning lõpuks sain auväärse 4. koha. Päris hea lõpuspurt! Tänud Saksamaale, et ta ikkagi mind alt ei vedanud ja ka Hollandi 3. kohaga panin täppi. Isa jagas muidugi kõigile osalejatele ka "auhinnad" - mina sain sümboolse Saksa-Hollandi lipuvärvides finišilindi ehk parima finišeerija eriauhinna.

Mis te arvate, kes võistluse juba teist korda kinni pani? Minu 12. aastane õde (eelmine kord võites oli 8) ehk on teada, kes järgmisel korral meie eest Internetis panused paneb. Kolmandale kohale tõusis isa naine. Mida me sellest järeldada võime? Naised teavad ikka paremini, kuidas asjad käivad ehk usaldage oma naisi rohkem. Muide ühe osaleja naispool ennustas Saksa-Brasiilia lõppskooriks 7:1. 


Sunday, July 20, 2014

Nädala kokkuvõte 14.07-20.07 (33/100)

Kui ma eelmine kord kirjutasin, et oli väga kiire ja tegus aeg, siis see nädal oli vastupidiselt väga lebo ja esimeses pooles ausalt öeldes suurt midagi korda ei saatnudki. Kohe natuke imelik hakkas isegi. Ilmad olid ka üsna kahtlased - nagu oleks soe, aga samas pilvine ja vihmane. Käisin paari sõbrannaga üks päev isegi Männiku karjääris, kuid ujuma jõudsid peamiselt vaid nende väikesed õed. Meie suured istusime kaldal riietes ja jälgisime olukorda. Vesi oli tegelikult umbes 20 kraadi ringis erinevalt Tallinna mererandadest, kust vahepeal oli umbes 7 kraadi sooja. Ei kutsu just väga ujuma.

Trenni koha pealt oli üsna arvestatav nädal. Käidud sai isegi mõnes rühmatrennis vahelduseks. Tegelikult mulle need endiselt meeldivad, aga valikuid peab tegema. Kõige rohkem on kahju, et pole üldse bodyattackis käia saanud, sest see on trenn täis energiat, powerit ja arendanud palju mu vastupidavust. Järgmisel nädalal Tartus olles parandan kindlasti oma vea!







Esmaspäev: Jõudsin jõusaali üpris varakult ja saal oli üpriski tühi (jee!). Tehtud said üks korralik trenn seljale ja lõppu natuke lõdvestuseks crosstraineril. Hommikused näod on juba üsna tuttavad. Eriti jääb silma üks meesterahvas, kes teeb ikka korralikku trenni. Lisaks tavalistele harjutustele igasuguseid kiiruslikke jõuharjutusi rööbaspuudel, hüppeid jne. Mul on talle pandud juba hüüdnimeks "Tarzan", sest tundub küll, et varsti on plaanis puudele ronima minna. See pole üldse kriitiliselt mõeldud, vaid just positiivselt.

Teisipäev: Alustuseks kerge jalatrenn ja lõpetuseks "kerge" Grit Strenght. Üks hullemaid kombinatsioone, mis võib olla - heas mõttes. Polnud ammu Gritis käinud ja ei hakanud ennast täiesti ribadeks tõmbama. Pärastlõunal tuli aga järsku hull väsimus ja alles siis tundsin kogu trenni mõju (ja ka järgnevatel päevadel). Õhtul tulid veel külalised ka ja lõpus tuli mul lihtsalt selline uni peale, et mõtlesin, et jään sinna nende kõrvale magama. Õnneks suutsin ikka kuidagi sellest üle olla.

Kolmapäev: Käisin Kristiine MF-s, kus sain esmalt kokku ühe blogi lugejaga, kellega vaatasime natuke erinevaid harjutusi. Täitsa tore oli, loodan, et tallegi meeldis. Pärast veetsin veel natuke aega üksi jõusaalis ja tegin rinda, triitsepsit. 

Neljapäev: Hommik Rocca jõusaalis - õlg ja biitseps. Õhtul käisin veel isal külas ja korjasin endale natuke punaseid sõstraid koju. Poleks uskunud, et mulle see korjamise asi meeldima võiks hakata. Väiksena tundus see tõelise piinana. Õnneks praegu ei sunni ka keegi 10 põõsast tühjaks korjata - see tundus ikka nagu igavik.


Reede: Käisin hommikul kiirelt jõusaalis ära, kus keskendusin rohkem pepu treenimisele. Enesetunne oli kuidagi väga hea ja aeg läks jube kiiresti. Lõpus kõndisin veel stairmaster trenažööril, mis võttis ikka korralikult läbi. Tunda oli küll, et puhkust oleks vaja. Õhtul ergutasin natuke vaimu ja käisime sõbrannadega Tartus Jan Uuspõllu ja Piret Kalda uut etendust vaatamas. Täitsa meeldis kohe ja õhtu oli ka ilus soe.

Laupäev: Hommikul tundsin end küll üsna väsinuna, aga nagu kirjutasin eelmises postituses oli kavas bodypump challenge. Sai tehtud üks väga vahva ja väsitav treening.


Pühapäev: Igas mõttes ünsa lebo päev. Õhtul käisin ikkagi bodybalances eesmärgiga end korralikumalt venitada. Seda oli praegu väga vaja. Homme lähen paaris päevaks Pärnusse ja seega on tulemas täitsa trennivabad päevad. Lasen kehal puhata ja taastuda.

Saturday, July 19, 2014

Blogijate kokkutulek (32/100)

Ilusat laupäeva õhtut kõigile! Täna oli üks väga mõnus päev koos toredate inimestega - nimelt väike trenni-terviseblogijate kokkutulek. Mõtlesin pikalt, kas kirjutada sellest kohe, aga praegu on emotsioonid ilmselt veel kõige ehedamad.

Idee korraldada kohtumine oli juba mõnda aega üleval, kuid umbes kuu tagasi äratati see taaskord ellu. Kahjuks esialgsed eestvedajad ise tulla ei saanudki. Eks suve ajal kõigil omad tegemised ja käimised ning kuna üritus toimus Tartus, seadis ka see mõned piirangud. Kokku oli meid tegelikult kõigest 6: mina, HeidiMargitElariMiinaLiisa

Päev algas juba kell 11 Tartu Lõunakeskuse Myfitnessis, kuhu Elari oli broneerinud meile saali, et läbi viia üks äge Bodypump challenge. Ausalt öeldes oli mul selle trenni ees isegi väike hirm, sest eile õhtuks oli keha ja meel kogu nädala trennidest nii väsinud, et kohati oli tunne nagu oleksin peksa saanud. Tavaliselt on mul laupäev trennivaba päev ja eile tundsin küll, et seda oleks väga vaja. Aga ega sellist võimalust ju kasutamata ei saa jätta ja hommikul olime kõik ilusti reas, et pumpima hakata. Elari kostitas meid kõiki veel pätsi leivaga (jee - ma olen juba ammu tahtnud seda kuulsat leiba proovida), mis oli temast küll väga armas. Tegemist oli bodypump challengiga ehk kaks lugu kükke, rinda, selga, biitsepsit, õlga ja kõhtu. Pärast kükke voolas higi juba korralikult ja minu jaoks olid ilmselt kõige raskemad kaks rinnalugu järjest. Raskustega ei hakanud väga "hullu panema" ja pigem võtsin rahulikult. Tehtud sai üks super äge tund ning Elari oli treeneriametis ka väga tubli. Seletas ilusti kõik täpselt mida ja kuidas teha nagu õigele treenerile kohane. Kokku kestis trenn koos väikeste pauside ja pildistamisega ligi 2 tundi. Lõpus rullisime lihased ilusti lahti ja tegime veel mõned jõu- ja ilunumbrid piltide jaoks. Kui hommikul tundsin ennast veel väsinuna, siis selleks hetkeks oli küll kogu väsimus kadunud - seda ma räägin, et trenn hoopis annab energiat mitte ei vähenda seda!



Väga maitsev Nizza salat



Pärast pikka trenni olid kõigil osalistel kõhud tühjad (mul juba trennis vahepeal korises) ja suundusime kähku Ahhaa keskuses olevasse Newtoni kohvikusse, kus Elari töötab. Ma pole varem seda külastanud, kuid koht oli üllatavalt mõnus, söögivalik hea ning hind taskukohane. Tellisime endale kõik uhked söögid ja kohvid ning saime natuke lähemalt tuttavaks. Minu jaoks olid enamus varasemalt tegelikult üsna võõrad, kuid seal jutustades oli küll tunne nagu oleks juba vanad tuttavad. Välja tuli tegelikult üsna naljakaid asju. Näiteks, et käisime Heidiga samal ajal samas muusikakoolis ja ta mängis minu tolleaegse parima sõbrannaga ühes ansamblis. Ilmselt kui hästi fotoalbumitest otsida, leiaksin ka temast mõne pildi. Varasemalt ei viinud lihtsalt kahte aastatepikkust nägu kokku. Tartu on ikka väike! 






Märkamatult oli kell juba 4 saanud ja otsustasime edasi suunduda Ahhaa keskusesse. Liisa ja Heidi pidid kahjuks lahkuma ning jätkasime päeva neljakesi. Mulle oli seal juba neljas kord ning viimati külastasin keskust kõigest 3 nädalat tagasi, mistõttu oli kõik üsna tuttav. Sellest hoolimata oli väga lõbus, proovisime erinevaid seadmeid, tegime teste, klõpsisime pilte ning viimaks vaatasime isegi teadusteatri etendust. Elaril õnnestus isegi ühes katses osaleda - kutsuti ju tugevat ja suurt Eesti meest. Alguses puikles küll, aga ei saanud ju naiste nähes araks lüüa. Kella 6-ks olime kõik juba üsna väsinud, jalutasime koos kesklinna ja jätsime kõigiga head aega.



Kokkuvõttes oli väga tore päev ning mul on nii hea meel, et selline üritus aset leidis. Tore oli kõigiga ka reaalses elus kohtuda, jutustada ja trenni teha! Usun, et neid kohtumisi tuleb kindlasti veel palju, kas siis trennisaalis, spordirajal või kusagil mujal. Alati on põnev tutvuda inimestega, kellega jagad samu huvisid ja sarnast mõttemaailma. Aitäh Margitile ja Elarile, kes organiseerimisega ilmselt kõige rohkem vaeva nägid! Rohkemate piltide ja muljete nägemiseks, lugege kindlasti järgnevate päevade jooksul ka teiste blogisid! :)


Foto: Margiti erakogu

Friday, July 18, 2014

Lemmikšokolaad (31/100)

Magusasõpradele (nagu ilmselt enamik meist) on šokolaad ilmselt üks armastatumaid maiustusi. Juba kooliajal soovitasid õpetajad šokolaadi eksamile kaasa võtta, et elavdada aju tööd ja parandada mõtlemisvõimet.  Hoolimata selle kasulikest omadustest, tasub ka antud maiustusega mõõdukalt ümber käia. Siiski ei tee mõned tükid päevas (eriti esimeses pooles) paha. Kindlasti on paljud kuulnud, et eelistada tasuks tumedat varianti, kus kakaosisaldus on vähemalt 70%. Tume šokolaad on üldjuhul aga üsna kange ja tugeva maitsega, mis tihti on vastumeelne. Mulle seevastu väga maitseb, kuid palju oleneb ka kindlasti firmast. Varasemalt oli mu lemmik Lindt, kuid ka siis tundus 85% vahel natuke liiga kange. Nüüd olen leidnud endale uue kindla lemmiku - Green & Black's Organic 85% tume šokolaad. Võrreldes teisega on see kuidagi mahedam ja parema järelmaitsega. Sinna on lisatud ka vanilliseemneid, mis vähendavad mõrudat maitset. Tavaliselt paarist tükist piisab ja magusaisu on rahuldatud. Nagu ikka heade asjadega tavaliselt, on hind ka natuke krõbedam - ca 2.90 €. Siiski olen nõus seda maksma, sest tavaliselt ühest tahvlist jätkub üsna kauaks. Igast poest seda ei leia - mina olen näinud suuremates Rimides, Konsumis, Kaubamajas. Maitsed on kindlasti erinevad, aga soovitan proovida!




Missugune on teie lemmik tume šokolaad?

Thursday, July 17, 2014

Neljapäeva toidupäevik (30/100)

Täna oli üks väga lebo päev, kus tegelesin ainult oma asjadega. Tänases menüüs on esindatud peaaegu kõik lemmiksöögid.

Hommikusöök - 07.30


Hommikut alustasin pudruga, mis on vist mu kõige sagedasem hommikusöök. Tegelikult suvel teen ka rohkem teisi asju, aga neljapäeviti on ikkagi alati puder sattunud.  Mul on selle tegemisel kasutusel mitmeid erinevaid variante ning praegu meeldib  kergelt "uputatud" versioon.
  • kaerahelbe-kaeraklii puder: 1 dl kaerahelbeid, 2 spl kaerakliisid keedetud veega; rosinad, mustikad, vaarikad, 1 tl maapähklivõi; peale kallatud vee ja piima segu natukese Hera80 kreemküpsise valguga
  • piimakohv

Pärast trenni jõin ühe maasikamaitselise valgusheigi. Siim tõi mulle eile lõpuks mu lemmiku maasikamaitselise valgutünni, mis sai juba mõni aeg tagasi otsa. Teised mulle väga ainult veega segatuna ei maitse.

Lõunasöök - 13.30


Lõunaks tegin traditsioonilise eestlastele tuntud toidu - need kodused maitsed on ikka parimad. Isegi Siim tuli selle jaoks lõunaks koju.
  • kapsa-hakkliha hautis ühe kartuli, kodujuustu ja 1/5 avokaadoga

Vahepala/magustoit - 14.30


Varustasin eile end turul erinevate värskete eestimaiste marjadega ning kodujuust on ikka ja alati mu lemmik asi nii soolase kui ka magusana.
  • kodujuust mustikatega ja 1 tl mandlivõiga (tegelikult sõin seda rohkem kui pildil)
  • piimakohv

Õhtusöök - 20.00


Õhtul käisin isal külas, kus sain imemaitsvat lõhe. Kala on ka üks selline toit, mida võin igasuguses erinevas variandis süüa. Siim kahjuks pole üldse kalasõber ehk kodus söön seda alati üksi.
  • Lõhefilee ahjus, türgi oad, porgandid, värske soolakurk; kaste: kreeka jogurt, till, hapukurk, sool.
  • Lisaks läksid suhu veel mõned punased sõstrad ja kultuurmustikad.

Wednesday, July 16, 2014

Kui jõuad peale panna, jõuad ka maha võtta! (29/100)

Üks asi, mis mõnd tõsiselt jõusaalis treenides häirib on, kui inimesed ei viitsi enda järelt raskusi eemaldada. Peale jõuad tõsta, suruda jõuad oma 300 kg, aga vot ära võtmisel läheb nii kiireks. Pole vaja eeldada, et sellega tehakse järgmisele "teene", kes ei peagi hakkama raskusi peale tõstma. Väga tüütu on esimese asjana hakata eelmise treenija raskusi eemaldama seadmelt ning kõige sagedamini tuleb seda ette just jalapressil. Teiseks kui masin on tühi, saavad kaastreenijad aru, et keegi seda ei kasuta. Kuna paljud teevad superseeriaid, ei viibi nad kogu aeg vastava seadme juures, aga kui raskused on peal, eeldan ma, et keegi seda kasutab. Seega olge ikka viisakad teiste suhtes ja austage jõusaali reegleid!



Täna siis selline vaatepilt trennis

Tuesday, July 15, 2014

Ootamatud külalised (28/100)

Kutsusime endale tänaseks külalised, kuid unustasime selle mõlemad täiesti ära. Paar tundi enne saabumist õnneks andsid sõbrad meile märku, et nad on siiski tulemas. Kuna aega palju polnud, otsustasin turvaliste snäkkide kasuks ehk suvikõrvitsa pirukas, arbuus ja röstitud kikerherned. Antud pirukas pole ehk maailma kõige tervislikum söök, aga hea mõnus suvine snäkk, mis alati kõigile maitseb. Esimest korda tehes suhtusid palju üsna eelarvamusega -"et mingi suvikõrvits". Lõpuks oli see aga esimesena otsas ja sain kommentaare "see kurgipirukas oli ikka nii hea". Retsept on pärit nami-namist ja selle leiate siit. Teiseks tegin röstitud kikerherneid. Midagi keerulist pole: (1) kikerherned loputada külma veega ja kergelt kuivatada, (2) maitsestada erinevate ürtidega (mina panen tõesti täiesti seda, mis kätte satub) ja ca 1 spl oliivõliga; (3)35-40 minutiks ahju 200-kraadi juures (vahepeal võiks segada ka). Ainuke häda nendega on see, et sõltuvusse võib jääda nagu krõpsudega - kui juba ühe võtad, siis enam pidama ei saa. Sellepärast ma seda niisama igapäevaselt ei tee ka. Külalised on kohe ukse taga ja meie väike üritus võib alata. Ilusat õhtut kõigile!





Monday, July 14, 2014

Väike ülevaade Garmin Vivofit'st (27/100)

Ülikooli lõpetamise puhul sain kingiks oma kallilt noormehelt Garmin Vivofiti. Kes vähegi kursis on praeguste tehnoloogiliste uuendustega, teab ilmselt, et hetkel on üle maailma väga populaarsed erinevad aktiivsusmonitorid, mida kantakse üldjuhul randmel ning mis mõõdavad kõiksugu erinevaid näitajaid alates sammudest kuni unekvaliteedini. Kui mõni aasta tagasi Austraalias nendest kuulsin, tekkis kohe huvi mõnda proovida ning nüüd mul lõpuks see võimalus ka avanes. Tuntumad aktiivsusmonitorid on hetkel ilmselt Fitbit, Jawbone, Nike Fuelband, Samsung Gear Fit, Polar Loop ja Garmin Vivofit. Põhimõte on neil kõigil üldjuhul sama - inimese päevast tegevust mõõdetakse käe aktiivsuse järgi. Minu kaalukausile jäid eelkõige nimetatutest kaks viimast: Polar Loop ja Garmin Vivofit. Erinevalt teistest saab nendega kaasa osta ka pulsivöö, millega seade ühildub ning seega on võimalik paremini oma treeninguid jälgida.
Mõningase uurimustöö tulemusena otsustasin lõpuks Garmini kasuks. Toon välja mõned põhjused, mis mul valimist mõjutasid.
  • Garmin töötab tablettpatarei abil ehk aku kestab ligi aasta - igapäevane laadimine jääb ära. Polar Loopi seevastu peab iga paari päeva tagant laadima. Kuigi seade laeb samal ajal kui juhtmega infot arvutisse sisestada, on mulle igapäevane laadimine siiski liiast. Samuti ei lae ma kokkuvõtteid igapäevaselt arvutisse. Arvasin, et tulemuseks oleks üsna pea tühi randmekell kapinurgal.
  • Arvutisse informatsiooni laadimiseks pole vaja juhet, vaid selle jaoks on kaasas väike USB pesasse sobiv kaart. Andmete sisestamiseks tuleb kaart arvutisse panna, vajutada kellal vaid ühte nuppi ja sünkroonimine võib alata. Mina hoiangi kaarti kogu aeg arvutis, et seda mitte ära kaotada. Mida vähem juhtmeid seda parem mulle!
  • Kaasas on kaks erineva suurusega randmepaela, mida vastavalt käe suurusele kasutada. Samuti on võimalik osta juurde erinevat värvi randmepaelu, kuna seade on sealt eemaldatav. Polar Loopil seevastu peab rihma vastavalt käe suurusele kääridega parajaks lõikama ehk kui midagi valesti peaks minema, on natuke pahasti. Samuti pole võimalik soovi korral kella kellelegi teisele anda (kui just ei leia täpselt sama mõõtu randmega inimest).
  • Suurus - kuigi mõlemad kellad meenutavad mulle natuke vanglavõru, tundus Garmini variant mulle natuke väiksem ning kuna mul on ülipisike ranne, sobis see paremini. Hakkaksid nad veel valget rihma ka tootma, oleks eriti super!
  • Ekraan - Garmin kasutab LCD ekraani, mida on parem lugeda päikesevalguse käes kui Polari ekraani.
Siiski oli ka argumente Polari kasuks:
  • Ekraan - Polar kasuab LED taustvalgustusega ekraani, mida on näha ka pimedas. Garmini ekraani kottpimedas lugeda pole eriti võimalik, kuid siiski minu jaoks see oluline miinus pole.
  • Käepael - Garmini käepaela kinnitus on kohati nõrk ja on oht, et suurema/tugevama vastumineku korral võib käe pealt ära tulla. Polari rihm kinnitub seevastu tugevamini.
  • Välimus - LED ekraan näeb ehk natuke ilusam välja kui Garmini LCD ekraan.
  • Pulsivöö - Polari H7 pulsivöö kvaliteet on kvaliteedilt kindlasti parem - ühildub enamike jõusaalimasinate, uuemate iPhonedega, omab bluetoothi. Garminiga kaasas olev vöö on veidi jäigem, kuid mulle isiklikult ei sobinud Polari oma, kuna andur oli liiga ette ulatuv ja kõhul harjutusi tehes oli väga ebamugav. Enamikele inimestele see siiski meeldib.
Aga tutvustan teile nüüd natuke karbi sisu, mis kellaga kaasas oli.



Esmalt pärast karbist väljavõtmist tuleb registreerida end Garmini lehel ja tõmmata endale Garmin Express, millega seadet sünkroonida. Seejärel valida endale sobiv käerihm ja seade sinna sisse panna. 

Vasakult: pulsivöö, väiksem rihm koos seadmega, suurem rihm, USB liides

Ekraani kõrval on must nupp, mille abil saab nähtavat informatsiooni vahetada. Valikuvõimalused on kell, kuupäev, pulss (kui on vöö peal), tehtud sammud, päeva normi täis saamiseks vajalikud sammud, kõnnitud kilomeetrid, põletatud kalorid. Samme loeb kell käe aktiivsuse järgi ning hakkab seda tegema vist umbes 10+ sammu juures ehk iga väiksem liigutus arvesse ei lähe. Kui mitteaktiivne aeg liiga pikaks läheb, tekib ekraanile tasapisi punane joon, et meenuta liikumise vajadust. Öösel magama minnes peab nuppu hoidma pikalt all ning kell läheb unerežiimile. Juhendi järgi peaks ta käe liigutuste järgi analüüsima, kui rahulik uni oli. Mul on ta viimasel ajal öösel natuke soonima ja häirima hakanud, mistõttu lasen rihma üsna lõdvaks enne magama minekut.



Selleks, et infot arvutisse saada, peab pisikese kaardi USB auku panema ja kella nuppu pikalt peal hoidma, et ilmuks ekraanile kiri sync. Seejärel imporditakse kogu informatsioon Garmin Connecti, mis teeb igasugu erinevaid kokkuvõtteid ja analüüse. Panen mõned pildid ka enda kokkuvõtetest selles programmis.


Päeva kokkuvõte - tehtud sammud, põletatud kalorid, kilomeetrid, keskmine

Näitab, mis ajal olen aktiivsem ja liigun rohkem

Eelmisel nädalal tehtud sammud. Tulbad on rohelised, sest täitsin iga päev enda normi. 
Tänase päeva kohta on näha halliga palju oleks veel vaja kõndida.

Põletatud kalorid - punasega aktiivsed kalorid ja sinisega ülejäänud.
Unetunnid - nagu näha siis keskmiselt 6-7 tundi


Jõutreening: graafikult on selgesti näha, kuidas jõusaali
 treeningul pulss muutub - seeria ajal kõrge ja seeriate vahel madal.

Jooksutrenn: graafikult on näha, et pulss on palju ühtlasem treeningu ajal

Pärast 3 nädalat kella kasutamist, olen täitsa rahul enda valikuga. Esimestel päevadel käis küll läbi mõte, et kas seda oli ikkagi vaja - nimelt suudavad sellised asjad minus kiiresti halba enesetunnet tekitada. Nüüd olen juba harjunud ja väga põnev on enda aktiivsust jälgida. Suvel on kindlasti liikumist rohkem, aga talvel olin ma ikka üsna istuva eluviisiga. Trennis käin küll igapäevaselt, aga ülejäänud ajal füüsiliselt ebaaktiivne. Kindlasti ei tasuks kulutatud kalorite arvu ja samme võtta absoluutse tõena, sest tegelikult ta siiski kõiki üksikuid faktoreid ei arvesta. Siiski saab arusaamise üldpildist ning kindlasti annab paljudele inimestele motivatsiooni rohkem liigutamiseks. See kindlasti ei asenda päriselt pulsikella, kuid mulle hetkel sellest piisab ning pulsikella ei kasuta üldse. Soovitaksin seda eelkõige inimestele, kes otsivad lisamotivatsiooni ning tahavad kursis olla enda päevase liikumisega. Mina olen valikuga rahul ja aitäh Siimule, kes ikka kõik mu soovid täidab! :)

Toodet saab osta Garmini poest, Euronicsist, Photopointist, Elionist (ja võib-olla ka mujalt). Ainult kell maksab 119€ ning koos pulsianduriga 149€.