Monday, May 30, 2016

Esmaspäeva toidupäevik

Mõtlesin, et võiks üle pika aja teha jälle toidupäeviku postituse. Mulle endale meeldib alati teiste omi lugeda ning tihtipeale vaatan ka enda vanu, et meelde tuletada, kuidas sel perioodil toitusin ja vanu ideid ellu äratada. Igapäevaselt ma kõike nii täpselt ei kaalu, aga enam-vähem tean juba niisama koguseid. Allpool näetegi minu esmaspäevast menüüd.

Hommikusöök - 07.30


  • Kaerahelbepuder: 40g Helen täisterakaerahelbed ja 20 g kaerakliid keedetud vee-piimasegus; sisse lisatud rosinaid ja lõpus üks munavalge, maitseks natuke soola
  • Pudru peal Alma Muah straciatella jogurt, üks kiivi, maapähklivõi
  • Kohv

I vahepala (tööl) - 10.30
  • Tere vanillikohupiim (100 g) segatud kodujuustuga (100 g)
  • Peal rabarberikeedis: üks rabarberivars keedetud natukese veega, magustatud stevia pulbriga

Lõunasöök (tööl) - 14.00
  • Kanahakkliha-riisiroog: broilerifileehakkliha, basmati riis (50g kuivaine), suvikõrvits, mõned päikesekuivatatud tomatid.
  • Sisse segatud veel avokaado-kreeka jogurti segu
  • Kirsstomatid

II vahepala (autos teel trenni) - 17.45
  • 3 riisileivaket maapähklivõi ja banaaniga
  • must kohv

Õhtusöök - 21.00

  • Röstitud Kerasüda leival avokaado-kodujuustu segu (50 g avokaado, 50 g kodujuust, sidrunipipar, natuke värsket sidrunimahla) ja peal lauagrilli peal tehtud tilli-jogurti marinaadis kanafilee (150 g)
  • Kõrval paprika, tomat, porgand, hapukurk

Õhtusöögijärgne vahepala - 21.30
  • Jääkohv šokolaadi valgust, kohvist, piimast ja jääst. Esimest korda katsetasin ning suvel saab sellest kindlasti mu üsna sagedane jook.

Päeva kokkuvõte
Kalorid: 1970 kcal
Süsivesikud: 205 g (40,5%)
Valgud: 178 g (35,1%)
Rasvad: 55 g (24,5%)

Sunday, May 29, 2016

Nädal sõnas ja pildis

Nädalat alustasin mealprep'ga tööpäevade jaoks. Nii hea ja mugav ikka. Tavaliselt teen maksimum kolm toidukorda ette, aga seekord sai koguseliselt nii palju, et sain lausa 4 lõunasööki. See on ilmselt maksimum arv. Kokku võttis toidu valmistamine 15 minutit. Tükeldasin ürdivõi kanafilee, pruunistasin pannil. Samal ajal keetsin täisterapasta. Lõpuks panin kõik kokku ehk kana, pasta, üks pakk brokkolit ja ananassitükid. Enne söömist ja ülessoojendamist lisan veel kodujuustu, mis sinna mõnusalt ära sulab. Lõhnas nii hästi, et iga kord kui töö juures oma lõuna soojaks tegin, küsis järgmine inimene, kes kööki astus "Mis siin nii hästi lõhnab?". Ürdivõi marinaad andis ise juba päris tugeva maitse ning lisada polnudki palju vaja. 

Jutu mõte on igatahes see, et vabandusi leiab alati - kas on liiga kiire, liiga kallis, ei taha sama sööki iga päev. Pigem mõelda, et kelle jaoks need vabandused on. Endale pole ju mõtet valetada ja olgem ausad, siis teisi lõppude lõpuks väga ei huvita. Enda keha ja enda tervis. Kahju on lihtsalt vahel vaadata vahel, kuidas töö juures neidude (jah, just tüdrukute ja noorte naiste) põhiline igapäeva söök on Hesburger, Red bull ja Rimi pitsa. Ma ei taha tegelikult üldse äärmustesse langeda. Arvan, et on täitsa okei neid vahel tarbida ja tavainimene ei pea igapäevaselt kaloreid ning makrotoitaineid pingsalt arvutama. Siiski ei peaks see minu arvates olema põhiline söök. Vaatasin just ETV2-st filmi "Toidu kaitseks", kus samuti rõhutati, et rämpstoit peaks olema nii öelda alternatiiv ja probleem tekib, kui alternatiivist saab esmavalik või põhitoit. 

Järgmine missioon on mul ilmselt 14-aastasele poolõele õpetada, kuidas lihtsalt midagi süüa teha endale. Muidu ta ka kaugele enda "saiakeste" dieediga ei jõua. Tal on pigem asi selles, et kui keegi talle sööki ette ei kanna, siis ise ta külmkapist peale kohukese ja juusturulli midagi üles ei leia. Geenid on tal õnneks head - ema ja isa mõlemad pigem peenemad. Trennisoone peale ma ta juba sain (vähemalt aitasin kaasa).


Nädala keskel sain Rimis hea üllatuse osaliseks, kui märkasin, et Coppa Maga steviaga magustatud pistaatsiajäätis maksab 5.99 € tavalise 8.49 € asemel. Kallis küll, aga minu korvi ta ikkagi ära eksis. Põhilised koostisosad on piim, koor ja või ning magustatud stevia suhkrulehega. Olen ka varem sama maitset proovinud ja mulle väga meeldib - puhas ja kreemjas. Tulevikus tahaks ka teisi variane proovida. Täpsemalt saab lugeda Coppa della Maga kodulehelt. Lisaks arvustatakse erinevaid maitseid ka sellises toredas blogis nagu http://jaatisekunn.net. Suurtel jäätisesõpradel soovitan mitte antud lehele minna, sest garanteerin, et pärast peate poodi minema.


Kolmapäeva hommikul kell 7 vedasin end taaskord Nike Running Clubi trenni. Alustasime Estonia juurest ning enamuse aja tegime Harju mäe treppidel erinevaid harjutusi. Väljas oli juba varahommikul üli palav - nagu tõeline suvi. Kuna kolmapäev on tegelikult nii öelda trennivaba päev, mõtlen alati, kas peaks ikka minema. Samas on mõnus vaheldus. Päris naljakas on trenni teha linnatänavatel, kui ümbritsevad inimesed, kas kiirustavad tööle või on alles peolt tulnud.

Olen juba vaikselt suvetoitude meeleolus. Ostsin ka rabarberit, millest tegin natuke keedise taolist asja ehk tükeldasin rabarberi ja keetsin natukese vee ning steviaga. Panin keedise kreemküpsise puddingu peale, natuke piima ka ja müsli. Jube hea sai. Samuti on Rimi salatiletis juba igapäevaselt kultuurmustikaid. Kahjuks saavad need üsna vara otsa ehk tuleb hommikuti olla kiire.


Paar korda nädalas käin tavaliselt väljas söömas. Ajapikku on maitse muutunud ikka palju kallimaks. Hea ja kvaliteetse toidu eest olen nõus rohkem välja käima. Reedel külastasin ühte oma lemmikkohta Kolme Sibulat, kus proovisin hiidkrevetikarrit, millega jäin väga rahule. Samuti käisime nädala keskel esimest korda Depoos Peatuses. Koht ise oli väga lahe - hea idee teha vagunist restoran. Tellisin rebitud sealihast pitat, mis oli küll hea, aga oleks oodanud ehk enamat.


Trennid ka üldiselt sujuvad. Mõtlesin, et pean võib-olla varsti taastuva treeningnädala tegema. Pean end harjutama asjaoluga, et suve saabudes ka töötempo kasvab - soomlased tahavad vallutada minu poodi. Täna pidin ühe noortegrupi poest välja viskama, sest kui ikka käituda ei oska inimese moodi, siis pole sinna asja ka. Ülbust jäi neil veel üle ka. Ütleme nii siis, et minu arvamus soomlastest on viimase aasta jooksul ikka langenud. Eks sinna satub ka ilmselt teatud kontingent.

Väike möödapõige töö teemadel siis trenni keskele. Jõusaalis käisin see nädal rohkem Postimajas. Roccas olles puutusin kokku ikka oma vene vanamehega, kes seeriate vahel käis mul jalapressil raskusi lugemas. Lõpuks oli midagi temast kasu ka, sest tassis ise kõik kettad maha. Olen mõelnud, et mul oleks trenni nii öelda "sulast" vaja, kes tassib minu eest raskusi peale/maha, puhastab seadmed, toob juua kui vaja.



Täna õhtuks olen küll suhteliselt "tühjakspressitud sidrun", aga mis muud kui uuel nädalal uue hooga. Mulle vastupidiselt väga meeldivad esmaspäevad. Lisaks saan järgmine nädal mõneks päevaks Tartusse. Ei jõua ära oodata. Naudin seal just mitte midagi tegemist. Tavaliselt üritan võimalikult vähe plaane teha, et saaks rahulikult olla. Ja lõpetuseks väga unised trennipildid.


Ma pole seda küll üldse reklaaminud, aga tegelikult on mu blogi ka blogiauhindade jagamisel tervise- ja kaalulangetusblogide kategoorias. Paar päeva vist saab veel hääletada. Niiet kellel huvi on, siis seda saab teha SIIN.


Friday, May 27, 2016

Suvine arbuusi-kana-kodujuustusalat

Mis võiks veel toredam olla, kui asjaolu, et kohe on käes marjade ja arbuusi aeg. Sel aastal jõudsin ka juba ühe korra turule, kust ostsin mõned maasikad ja kultuurmustikad. Eelmisel suvl jätsin päris palju raha sinna maha, aga see on seda väärt.

Arbuus on kindlasti lapsest saati juba üks minu lemmikutest. Eelmine suvi avastasin enda jaoks ühe mõnusa suvise salati, mida ka sel aastal kohe valmistama pidin. Mäletan veel hästi, kuidas bikiini neidudega istusime kolmekesi Käsmus, kuulasime Vallatute Vestide ja Kõrsikute kontserdi ning sõime isuga abruusi-kodujuustu-kanasalatit. Kõigil natuke isemoodi, aga põhiidee sama. Muide sel päeval nägin esimest korda ka tee ääres vabalt liikuvat karu - seda juba nii lihtsalt ei unusta.

Aga jagan siis ühe mõnusa suvise salati retsepti. Paljud on kindlasti taolist salatit feta juustuga teinud, aga kodujuustu fänn nagu ma olen, siis minu versioon on selline. Kogused saab igaüks ise valida olenevalt sellest, kui suurt söögikorda eelistad.


Arbuusi-kana-kodujuustusalat

Vaja läheb

  • broilerifilee
  • arbuus
  • kodujuust (pigem vedelam)
  • beebispinat
  • värske kurk
  • seemnesegu (kõrvitsa-, päevalille - ja seedermänniseemned)
  • röstitud ja soolatud maapähklid - väga oluline komponent!
  • maitseained - sool, pipar, kanamaitseaine
  • õli (kana praadimiseks)

Valmistamine

  • Aseta kaussi beebispinati lehed, tükeldatud kurgi viilud ning arbuusi kuubikud.
  • Lõika brolierifilee väikesteks tükkides ning pruunista pannil. Maitsesta kana kergelt soola, pipra, kanamaitseainega.
  • Lisa kanatükid salatile ning sega kõik läbi kodujuustuga. Lisa natuke soola-pipart.
  • Rösti kuival pannil natuke seemnesegu ning aseta need koos soolapähklitega salatile.
  • Soolapähklid annavad salatile mõnusa soolase maitsevarjundi.

Tuesday, May 24, 2016

Peaaegu et suvi - energiat täis nädal

Möödunud nädal oli jälle päris aktiivne. Kuna olen üsna soojalembeline, on kevad ja suvi mulle parimad ajad treenimiseks. Tunnen reaalselt, kuidas keha on lahti ja jõudu on. Isegi juhul, kui olen väsinud, on trennis motivatsiooni küllalt. Praktiliselt olen kõik enda trennid üle viinud hommikusse. See tähendab, et äratus on tavaliselt 5.30 või 6.00. Järgneb üsna tugev hommikusöök, uimerdan natuke ja umbes tund pärast sööki jõuan trenni, mis ajaks on toit juba piisavalt seedinud. Nüüd on juba harjumus nii sees, et isegi vabadel päevadel, kui ei peaks nii vara ärkama, on silmad kell 6.00 lahti. Pühapäeval suutsin lausa kella 8ni magada, mis on vist viimase aja rekord. Võib-olla aitas natuke sellele kaasa paar klaasi veini, mis sai klassivendadega minu juures joodud.

Jõusaalis käisin 5 korda - esmaspäev, teisipäev, neljapäev, reede ja laupäev. Üritan mitte üle kolme päeva järjest teha, sest kogemus on näidanud, et taastumise mõttes on nii kõige parem. See muidugi ei tähenda, et muud liikumist poleks olnud. Selline ilm lihtsalt kisub välja. Tööl veedan terve aja siseruumis ja igal võimalikul ajal tahaks õues olla. Seega käisin lisaks jõusaalile veel jooksmas, rullitamas ja pikemal jalutuskäigul Pirital. Lisaks olen endiselt vaimustuses Postimaja Myfitnessi terrassist, kuhu on nüüd ka matid, hantlid, lamamistoolid ja lauad-toolid viidud.



Reedel ja laupäeval aitasin natuke Mybodys. Laupäeval olime maijooksul Sportlandi telgis ja degusteerisime batoone ning paari taastusjooki. Peab ütlema, et inimesed olid väga janused ja näljased, kuid üldiselt neid väga ei huvitanud, mis nad sisse endale sõid. Peaasi, et saaks kõike proovida. Vahepeal oli tunne nagu oleksin robot - muudkui vala-vala-vala, räägi sama juttu, aga keegi väga ei kuula ka. Pärast jooksu oli inimestel rohkem aega ja reaalset huvi ning tegelikult läks meil täitsa hästi. Kõige paremini läksid kaubaks uued valgubatoonid Clean Barid, mis on sisuliselt  Euroopa versioon kuulsatest Quest batoonidest. Saadaval on šokolaadi-, kreemküpsise - ja küpsisetaignamaitseline. Mulle meeldib enim neist viimane. Hetkel müüakse neid vaid Mybody poes, kuid õige kohe saadaval ka Sportlandis.

Vahepeal käisin kiirelt jooksmas ka. Mingi hetk mõtlesin, et jääb jooksmata, sest vaid napilt paar minutit enne teist starti jõudsin koridori. Läksin jooksma täiesti ilma ootusteta. Ma ausalt öeldes isegi ei mäletanud eelmise aasta aega. Tulemusega jäin täitsa rahule - 10 sekundit paremini kui eelmine aasta. Tean aga, et sisuliselt oleksin rohkemaks suuteline ja võimeline paremat aega jooksma. Koht oli ilus - täpselt 100. Muidu ma suur maijooksu fänn pole, sest seal on liiga palju trügimist. Enamus energiat kulub teistest mööda saamisele ning sellele, et kedagi pikali ei jookseks või ise jalgu ei jääks. Samuti oli üsna häiriv (nagu ka eelmine aasta), et paljud osalejad hakkavad juba 1-2 km keset rada kõndima. On ju olemas teised distantsid (ajavõtuta jooks, kõndimine jms), kus saab rahulikumalt oma tempos olla.



Lisaks spordile käisid veel mitmed õhtul külalised, sain toredate sõbrannadega kokku ning pühapäeva lõpetasin Kalamaja päevadel ning õhtul pere seltsis grillides ja lõkkega. Jäätis on küll hetkel üks asi, millele ei saa (ja ei taha) ära öelda. Õnneks on see magusatest asjadest üks süütumaid. Proovitud sai Lamuu soolakaramelli jäätist ning ka Premia eriti rammus sarja straciatella jäätis. Esimese suhtes olid vist ootused liiga suured, aga Premia oma meeldis küll väga. Samuti avastasin juba eelmine aasta ühe pisikese Premia jäätise Saldejumps, mis annab kõigest 118 kcal. Soovitan kõigile - hea kerge magus amps!



Lõunapausi lõppu üks magustoit
Ja muidu õhtuti olen üsna erinevate võileibade lainel - kiire, lihtne, tervislik!


Trennieelne snäkk pärast tööd autos - riisileivad maapähklivõi, banaani,
kaneeliga + kohv


Friday, May 20, 2016

George Formani lauagrill ehk kuidas valmistada toitu maitsvalt, kiirelt, tervislikult?

Räägin natuke ühest enda lemmikust köögimasinast ehk George Forman lauagrillist. Mul on sellega täpselt taoline suhe, et ühel hetkel unustan täielikult tema olemasolu ja kui jälle meelde tuleb, pean alati tõdema, kui suurepärane abimees see söögivalmistamisel on. 

Kahtlemata on lauagrillidest olemas mitmeid erinevaid variante. George Formani grilli märkasin paar aastat tagasi Facebookis ühe fitnessi võistleja lehel, pärast mida otsustasin, et vajan seda samuti enda kööki. Päris ausalt pole seda kordagi pidanud kahetsema! Samuti müüakse taolisi tooteid ka Euronicsis, aga kuna ise neid kasutanud ei ole, siis täpsemalt kommenteerida ei oska.

Nagu nimigi ütleb on tegemist tubastes tingimustes kasutatava grilliga. Koosneb alumisest ja ülemisest plaadist, mille vahel toitu valmistatakse. Plaadid on mitte kleepuvast materjalist ning sellise kalde all, et üleliigne rasv valgub grilli alla käivasse spetsiaalsesse anumasse. Toidu valmistamisel õli kasutada pole vaja ehk ideaalne kaaslane neile, kes peavad oma kaloraaži jälgima ning soovivad vältida liigseid rasvasid söögi tegemisel. Dieedi ajal oli see mu igapäevane kaaslane. 

Antud grillist on olemas palju variante - erinevad suurused, eemaldatava/mitte eemaldatava plaadiga, reguleeritava temperatuuriga jne. Täpsemalt saab tutvuda nende ametlikul kodulehel http://www.georgeforemancooking.com/. Mina oman kõige lihtsamat varianti ehk neljale portsjonile mõeldud mitte eemaldavate plaatidega grilli. Reaalsuses saab seal tegelikult pigem kaks kogust korraga teha. Puhastamine on samuti väga lihtne - kohe pärast söögi valmistamist tuleb tõmmata paberiga suuremad jäägid ning pärast vajadusel põhjalikumalt pesta. Müüakse ka spetsiaalseid puhastuslehti, mis muudavad selle ilmselt veel kergemaks. Eemaldavate plaatidega variandi korral võib neid ka nõudepesumasinas pesta.

Toit valmib grilli vahel väga kiiresti ning jääb mõnusalt mahlane. Peamiselt olen kasutanud seda kana, kala ja veise  valmistamisel. Samuti ka kotlettide, burgerite tegemisel, võileivagrillina, rösterina. Ühesõnaga võimalusi on palju. Üks lemmikuid on kindlasti lõhe valmistamine - vaid paar minutit ning mahlane kala on valmis.



Tellisin enda grilli antud UK Amazoni lehelt ning kohale tuli kaup umbes 5 päevaga. Koos postikuluga maksis sel ajal 42 eurot. Nüüd on küll hind vist natuke kõrgem, aga siiski üsna mõistlik. Kuna toode pärines Suurbritanniast oli sel UK juhe, aga vaheadapter lahendas selle väikese probleemi. 

Ühesõnaga soovitan kõigile, kes peavad lugu tervislikust, kiirest ja maitsvast toidust! Kui on küsimusi, olen alati valmis vastama! Minu poolt saab küll George Forman 10 punkti!


Sunday, May 15, 2016

Töö ja trenn käsikäes

Lõpuks olen jälle tagasi Eesti pinnal ning vähemalt mõneks ajaks natuke paiksem. Ausalt öeldes on isegi pisut tühi tunne, sest viimasel ajal oli mingi konkreetne asi ees ootamas, aga nüüd on justkui kõik "tehtud".

Eelmise nädala veetsin töö asjus Vilniuses, kus seadsime valmis uue poe. Olid väga tegusad ja tihedad tööpäevad - iga päev ligi 12 tundi. Seltskond oli aga hea ning aeg läks lõbusalt ja lennates. Ilmad olid ka suviselt soojad ning õhtud veetsime tavaliselt mõnes vanalinna restoranis. Vilniuses polnud ma varem käinud ja see linn hakkas mulle täitsa meeldima.

Kartsin esmalt, et jälle tuleb pikem treeningpaus, aga minu õnneks oli hotellis olemas väike jõusaal, kuhu paar korda isegi jõudsin. Kuna töö ise oli juba üsna füüsiline ja intensiivne, olime õhtuks päris väsinud. Jõusaal oli minu üllatuseks päris korralik - kardiomasinatest jooksulint, ellips, ratas; jõu poole pealt kükipuur-smith masin ühes, erinevad hantlid, pec-tec trenažöör, surumispink, kaldega pink, kettad. Ühesõnaga rohkem kui küll - trenni saab ka palju minimaalsemate vahenditega tehtud. Sirlil trenniriideid kaasas ei olnud, mistõttu tuli ta üldse meie "kaunites" töödressides. Päris koomiline vaatepilt. Lisaks olid jõusaalil suured aknad, mis avanesid otse ehitusplatsi kõrval olevale alale. Ehitusmeestel oli vaatamist küll.


Vahepaladeks pakkusid inglased meile muidugi 10 sorti erinevaid saiakesi. Õnneks varusin endale valgubatoone kaasa. Taolistes olukordades on need minu jaoks küll väga õigustatud kohal. Üldiselt üritan neid minimaalselt tarbida. Lõunatasime iga päev IKEAs, kus saab üsna odavalt päris korralikku sööki. Austraalias elades põikasime sinna üsna tihedalt, sest see oli ainuke koht, kus sai kodust toitu. Enne äratulekut tegime ka väikese IKEA shopingu. Suutsin seekord üsna selget pead hoida ning kaasa tulid vaid paar asja. Teised olid seal esimest korda ning vaimustus oli päris suur.

Pidin ka võtma muidugi kuulsat IKEA Daimi kooki - on tõesti väga hea!
Koju jõudes jätkasin ilusti trennidega ning tundub, et olen järje peal. Kuna ilmad on nii ilusad, käisin paar korda ka jooksmas ning rullitamas. Pean vaatama, et jälle ülekoormuses treenima ei hakka, sest mitu korda on juhtunud nii, et kui on palju energiat, siis tahaks kõike teha ning lõpuks olen ületreeningus. Lisaks on ka ööuni üsna lühike. Midagi pole teha, kui iga hommik on silmad kell 6.00 lahti. Samuti tulevad siis kallale ka igasugu kummalised isud - viimastel päevadel on magusat küll rohkem söödud kui võiks. Eelmisel sügisel olin lihtsalt sellises madalseisus, millega kaasnes ka pidev näksimine ja ebavajalik kaalutõus. Ei tahaks enam sellele rajale langeda. 

Nädalavahetuse veetsin tegelikult hoopis Mybodyga Ilumessil. Vahelduseks on päris tore sellistel üritustel käia. Kuna Self tooted mulle meeldivad ja tarbin neid ka ise, pole väga raske neid inimestele tutvustada. Lisaks õpin ise ka iga kord midagi uut. 


Avastasin ka ühe päris huvitava toote, mille suhtes olin varasemalt üsna skeptiline. Tegemist on aminohapete desserdiga, millest on võimalik teha igasugu põnevaid magustoite, mis on minu meelest suvel eriti sobilikud. Valmistasin Kertule sellest sünnipäevaks ka koogi ning maitse oli täitsa mõnus. Natuke pean veel retsepti "tuunima" ning siis võin selle ka blogisse lisada. 

Tean, et paljud inimesed on vastu kõikidele nii öelda "pulbritele" ja muule sellisele. Kindlasti saab ka ilma ning ma ise eelistan ka iga kell tavalist toitu. Siiski usun, et need on tihti ikkagi paremad kui suur osa poes müüdavatest suhkrut täis toodetest. Eriti olulisel kohal dieedi tingimustes või neile, kes peavad oma kaloraaži piirama.

Täpsemat infot amino desserdi kohta saab
Mybody lehelt
Ja lõpetuseks pilt minu uuest "leiust" ehk tatrakrõbinatest. Koosnevad tatrajahust (80%), riisijahust, soolast. Täpsemalt saate lugeda SIIT. Leidsin need Rimist ning hind oli natuke üle 1 euro. 

Paremal pildil hetke lemmikhommikusöök ehk Valio vanillikohupiimapasta segatud Piatnica kodujuustuga, mangotükid, kultuurmustkad, natuke müslit, pähkleid, tatrakrõbinaid, Walden farms šokolaadikaste, kaneel ja peal natuke piima. Päris rammus asi - liialdada ei saa, kuigi väga tahaks.



Wednesday, May 11, 2016

Üks õige magus ja soolane postitus: Mellisberry ja kodune kanaburger

Tänases postituses räägin natuke ühest väga maitsvast meemaiusest ning lisaks ka veel üks kodune gurmeeburgeri retsept. 

Nimelt Jaapanis olles sain kirja Artjomilt, kes pakkus mulle proovimiseks enda tehtud meemaiust. Olin sellest tegelikult juba varem paari teise blogi vahendusel kuulnud ning juba siis äratas antud toode minus huvi. Ainuüksi pakend on juba ise nii ilus, et ei saa kedagi täiesti külmaks jätta.

Antud toote autoriks on programmeerijast Artjom, kes põhitöö kõrvalt arendab oma brändi Mellis Berry https://mellisberry.com mille eesmärgiks on toota meemaiust, mis koosneb vahustatud meest ja igasugustest marjadest. Kõik koostisosad on Eestist korjatud kas tema enda poolt või ostetud talunikelt. Saadaval on minu teada hetkel viis erinevat maitset: vaarika-muraka, astelpaju, mustika, punase-mustsõstra, rabarberi ja maasika. Täpsemat infot vaadake huvi korral tema kodulehelt.

Paar nädalat tagasi jõudiski minuni armas karp koos mustikamaitselise meega. Olin Artjomi tehtud maitsevalikuga väga rahul, sest mustikad on minu ühed lemmikud.


Ma olin juba ainuüksi pakendist üsna vaimustuses, et ei raatsinud esialgu seda avadagi. Seetõttu on kingituseks väga sobilik. Segasin purgi sisu ühtlaseks ja sain ilusa lilla värvusega mee. Sobib kindlasti väga hästi maitsestamata joguritsse, kohupiimaga, pannkookide, vahvlite või ka näiteks juustuga. Valikuid on päris palju. Mulle meeldib eriti see, et ta ei muutu seistes kõvaks massiks.


Mina seevastu otsustasin mett hoopis teistmoodi kasutada. Teadupärast armastan ma erinevaid magusa-soolase kombinatsioone. Lisaks oli mul juba mitu nädalat ühe mõnusa koduse burgeri tegemise isu. Ühesõnaga tegin täitsa tervisliku kanahakklihast valmistatud kotletiga burgeri, millele maitsestasin dijon sinepi ja mustikamee kastmega. Ma vist ei pea üldse hakkama mainima, kui hea see oli?! Kõik sööjad kiitsid. Kerge mustika maitse andis täpselt mõnusa maitsevarjundi kogu toidule.


Niisiis siin on minu kanaburgeri retsept.

Vaja läheb (1 burgeri jaoks)

Valmistamine
  • Kotleti jaoks sega hakkliha sibula, munaga ning maitsesta soola-pipraga. 
  • Kastme jaoks sega dijon sinep ja mesi.
  • Prae pannil kotletid ning ananassirõngad. Võimalusel kasuta lauagrilli või grillpanni.
  • Soovi korral rösti kergelt ka sai.
  • Seejärel aseta saiale salatileht, ananass, kotlet, mee-sinepkaste ning brie juust. Kõige peale teine pool saiast. Soovi korral võid veel korraks grilli vahele panna, kui tahad eriti krõbedat varianti. 
Serveerisin kõrvale veel ahjus röstitud spargli.


Üks burger sisaldab:
Kalorid: 472 kcal
Süsivesikud: 36,6 g
Valgud: 34,4 g
Rasvad: 19,9 g

Kes soovib lahjemat varianti, võib ühe poole saiast söömata jätta.



Wednesday, May 4, 2016

"Aga kas sa enam trenni ei teegi?"

Mõni päev tagasi küsis töökaaslane, et "Kuidas mul trenniga läheb?" - kas käin ikka trennis, pole nagu kuulda olnud. Vastus on JAA - hetkel olen täiega hoos. Tegelikult olen kogu aeg teinud. Vahepeal on mõõnaperioodid, teisel ajal jälle motivatsioon laes. Nii see tsükkel ilmselt käib. Ma lihtsalt ei ole suur trenni selfide tegija ja seega pole ka väga palju pilte, mida oleks/tahaks jagada. Treenin enamasti üksi ja kuigi saalis on palju tuttavaid, ei hakka me tavaliselt pildistama. Kirkega käies on see traditsioon meil - siis leiame ikka mõne nurga. Ühesõnaga trenni ikka teen - kas siis eesmärgiga võistelda või mitte, see lihtsalt on lahutamatu elu osa.

Viimaseid päevi olen eriti nautinud - töö juures oli hetkeline pingelangus ning sain oma vabad päevad ka. Lisaks veel super ilus ilm. Sisustasingi need trenni, kokkamise, lugemise ja päikesega... nagu minupuhkus peaaegu.

Esmaspäeva alustasin Roccas raskema jalatrenniga. Mulle meeldib see võimalusel alati esimeseks nädala trenniks ajastada. Esiteks on Roccas kõige paremad vahendid selle jaoks ning lisaks annab nädale hoo sisse. Teisipäeval oli töölt vaba, aga nagu kella pealt läheb mul uni iga päev kell 6 ära ehk kell 7.30 olin juba Postimajas õlatrenni tegemas. Pärast käisime veel Kalamaja Reval cafes hommikusöök nr 2 nautimas. Üks minu lemmikuid pošeeritud munad, röstleib ja soolalõhe.

Samuti ei saanud muidugi võimalust kasutamata jätta ning avasin rulluisuhooaja. Sõitsin umbes 10 kilomeetrit Järvevanal. Üksi sõites on kiirus päris hea ning tuharad, jalad ja kerelihased saavad korraliku koormuse. Mulle meeldib, et seal pole palju auto ülesõite, kus pidevalt pidurdama peaks. Lisaks on tee ka väga hea. Mitu korda käies tüütab aga ära. Peakski uusi radu avastama Tallinna kandis. Pirital mulle väga ei meeldi - liiga palju rahvast, kitsas ja tee pole eriti pikk.

Õhtul valmistasime veel eriti maitsva õhtusöögi, aga sellest tuleb kunagi eraldi pikem postitus. Esmaspäeval tuli aga mul suur Jaapani toidu igatsus peale ning käisme sõbrannaga Sushi Plazas, kus võtsin seekord kuulsate tempurade või makide asemel hoopis kana doni. Jäin nii rahule. Seal on tegelikult päris palju teisigi huvitavaid sööke alustades grillitud tuunikalast kunu rameni supini.
Täna hommikut alustasin jälle vara - ei oska ikka magada. Nimelt kell 7.14 olin juba Estonia teatri ees, kus toimus järjekordne Nike running clubi trenn. Kolmapäeviti on kavas train to run ehk reaalset jooksu vähem ja rohkem erinevaid harjutusi. Suurema osa ajast veetsimegi Vabaduse väljaku treppide juures, kus tegime erinevaid trepijookse, väljaasteid, hüppeid. Jalad said ikka "vatti". Ilm oli lihtsalt super-super hea ja jäin väga rahule. Võimalusel tahakski just hommikuti käia seal, jõuaks isegi enne tööd ilmselt tehtud.
Lisaks tegelesin enda rõdu sisustamisega ehk ostsin sinna põrandakatte ning laua ja toolid. Täna saingi juba esimese päikesevõtu teha. Hetkel on küll nii hea meel, et sain rõduga korteri. Tegelikult on mul neid lausa kaks. Natuke kitsad küll, aga ajavad asja ära. Õhtul oli üle pika aja lõpuks treeneriga kohtumine. Meil on seda aega ikka päris keeruline kokku leppida. Panime natuke plaane paika ning tegin täitsa arvestatava selja trenni. Varsti kirjutan täpsemalt ka lähieesmärkidest. Trenni lõpus proovisin ära ka Postimaja klubi rõdu. Sai ühendada natuke päevitamist ja kõhulihaste tegemist. Järjest populaarsemaks muutb terrasil treenimine. Mulle küll väga meeldib! Üldse proovin rohkem õues liigutada. Avastasin, et kodu lähistel asuvad ka Järve terviserajad, mida peaks mõni päev uudistama minema. Vähemalt mingi võlu on pideval kolimisel - kogu aeg saab uusi kohti avastada.


Ühesõnaga vastus küsimusele - ma ei ole trenni tegemist ära lõpetanud. Pidin just täna enda blogi kategooria valima ehk kas kaalulangus- või spordiblogi. Võttis üsna nõutuks esiti - päris spordiblogi ju pole, samas ka ei keskendu ma siin kaalulangusele. Minu eesmärgiks on pigem propageerida lihtsalt aktiivset eluviisi ning näidata, et tervislik toitumine ei ole mingi tuumafüüsika. Lisaks kui keegi siit natuke motivatsiooni või mõne nipi saab,  võin juba rahul olla. Täna just üks sõbranna ütles, et on siit palju häid ideid saanud - see muutis kohe tuju heaks!

Põhjus, miks ma juba kolmapäeval nädala kokkuvõtte teen, on selles, et juba homme sõidan tööasjus vähemalt kuni teisipäevani Leetu. Trenni seal küll otseselt teha ei saa, aga üldine füüsiline koormus on juba nii suur, et ega ilmselt ei jaksaks ka. Teie aga nautide ilmasid ja tehke ikka trenni! :)

Tänane õhtusöök: tuunikala filee steik grillitud pannil + soja kaste pärast; riis avokaado ja maisi-herneseguga, ahjus röstitud spargel, tomat

Sunday, May 1, 2016

Nädala ülevaade ja paar soovitust toidupoes

Taaskord on käes pühapäev, aga kuna pidasin siin väikestviisi töömaratoni, ei ole küll tunnet nagu oleks just nädalavahetus olnud. Kui lühidalt kokku võtta - 6 tööpäeva, 5 jõusaalitrenni, 2 lühikest jooksu (millest üks Nike jooksutrenn), treeni teadlikult seminar ja fitnessi karikavõistlused ning kohtumine oma kallite bikiinineiudega. 

Täitsa naljakas mõelda, et vaid aasta tagasi võistlesin seal ise. Natuke kade olen ka, sest suurepärasest vormist ei ütleks ära. Samas ma praegu imestan, et kuidas üldse eelmine aasta suutsin sellistes tingimustes mingit vormi teha. Uusi tulijaid oli ikka lademetes - tundub, et varsti iga teine jõusaalis käia tahab lavale minna. See tekitab minus natuke kahetisi tundeid. Ühest küljest on tore, et fitness on populaarne ning tahtejõuga naisi leidub. Teisest küljest heidab see natuke bikiinifitnessile kuvandi, et mis see ikka ära ei ole, natuke teed trenni ja lavale minek. Ise plaanin vähemalt ühe hooaja kindlasti veel võistelda, on vaja vahelduseks mingit eesmärki. Samal ajal tunnen, et ei tahaks kogu ülejäänud maailmast selle tõttu eralduda. Trenni teen nagunii sellepärast, et see on juba lahutamatu osa minust. Lisaks oli veel uus kategooria fitmodell või midagi taolist, mis tundub ausalt öeldes üsna tobe minu jaoks. Sisuliselt nagu missivõistlus, kuid mulle jääb arusaamatuks, miks peab seda fitnessi ürituse raames korraldama. Lisaks oli tore muidugi kõiki trennisõpru ja eelmise aasta võistlejaid näha. Eriti hea meel oli kohtuda mu kahe bikiininaisega, kellega lõpetasime õhtu Mehhiko restoranis La Tabla. 


Järgmine nädal üritan jätkata hommikuse jõusaaliga. Tundub, et see praegu toimib hästi. Täna hommikul ärkasin pool tundi enne äratuskella ning otsustasin kell 6 väikese jooksuringi kasuks. Väga palju kaassportlasi just ei liikunud pühapäeva varahommikul pärast volbriööd. Minu meelest on kuidagi mõnus alustada päeva värskena - tavaliselt see hommikune jooks ongi pigem lühike sörk, et üles ärgata. Vaatasin just, et järgmisel nädalal on ka Nike hommikujooksud, kuhu tahaks küll võimalusel jõuda. 


Lõpetuseks pilte ja soovitusi paarist tootest.

Mõned uued batoonid Mybodyst. Mulle väga meeldivad väiksed (35 g) Pro Plex batoonid. Hea pisike vahepala kohvi kõrvale ning saab magusaisu ilusti rahuldatud. Üks batoon on umbes 120 kcal. Sisaldab küll natuke rohkem suhkrut (SV batooni kohta 11g, millest 4,9 suhkur), aga parem kui tavaline šokolaad. Minu vaieldamatu lemmik on martsipanimaitseline!


Üks lemmikutest kiiretest lõuna-või õhtusöögivariantidest on tuunikala tomatikastmes. Olenevalt firmast on need väga erineva koostise, hinna, maitsega. Mõni sisaldab suhkrut, süsivesikuid ja rasvu ikka omajagu. Siiamaani on parima hinna-kvaliteedisuhtega Rimi tuunikala tükid tomatikastmes. Konservis ei ole lihtsalt mingi pudi, vaid ikka korralikut tükid. 100 g sisaldab 111 kcal; R 2 g; 
SV 3,8 g (suhkrud 3,6 g); V 19,4 g. Hind on tal umbes 1.37 eurot. 


Minu ühed suured lemmikud on kultuurmustikad. Üritan neid suviti võimalikult palju sügavkülma varuda, aga tavaliselt juba paari kuu möödudes pole midagi järgi. Hetkel juba poodides müüakse värskeid marju, kuid nende kilohind on tavaliselt ligi 20 eurot. Lihtne viis odavamalt saada on piiluda Rimi salatiletti, kus sageli on olemas ka kultuurmustikad. Salatiletis maksab 100 g 0.99 eurot. Seega teeme kiire arvutuse ja saame päris korraliku hinnavõidu.


Ilusat pühapäeva õhtut ja suvi pole enam kaugel! Alati on oodatud ka Teie nipid, ideed, avastused, soovitused. Praegu tuleb infot igalt poolt nii palju peale, et sageli jäävad parimad "palad" märkamata.