Sunday, August 31, 2014

Nädala kokkuvõte (69/100)

Ja läbi saigi suvekuu viimane nädal. Kuigi ametlikult on suve veel järgi paar-kolm nädalat, algab sügis minu jaoks ikkagi septembriga. Sel aastal ootan juba sügist väga. Kuigi ma ise kooli ei lähe, on ikkagi mõnus ärevus sees nagu jälle midagi uut oleks algamas.  Tulin nädalavahetuseks Tartusse ning siin on veel eriti tunda sügise tulekut - linn on inimesi ja tudengeid jälle täis ning justkui uuesti ellu ärganud. Kui varasemalt linnas liikudes oli üsna võimatu tuttavaid mitte näha, siis viimasel ajal olen tõdenud, et neid jääb üha vähemaks. Kuigi Tartusse on alati tore tulla, on see juba natuke ammendanud end ja rõõmsal meelel sean jälle suuna Tallinnasse.

Kõik trennid, mis planeeritud olid, said tehtud. Küll natuke segas haigusepisik, kuid õnneks oli tegemist vaid kerge külmetusega. Pärast kevadist kopsupõletikku olen natuke kartlik, sest ka siis esmalt tundunud kerge gripp murdis peaaegu kuuks ajaks maha. Ega pikalt kommenteerida polegi - tegin ainult jõusaali ja iga trenni lõppu lõdvestava 30 minutit kardio.






Esmaspäev: Hommikune jõusaali trenn jalgadele ja biitsepsile. Eelmise nädala lõpus jõudsin kava täielikult läbi tehtud ja nüüd läheb teine ring. Raskuseid võib juba suurendada ja täitsa rahule jäin.

Teisipäev: Natuke kahtlane oli juba olla, kuid käisin ikkagi õhtul saalis - selg ja rind. Kuigi trenni ajal oli üsna normaale enesetunne, siis mida aeg edasi, seda hullemaks läks. Koju jõudes mõistsin, et haigus on mind ikkagi tabanud.

Kolmapäev ja neljapäev olid täiesti puhkepäevad - st et sisuliselt ainult magasin või pikutasin. Neljapäeval oli enesetunne juba üsna hea, aga organism vajas veel puhkust.

Reede: Päeva esimese poole koristasin põhjalikult korterit, et kõikidest haiguse pisikutest lahti saada ja paari päevaga tekkinud salvrätimaailm likvideerida. Ei näinud just kõige kaunim meie kodu välja - see on tulemus, kui samal ajal haige olla. Koristamine ise oli juba üsna tugev füüsiline pingutus. Õhtul julgesin ikkagi juba päris trenni ka minna. Mulle nii meeldib jõusaal reede õhtul - kuidagi selline vaikne ja vähem rahvast. Nägin pärast veel paari tuttavat, mistõttu lõpuks jõudsin koju alles päris hilja.

Laupäev: Otsustasin üsna spontaanselt Tartusse minna, et kohtuda kallite kursakaaslastega, kellest mõnda pole juba üle aasta näinud. Seetõttu tuli jõusaalis hommikul ära käia - mõnusalt vähe rahvas ja kõik sujust. Tegin superseeriate kava ja need trennid venivad ikka päris pikaks.

Pühapäev: Õhtune jõusaal Tartus seljale ja rinnale. Viimane osa superseeriate kavast ja üsna pikale läks lõpuks kogu üritus. Vaevu jõudsin juuksed ära kuivatada, sest klubi pannakse suvegraafiku alusel juba 8st kinni. Tore oli mõnda vana trennikaaslast näha, kellega eelmisel aastal sageli sai koos käidud.


Saturday, August 30, 2014

Häirivad pisiasjad (68/100)

Naljakas on, kuidas vahel võivad hakata häirima teatud imepisikesed asjad. Hetkel näiteks käib mulle trennis juba mitmendat päeva närvidele üks meesterahvas, kes kananb igapäevaselt oma telefoni jõusaalis kaasas. Tavaliselt ma ise mobiili kaasa ei võta, sest see pigem segab mind, kuid üldjuhul on mul ükskõik, kas teistel see on või mitte. Rocca klubis on jõusaali keskel väike laud, kuhu peale saab panna oma asju (a'la treeningpäevik, pudel, telefon vms). Igaljuhul peaaegu iga kord kui ma trennis käin, heliseb antud härra telefon üle kogu saali. Ja mitte lihtsalt korraks ei helise, vaid ikka korralikult pikalt laseb kutsuda - seeria on vaja ikka ära lõpetada. Seda ei juhtu mitte ühe korra trenni jooksul, vaid ikka paar-kolm vähemalt. Lisaks siis veel kõik ülejäänud sõnumi, facebooki vm helinad, mis ekstra tugeval volüümil tilisevad pidevalt. Iseenesest see ju otseselt minu trennitegemist ei takista, aga ikkagi leian, et üsna häiriv ja ebaviisakas kaastreenijate suhtes. Teatud põhimõtteid võiks ju ikkagi järgida ja pole väga raske telefoni hääletu peale lülitada. 

Kas teid häiriks selline asi või missugused muud pisiasjad teid segavad?



Friday, August 29, 2014

Reede toidupäevik (67/100)

Aitäh kõigile, kes kiiret paranemist soovisid! Eile oli veel selline haiguse väljamagamise päev ning toidupäeviku postitus tuli alles õhtul meelde. Ei hakanud ilma piltideta seda ka kirjutama ning vahelduseks tuleb siis hoopis reede toidupäevik. Nüüd sain igaljuhul küll vist oma unepuudujäägid taastatud ja enesetunne on väga hea. Täna sai isegi trennis jälle käidud. Üritan hetkel oma kaloraaži tõsta, milles veel väga edukas pole olnud, aga tänasega jäin täitsa rahule.

Hommikusöök - 08.00


Hommik algas vee-piimaga keedetud kaerahelbe (40 g) - kaeraklii (25 g) pudruga, kuhu sisse panin mõned rosinad (6 g) ja 2 munavalget ning peale murakamoosiga kodujuustu (60 g) ja 1 tl maapähklivõid. Kõrvale jõin üle mitme päeva taaskord kohvi piima ja kaneeliga - kurgu- ja gripiteedest oligi juba üsna küll saanud.

Vahepala - 11.00


Tuli veel millegi magusa isu ja praadisin munavalgesse kastetud Trimm saia kookosõlis ning peale panin pärast natuke Tere 1.5% kodujuustu, agaavisiirupit, banaaniviilud ja kookoshelbeid.

Lõunasöök - 14.00


Lõunaks tegin natuke Aasiapärase hõnguga wokk-rooga, kuhu sisse sai pandud munanuudlid, kanafilee, paprika, brokoli, porgand, šampinjonid. Tulemus oli täitsa hea, kuid ootused olid natuke kõrgemad. Kõrvale Tere 1.5% maitsestamata jogurtiga kodujuustu.

Vahepala - 16.00


Segasin saumiksriga maitsestamata kohupiima (200g) poole külmutatud banaani ja külmutatud mustikatega ning peale 1 tl maapähklivõid. Maitses jube hästi!

Õhtusöök - 21.00



Kiire õhtusöök pärast trenni - wrapi vahel 2 praetud munavalget ja üks muna, avokaado, hapukurk ja kalkunisink. Kõrvale tomativiilud ja vanaema tehtud kurgisalat (minu totaalne lemmik - pean seda retsepti kunagi jagama kindlasti). Lisaks tahtsin veel midagi head ning kuna lõunane kohupiima vahepala õnnestus nii hästi, tegin üsna sarnane asja: kohupiim (200g) segatud poole külmutatud banaani ja 1 tl toorkakaoga ning peal külmutatud mustikad.




Olen viimasel ajal vahelduva eduga söögid nutridatasse ka sisse löönud, et paremini selgust saada, kui palju päevas kaloreid tarbin. Tänase päeva tulemus on siis selline. Valgukogus sai päris suur nagu tulemustest selgub, aga see on see kohupiima ja kodujuustu söömine.

PÄEVA KOKKUVÕTE:

kalorid: 2130 kcal
rasv: 51.3 g (21.3%)
süsivesikud: 222 g (41%)
valgud: 204 g (37.7 %)



Thursday, August 28, 2014

Kujunda oma tossud ise (66/100)

Hetkel on küll selline tunne nagu oleksin viimased päevad kuskil vati sees veetnud. Põhitegevused on magamine, söömine ja lisaks seriaalide vaatamine. Ma varasemalt olin üsna suur seriaalisõltlane ehk kui avastasin mõne ägeda uue sarja, ei lõpetanud ma enne kui kõik hooajad olid läbi vaadatud. Ühel hetkel mõistsin, et see võtab liiga palju aega ja unetunnid jäävad ka lühikeseks ning seetõttu otsustasin mitte alustada millegi uue vaatamist. Viimasel ajal avastasin aga, et jõusaalis kardiot tehes läheb aeg lennates kui Ipadist midagi mõnusat vaadata ja ka haige olles, on see üks mõnus tegevus.

Üks teine lahe asi on Nike USA kodulehel, kus on võimalik kujundada endale meelepärased tossud ning need seejärel osta. Muidugi on antud teatud mustrid ja kavandid ette, kuid kõik detailide värvid saab ise paika panna. Valida on teatud jalanõude mudelite vahel, mida saab kujundada ning lisaks on võimalik lisada ka enda lühike tekst tossude paelte juures olevale alale (ei tea mis selle täpne nimetus on). Olen juba proovinud igasugu erinevaid variante ning väga äge oleks ju käia trennis jalanõudega, mis on täpselt enda maitse järgi ning unikaalsed. Hinna poolest ei ole tegelikult kallid (eriti võrreldes Eesti poes müüdavatega), kuid kahjuks nad Eestisse ei saada. Ühesõnaga kes ei taha end liigselt ärritada, siis ärge minge katsetama :) Kui mul mõni tuttav lähiajal peaks USAst Eestisse tulema, siis kaalun küll ühe paari tellimist. Arvestama peab ainult, et nende valmimiseks võiba ega minna kuni 4 nädalat. Sarnane võimalus on olemas vist ka Adidasel, aga ma olen lihtsalt juba kauaaegne Nike jalanõude fänn.



Lihtsalt üks variante

Wednesday, August 27, 2014

Rivist väljas (65/100)

Tere kõigile!

Mõni päev siin vaikus olnud. Põhjus lihtne - haakisin endale ka esimese külmetushaiguse külge. Tegelikult mitte ainult mina, vaid Siimuga mõlemad. Tema tegi algust ja ma ei saanud ju tal ka lasta üksi põdeda. Nii me siis nüüd siin oleme - üks rögiseb ühes toas, teine nuuskab teises. Sümptomid nagu ikka tugev kurguvalu, nohu ja köha. Palavikku õnneks ei ole. Olen nüüd siin natuke ravitsenud küll jalavanni, mee-sibulasegu, ingveritee, küüslaugu ja muude arstirohtudega. Loodetavasti on homseks normaalne enesetunne tagasi. Naljakas on see, et kui enamik inimesi ei taha haiguse ajal üldse süüa või pole isu, siis mul on just vastupidi - kogu aeg tahaks näksida midagi justkui täiendavat energiat saada. Aga hetkel kõik ja püsige ikka terved. Praegused ilmad on väga salakavalad.



Sunday, August 24, 2014

Nädala kokkuvõte 18.08-24.09 (64/100)





Esmaspäev: Hea oli jälle tagasi olla Rocca jõusaalis. Kavas oli superseeriate trenn seljale ja rinnale ning kuna õhtuti on juba rohkem rahvast, siis pidin vahepeal hantlite pärast võitlusesse astuma. Nii kui selja pöörasin, oli üks mees juba jõudnud mu raskused minema kanda. Õnneks oli ta need siiski nõus lahkelt loovutama, kui teatasin, et pole lõpetanud. Lisaks oli trennis ka palju tuttavaid, keda oli üle pika aja tore näha.

Teisipäev: Tegin uue jõusaalikava nii öelda kolmandat etappi ehk pikemad seeriad ja väiksemad raskused.  Kuigi treener arvas, et need trennid võivad kõige pikemaks venida, sain hoopis natuke kiiremini hakkama.

Kolmapäev: Jalapäev - pärast ööjooksu olid jalad juba piisavalt puhkust saanud ning väga korralik trenn oli. Üritasin teha sügavamaid kükke kui tavaliselt ja võttis ikka päris läbi. Mõtlesin  lõpus seekord teha 30 minutit rattal, aga pärast 5 minutit pidin ikka teise trenažööri valima - noo nii ebamugavad istmed, et võimatu seal vändata.

Neljapäev: Jõusaalist puhkus ja käisime Siimuga Viimsi SPAs natuke saunatamas. Väga vaimustusest ma kohast polnud, lisaks unustasin lõpuks veel ujumisriided ka maha. Nüüd võtan juba mitu päeva hoogu, et neile sinna järgi sõita. Saunatamise lõppu ujusin veel rahulikus tempos 25 minutit, mille tulemusena olin lõpuks täiega väsinud.

Reede: Harjutan vaikselt õhtuti jõusaalis käimist, sest peagi saab ka minust tööinimene ning siis pean hakkama treenima sellel kõige popimal kellaajal. Eks algul on üsna harjumatu, sest kogu aeg peab valvel olema, et soovitud kangi/masina juurde saada. Praegu juba näen, kuidas üha rohkem inimesi sõlmib administraatori juures lepinguid ning nii kui september käes, lööb ilmselt saali paksult rahvast täis. Tavaliselt tehakse veel mingi kampaania ka (a'la tasuta liitumine või tasuta spordikott) ja ongi korras. Trenniga jäin täitsa rahule see päev.

Laupäev: Ei olnud just minu päev. Esiteks magasin väga-väga halvasti, mille tõttu polnud enesetunne just kiita. Trennis oli isegi üsna hea olemine, aga jõudu oli palju vähem kui tavaliselt.

Pühapäev: Puhkepäev. Tegelesin natuke lihashooldusega - venitused ja rullimine. Tegin ilmselt rekordi iseseisvas rullimises - peaaegu tund aega. Ma üldse ei suuda seda pikalt üksi teha. Hommikul panin seriaal peale ja nii ei olnudki väga hull. Puhkasin end üsna korralikult välja ja enesetunne on ka täitsa hea. Ühesõnaga valmis uueks nädalaks.

Saturday, August 23, 2014

Uni, kus sa oled? (63/100)

Mainisin paar päeva tagasi, et mu unekvaliteet on viimasel ajal üsna halb olnud. Tegelikult pole see üldse lühiajaline nähtus, vaid juba üsna pikka aega. Mul on juba kooliajast olnud perioode (tavaliselt kuskil novembris-detsembris), kui und õhtuti lihtsalt ei tule. Lamad voodis mitu tundi ja ei midagi. Õnneks on need perioodid möödunud ja üldiselt magasin väga hästi. Eelmise aasta detsembris oli näitkes selline etapp, et õhtuti und ei tule, aga hommikul kell 5 on juba silmad lahti. See tegi umbes 3-4 tundi normaalset und. Ma vist ei pea mainima, et ilmselgelt polnud see piisav, eriti kuna ka päeval olin väga aktiivne. Kell 10 hommikul olin tavaliselt juba päris väsinud. Mõne aja möödudes see õnneks paranes. 

Üldjuhul mulle meeldibki vara ärgata ja hommikuti olen üsna reibas. Nüüd on see aga ületanud juba normaalsuse piiri, sest peaaegu võimatu on magada üle kella 8. Esimest korda ärkan tavaliselt 4 ajal ning pärast 5-6 hakkan juba üsna sagedasti kella vaatama. See on nagu tõeline pingutus. Samuti on need viimased tunnid väga katkendlikud ja justkui poolunes. Viimasel nädalal on asi veel hullemaks läinud ning hommikuti ärkan "pohmakaga" - nagu oleks öö läbi räigelt pidu pannud ja vaid paar tundi maganud. Siim ka juba naljatab, et vanusega kaasnevad muutused juba avalduvad. Otsustasin, et pean midagi ette võtma...nii lihtsalt ei jõua pikalt vastu pidada. Olen tegelikult kahtlustanud magneesiumipuudust. See pidi endast märku andma üsna vähe, aga päris tõsiste tagajärgedega. Kuna füüsiline koormus on suur, on soodumus ilmselt olemas. Lisaks "surevad" üsna sageli käed magades ära ja ärkan selle peale, et terve käsi kiheleb. Niipalju kui lugenud olen peaks magneesium toetama kvaliteetset und. Igaljuhul kavatsen proovida, kas toimib. Magneesium avaldub üsna aeglaselt organismi - nagu ma olen aru saanud, siis kõige kiirem variant on magneesiumi vannid.

Esitangi küsimuse lugejatele: kas teil on olnud probleeme unega ning kuidas sellest jagu olete saanud?





Friday, August 22, 2014

Kõige halvem söök... (62/100)

Mõtlesin pikalt, mida ja kas üldse täna kirjutada. Sattusin juhuslikult vaatama täpselt aasta tagasi tehtud tehtud pilte Malaisia ja Singapuri reisist, kus Austraaliast lõplikult lahkudes käisime. Üldiselt pean ma ennast kõige sööjaks. Jah, ma teen hetkel võib-olla teadlikumaid valikuid, kuid iseenesest pole väga sellist toitu, mis mulle ei maitseks. Lapsepõlvest on kerge trauma keedetud porgandite ees, sest mäletan seika, kui lasteaias pandi ette kauss keedetud porgandeid ja kästi süüa...see oli jube. Nüüd olen sellest enam-vähem üle saanud. Üldiselt aga millelegi kätt ette ei pane - olen ka reisidel proovinud igasugu põnevaid sööke alustades rohutirtsudest kuni erinevate molluskiteni välja. Siiski meenub kaks rooga, mida ma enam mitte iialgi ilmselt proovida ei tahaks. 

Esimesena tuleb kohe meelde eelviimasel päeval Singapuris söödud traditsiooniline hommikusöök (Kaya toast with soft boiled eggs). Lugesin selle kohta Lonely Planetist ning kindlasti soovitati proovida. Siim, kes kardab nagunii kõike uut (söögi valdkonnas), vaatas mind kohe nagu hullu. Iseenesest midagi väga ekstreemset ei tundu-sisuliselt ju röstsai moosiga ja munad. Saia peale pannakse kayast (ehk kookos-moos vms), suhkrust, kookospiimast ja võist segu. Kõlab iseenesest huvitavalt, aga maitselt oli kõige imalam (sõna otseses mõttes rõvedalt magus) määre, mida ma saanud olen. Kuid see polnud veel kõik - kõrvale serveeriti kausis kaks täiesti vedelat muna. Täpselt nii palju keedetud, et munavalge ei olnud enam päris läbipaistev, aga siisk täiesti vedel nagu lima. Kui ma igapäevaselt muna keedan või praen, meeldib mulle küll kui kollane on veidi vedel, aga see oli ikka igas mõttes liig. Proovisin küll maitseainetega antud rooga paremaks muuta, aga lõpuks leidis üsna kiiresti oma tee otse prügikasti. Eks maitsed on erinevad ja ma olen kuulnud, et paljudele antud hommikusöök väga meeldib. Mul tulevad aga külmavärinad peale kui tagasi mõtlen.

Pilt pärineb küll googlest, aga sarnaneb kõige paremini sellega, mida sain
Teine ebameeldiv kogemus oli Balil. Sõitsime seal autojuhiga ringi, kes soovitas kindlasti proovida ka nende üht  rahvusrooga babi guling'i ehk röstitud/grillitud siga. Erinevalt ülejäänud islamimeelsest Indoneesiast, on Balil valdavalt hinduism ning nii öelda seapraad on pidupäeva söök, mida pakutakse  ka pulmades. Mina kui mitte kõige suurem sealiha fänn mõtlesin, et proovida võiks ikka ning kui nii populaarne asi, siis peab ju hea olema. Autojuht pani meid oma lemmikrestorani maha (kus ainult seda rooga pakutaksegi) ja jäime ootama võrratut lõunasööki. Kohalik seapraad nägi välja aga selline, et saimegi reaalselt kõiki erinevaid sea osasid - paar väga minimaalselt viilukest taist liha, hulgaliselt kamaraid ja pekki ning siis kõrvad, kärss jne... Üritasime neid ikka kõiki proovida, aga lõunasöök lõppes sellega, et terve päev oli mõlemal halb olla. 

Sellised on siis paar kõige ebameeldivamat toidukogemust. Siiski soovitan ma kõigil olla uutele söökidele avatud ja mitte alati väljanägemise või esimese ampsuga toiduainet/toitu maha kandma. Mõnikord peab mõne maitsega lihtsalt harjuma. Näiteks ei sallinud ma alguses absoluutselt avokaadot, kuid nüüd olen selle suurim fänn. Hoolimata natuke halbadest mälestustest, ei kahetse ma kummagi toidu proovimist, sest tegu oli siiski mõlema riigi rahvustoitudega - ilmselt vajavad needki lihtsalt harjumist.

Millised on teie ebameeldivad kogemused?

Thursday, August 21, 2014

Neljapäeva toidupäevik (61/100)

Kuigi jõusaalist ja raskemast trennist oli täna puhkus, oli sellest hoolimata üsna tegus päev, mis täitsa ära väsitas. Hommikul kell 8 nagu ikka olid silmad lahti ja uni kadunud.

Hommikusöök - 08.30

Hommikusöögiks oli mehine kaerahelbepuder kodujuustu ja maapähklivõiga. Kõht sai isegi natuke rohkem kui täis.


  • Puder: kaerahelbed piima, vee ja munavalgega; peal murakamoosiga kodujuust ja maapähklivõi
  • Piimakohv

Lõunasöök - 13.00

Päeva esimeses pooles oli natuke tööalaseid asjatoimetusi ja tutvusin tulevase ametiga. Koju jõudes tegin panniroa tüüpi söögi külmkapis leiduvast. Ostsin Hauka laadalt erinevaid maitseaineid, mida nüüd katsetan. Siiamaani olen täitsa rahule jäänud. Üldiselt olen üsna väike erinevate maitsetega katsetaja, mistõttu üritan nüüd natuke loovam olla.



  • Panniroog: kanahakkliha, porgandi ribad, hapukurgi tükid, ananassitükid
  • Praetud türgi oad
  • Kodujuust avokaadoga

Päeva teises pooles käisime Viimsi SPAs veemõnusid nautimas. Üldiselt koht väga head muljet ei jätnud - kuidagi räpane ja ülerahvastatud tundus. Olen varasemalt kuulnud palju positiivset, mistõttu olid ootused kõrgemad ka.  Pärast ujumist läksime otse kinno. Õnneks oli mul kaasas üks šokolaadi valgujook, mille jõin vahepalaks.

Õhtusöök - 20.00

Pärast kino võtsime lemmikkohast - Järve Keskuse Sushi Cafest sushi, mida nautisin kodus koos kohviga. Lisaks sõin veel ära oma pooliku Questbari.




Õhtusnäkk - 22.00

Õhtul sõin veel Kreeka jogurtit (Katharos - minu lemmik ja müüakse ainult Selveris) mango, külmutatud mustikate ja kookoshelvestega. Olin juba unustanud kui hea see olla võib.



Wednesday, August 20, 2014

Vaikne õhtu kodus (60/100)

Oeh...täna õhtuks tunnen end küll täitsa väsinuna, kuigi midagi väga erilist korda ei saatnudki. Ilmselt mängib natuke rolli ka üsna kehv unekvaliteet. Ma ei vaja normaalseks eksisteerimiseks väga palju und. Keskkooli ajal magasin keskmiselt 5 tundi. Üldiselt on tavaline 6-7 h ja see on piisav. Teine küsimus on aga unekvaliteet - sellega eriti kiita pole. Kokku tulebki üsna vähe tunde ja mitte parima kvaliteediga. Õhtuti meeldib mulle pigem kauem üleval olla, aga hommikul ärkan ikkagi 7-8 ajal (kuigi pole vajadust). Sellega pean ilmselt midagi ette võtma, kuigi usun, et kui igapäevaselt töötama hakkan, siis see laheneb iseenesest.

Kuna olen täna õhtul home alone (mida ma muide täiega naudin) ja saatsin puhkust pidava Siimu hoopiski peole, otsustasin õhtusöögi teha külmkapi jääkidest. Alles oli täpselt üks täistera wrap, mis hakkas juba vaikselt kuivama, mistõttu tegingi wrapi põhjaga pitsa. Nii hea ja lihtne! Väga kaval asi tegelikult, mida ka külalistele pakkuda. Pean selle meeles pidama, sest tavaliselt on alati pea tühi, kui aeg on sõpradele snäkke valmistama hakata. Peale panin natuke punast pestot, kanahakkliha (praetud), ananassi, hapukurki ja tomatit ning seejärel umbes 15. minutiks ahju.



Tuesday, August 19, 2014

EMS-treening (59/100)

Minu tubli sõbranna Kärt töötab sellises põnevas kohas nagu Healthy Attitude fitclub, mis tegutseb juba ligi aasta aega Tartus. Antud klubi on eriline selle poolest, et seal ei toimu enamikele tuttavad rühmatrennid, vaid ainult privaatsed EMS (elektromüostimulatsioon )-treeningud. Nende kodulehekülg ütleb, et tegemist on elektri-impulssidega, mida teatud võimsuse ja sagedusega lihastesse saadetakse. Nende impulsside tulemusena lihased kontrakteeruvad ja neisse tekib pinge. Sisuliselt näeb see välja nii, et pannakse selga spetsiaalne kostüüm, mis on ühendatud masinaga, kust saadetakse kehasse erineva tugevusega elektrilisi impulsse.

Olin juba mõnda aega huvi pärast seda proovida tahtnud ning eelmisel nädalal lõpuks õnnestus seal ka käia. Eks taolisi süsteeme on teisigi, kus mingi masin saadab lihastesse signaale (vms) ja lubatakse suurt kaalukaotust kiirelt lihtsa vaevaga alustades butterfly absist kuni muude imevidinateni välja. Üldjuhul peab ise lihtsalt lamama ja seade teeb sinu eest kogu töö ära. EMS-treeningus on natuke teistmoodi, sest pidevalt peab oma lihaseid pingutama ning samal ajal ka koos treeneriga teatud harjutusi tegema (nt väljaasted, kükid jne). Ma suhtun taolistesse asjadesse üsna skeptiliselt ning traditsioonilist treeningut ma ei tahaks küll selle vastu välja vahetada. EMS treeningus olin tegelikult isegi positiivselt üllatunud. Kirjeldan järgnevalt natuke enda emotsioone ja kogu protseduuri.

Antud klubi asub täitsa Tartu kesklinnas Poe tänaval. Esmalt pidin täitma ankeedi enda kohta, et veenduda, et mul mingeid vastunäidistusi pole ning jooma tassi leiget vett, et ainevahetus käima lükata. Seejärel Kärt natuke tutvustas kogu treeningu põhimõtet ning andis treeningriided, mida kandma peab (kusjuures alla ei tohi jätta ka enda aluspesu). Selle peale pani treener kergelt märjaks piserdatud kostüümi, mille kaudu ühendati mind ka masina külge. Esmalt oli päris naljakas niiske tunne. Kui kõik oli valmis, hakkasime katsetama impulsse ehk kui tugevaid minu keha talub. See pidavat olenema treenituse astmest. Üsna naljakas surin oli kehas. Ma ei oskagi täpselt kirjeldada - kindlasti mitte valus, aga üsna kummaline. Enne päris treeningu alustamist harjutasime hingamist ja põhiasendit, mida iga harjutuse vahele tehakse. Uskuge või mitte, aga juba hakkas higi voolama. Treeningu ajal tegime harjutusi kogu kehale alates kükkidest kuni kätekõverdusteni. Kuna rasvakiht on mul pigem väike, tundsin kõhu piirkonnas üsna tugevat surinat. Väga oluline on õigel ajal hingamine ja pingutamine, sest vastasel korral tabab impulss ikka väga ootamatult ja on üsna ebameeldiv. Kokku kestis trenn 20 minutit ja pärast proovisime natuke ka tselluliidi- ja lõdvestusprogrammi. Lõpuks tundsin ennast küll täitsa läbi väristatuna. Teatud andmete järgi peaks 20-minutiline treening vastama kaheksale 45-minutilisele klassikalisele treeningule trenažööridel. Sellesse suhtun ma nüüd küll üsna skeptiliselt, aga üsna intensiivne oli küll. Kuna treening kaasab töösse palju süvalihaseid, oli järgmistel päevadel üsna kummaline enesetunne. Mitte klassikaline lihasvalu, vaid selline kahtlane ebamugavustunne. Kõige rohkem andsid tunda seljalihased. Midagi hullu siiski mitte. Olen kuulnud, et mõned inimesed on ikka korraliku lihasvalu all kannatanud. Samuti kogesin samal päeval ebatavaliselt suurt janu (tavaliselt joon ka palju vett, aga sel päeval oli vajadus palju suurem).

Kokkuvõttes oli väga põnev kogemus, kuid siiski ei usu ma, et see asendaks klassikalist treeningut. Siiski pidi see näiteks ka hea olema vigastustel taastumisel või seljavalude korral. Eks ta paljuski on ilmselt suunatud väga kiire eluviisiga inimestele, kel pole aega või tahtmist tunde treeningsaalides veeta. Aga eks proovige järgi ja otsustage ise! Lisan mõned lingid ka, kus on natuke rohkem informatsiooni EMS-treeningu kohta neile, kellele asi huvi pakkuma hakkas.


Monday, August 18, 2014

Rakvere ööjooks (58/100)

Laupäeval toimus siis lõpuks Rakvere ööjooks, kuhu olin registreerinud end poolmaratonile ehk distantsiks oli 21.4 km. Suurt ootust mul selle ürituse ees tegelikult polnud, sest jooksmas käinud ei ole ja eelmine nädal oli palju olulisemaid sündmusi. Lisaks tahtsin alustada oma uue jõusaalikavaga ja see poolmaraton tegelikult natuke isegi segas. Siiski olin juba maikuus end kirja pannud ning olin kuulnud antud jooksu kohta nii palju positiivset tagasisidet, et patt oleks olnud minemata jätta.

Poolmaratoni start oli alles 21.30, mis andis veel päeval palju aega muudeks toimetusteks. Üsna harjumatu oli nii hilja jooksma minna, sest ei osanud planeerida, mida võib/ei või veel sel päeval süüa ning üldse kogu päev läks tegelikult jooksust mõtlemise tähe all. Üritasin juba reedel suurendada süsivesikute tarbimist ning laupäev algas kaerahelbepudru ja leivaga. Lõunaks sõin hoopis ema tehtud ahjuvormi ning enne jooksu paar energiabatooni. Kuna tavapäraselt sisaldab mu menüü üsna suures koguses valku, oli väga harjumatu nii palju süsivesikuid sisse süüa. Peaaegu juba jõudsin hakata kodujuustu igatsema. Kella 5 ajal hakkasime Tartust liikuma ning Rakveres olime juba enne 7, mis jättis üle 2.5 h stardini aega. Vaatasime natuke ringi sporditurul, kus midagi põnevat ei olnud ning võtsin välja stardimaterjalid. Kuna aega oli piisavalt käisin Siimuga söömas kaasas ning ülejäänud aja niisama puhkasime autos. Vihma hakkas ka vahepeal sadama ning kujutasin juba ette, kuidas läbivettinuna joosta saan.




Õnneks jäi vihm üsna pea järgi ning stardi ajaks paistis isegi natuke päikest. Kahtlesin taaskord, kas joosta pikkade või lühikeste riietega, kuid lõpuks langes valik ikkagi esimese kasuks. Meenutasin, et SEB jooksumaratonil olin selle otsusega rahul (külmakartlik nagu ma olen) ning lisaks polnud mul oma energiakeeli kuhugi mujale panna, sest unustasin käe ümber käiva mobiilikoti Tallinnasse ja pidin telefoni hoopis pisikesse vöökotti panema. Enne starti polnud ikka veel ärevusest haisugi. Natuke imelik oli mõelda küll, et nüüd peangi jälle üle 21 km jooksma.  Start oli ise väga lahe, sest kõik inimesed olid üleni punases ja suurelt ekraanilt oli näha lihtsalt hiiglaslikku punast massi. Enne algust näidati ekraanilt veel Taavi Rõivase ergutuskõnet. Peaministrid on meil ikka sportlikud.


Kui stardipauk käis, lasti üle linna ilutulestikku, muusika mängis, tantsjaid ja ergutajaid oli rajaäärne täis. Esimesed paar kilomeetrit olid väga tihedad ning pidi jälgima, et kellelegi kanda ei astuks. Plaanis oli tempoks võtta umbes 5:30-5:40 min/km, kuigi natuke kartsin, et vähese põhjata võib see natuke kiire olla. Paari kilomeetriga sain tempo kätte, millega enam-vähem jätkasin jooksu lõpuni. Pärast 10 km hakkasin küll natuke aeglasemaks jääma, kuid lõpus tuli jälle kiiremaid lõike, sest soov lõpetada oli suur. Umbes esimese kilomeetri juures koputas Margit õlale, millest ma olin nii üllatunud, et ei osanduki kohe midagi öelda. Olin nii omas mullis, et vahepeal tundus kogu ümbrus kohati ebareaalsena. 


Ca esimesed 10 km olid rohkem linna sees ning pidevalt olid raja ääres ergutajad, esinejad - kõhutants on Rakveres vist päris popp. Lisaks oli inimesed majadest tänavatele tulnud ning lasid autost või kõlaritest muusikat. Jooksu teine pool oli rohkem linna ääres. Vahepeal oli kohe täitsa pime, et enda jalge ette ka hästi ei näinud. Umbes 9 km juures võtsin sappa kolmele mehele, kelle järgi oli mõnus tempot hoida. Kahjuks kaotasin nad pärast ühte teeninduspunkti ning viimased 7-8 km jooksin peaaegu üksinda. Tükk aega püüdsin ühte gruppi ja kui nad lõpuks kätte sain, polnudki enam seda sisuliselt alles.

Kui ma nüüd peaksin ütlema, kas oli raske või ei, siis ma ei oskagi öelda. Ma olin kuidagi nii omas elemendis terve aja ja eesmärgiks oli lihtsalt joosta. Jalad nagu liikusid ise. Samas ei olnud ka kerge, sest umbes poole peal hakkas kerget valu tegema vasak tuhar, millega on mul natuke olnud probleeme varemgi. Lisaks tundsin juba pärast 1 km, et tahaks vetsu minna (kuigi olin vahetult enne starti käinud) ning teeninduspunktides seetõttu väga juua ei tahtnud. Esimesed 10 km läksid tegelikult üsna aeglaselt. Pärast poolt maad tundus nagu oleksin jooksnud juba terve igaviku, aga sama palju on veel. Õnneks teine pool läks rutem, kuid oli ka palju raskem. Kui olin jooksnud umbes tunni, võtsin ka enda Nutrend õunamaitselise energiageeli, mis andis natuke lisa küll. Esimese apelsinimaitselise võtsin 20 minutit enne starti. Need on erinevalt paljudest teistest täiega hea maitsega ja minu jaoks üsna mugavad ka, sest on pakendatud hambapastataolisse tuubi.  Viimastel kilomeetritel tundsin küll juba väsimust ja ootasin väga lõppu ning seetõttu oli finiš eriti magus. Jalad olid küll nagu pakud all ning vasak tuhar oli nii kange, et ettekallutus oleks olnud mõeldamatu. Kohe finišis nägin veel Kärdi treenerist sõbrannat Katrenat, keda vist alati näen finišeerudes. Tegime veel mõned pildid ja suundusime auto poole, sest Siim oli üsna külmunud näoga.



Emotsioon oli laes ja kokkuvõttes oli väga lahe jooks - sellist ergutamist ja rajaäärset showd ilmselt kuskil mujal ei näe. Samuti jäin oma tulemusega väga rahule. Siin tuleb nüüd üks AGA, mis lõpuks minu emotsiooni ja jooksutahet natuke vähendas. Nimelt jõin teel koju ühe Fasti jõhvika-õuna valgusmuuti, mille Selverist paar päeva tagasi ostsin. Maitse polnud kiita ning üsna pea tundsin, et kõhus on natuke imelik. Koju jõudes oli enesetunne veel halvem ning lõpuks veetsin peaaegu pool ööd vannitoas. Pühapäeva hommikuks oli olemine parem, kuid ikkagi veel veidi kahtlane. Alles õhtul suutsin normaalse inimese kombel eksisteerida jälle. Mõte, et pean juba septembris jälle poolmaratoni jooksma, tundus mitte eriti meeldiv. Rullisin veel pühapäeval jalgu ja tuharat ning õnneks tänaseks olen jälle energiat täis ja isegi lihasvalu pole. Kõige naljakam on, et veidi on valusad kõhulihased ja alaselg. Nüüd ei tundu ka SEB jooks enam nii jubeda ideena ning tegemist on ka minu ühe lemmiku üritusega. Jutt sai nüüd üsna pikk, aga kokkuvõttes ei kahetse ma üldse, et otsustasin ööjooksule minna ning soovitan kõigil, kel võimalus seal kunagi osaleda.



Tulemused


  • Aeg: 01:55:54
  • Koht: 773 (1276st)
  • Koht naiste hulgas: 159 (448st)
  • Koht vanusegrupis (N): 114 (375st)
  • Keskmine tempo: 5:26 min/km
  • Keskmine pulss: 155 bpm
  • Max pulss: 170 bpm



Sunday, August 17, 2014

Nädala kokkuvõte 11.08-17.08 (57/100)

Eelmise nädala veetsin Tartus, mistõttu pidin uut kava alustama seal. Kuna kesklinna klubis kõik vajalikud asjad puuduvad, tuli natuke harjutusi muuta. Üldiselt pean veel harjuma sellega. Päris mõnus on kindla kava järgi treenida hetkel, aga praegu tunduvad trennid natuke lihtsamad kui varem, kuid see eest pikemad. Nädalale pani punkti muidugi ööjooks, pärast mida olin ikka üsna läbi.



Esmaspäev: Hommikul ärkasin jälle ilma äratuseta juba enne 8 ning  10 ajal suundusin jõusaali. Tegin esimest korda uue kava järgi jalgu ja biitsepsit. Kuna raskused on praegu väiksemad kui varem,  ei tundu trenn nii raske. Eks esimesed paar nädalat kuluvad sisseelamisele. Tartu kesklinna klubis kahjuks pole  jalgade kõverdamise kõhupinki, millele pidin alternatiivi leidma ja ka jalapress on siin üsna kahtlane (Roccas on üks parimaid). Kohtasin ka mitmeid tuttavaid, mistõttu läks kokkuvõttes natuke kauem.

Teisipäev: Jõusaalis oli kavas täna selg ja rind. Harjumatu on ikka, et Tartus on nii vähe rahvast. Roccas on isegi rahulikumal ajal palju rohkem inimesi. Vahepeal on tunne nagu oleks üksi trennis. Üsna mõnus trenn oli, aga ei midagi väga rasket veel. Kõhu osa on päris korralik tegelikult - väga tehniline ja staatilist hoidmist ka.
Pärast lõunat käisin veel EMS treeningut proovimas, millest kirjutan ehk mõni päev natuke pikemalt. Suhtusin sellesse kerge eelarvamusega, aga tegelikult võttis ikka üsna korralikult läbi - kogu keha surises, eriti tundsin kõhulihaseid ja tuharat.

Kolmapäev: Pärastlõunal käisime koos Kirkega trennis. Kuigi me teeme erinevaid asju, on vahel ikkagi koos mõnus käia. Mina tegin esimest superseeriate osa oma kavast, mille kohta väga emotsioonid puuduvad - polnud midagi eriliselt rasket ega kerget. Pärast oli vaja ikkagi väike trennijärgne fotoshoot teha - no kui nii harva koos satume, siis peab ju jäädvustama. Teised inimesed ilmselt mõtlesid, et jälle mingid beibed pildistavad ja lollitavad siin, kui meie üritame trenni teha. Üldjuhul üritame teisi mitte segada ja end varjata. :D



Neljapäev: Hommikul varakult olin juba jõusaalis, et enne pulma asjatamisi ikka trenni jõuaks ära teha. Tegelikult oleks pidanud puhkepäev olema, aga kuna teistel päevadel jõusaali ei jõua, läksin varem. Kavas oli jala ja biitsepsi superseeriate trenn, mis oli päris korralik. Üks parimaid viimasel ajal ilmselt. Lõpus kui Kirke ühines,  sõitsin veel rahulikus tempos 25 minutit ratast.

Reede: Puhkepäev ja taastumispäev. Esiteks taastumine pulmapeost ja teiseks poolmaratoni eelne puhkus. Natuke väheks jäi seda ilmselt, aga kuna kavas oli see lihtsalt läbi joosta, siis ei tahtnud väga teisi plaane muuta.

Laupäev: Poolmaraton Rakvere ööjooksul. Sellest kirjutan natuke pikemalt homme. Üldiselt oli üritus väga lahe, aga jooks raskem kui SEB Jooksumaratonil. Eks annab ikka tunda, et ma jooksutrenni pole viimasel ajal üldse teinud.



Pühapäev: Mitte just kõige meeldivam päev, kuna haakisin öösel mingi kõhugripi külge, mistõttu enesetunne pole kiita. Taastun poolmaratonist ning tegelen rullimisega.

Saturday, August 16, 2014

Mõtted enne ööjooksu (56/100)

Ja käes ongi laupäev ehk täna õhtul pean võtma suuna Rakvere poole ja "väikse jooksu tegema". Tegelikult ma pole kunagi täpselt poolmaratoni distantsi jooksnud, sest SEB Tartu Jooksumaraton oli 23.4 km pikk. Ühesõnaga võin ma end lohutada, et seekord on vaja vähem joosta.

Tänaseks olen enam-vähem eelmiste päevade pidustustest taastunud. Pulm oli väga ilus ning lõbus. Algas natuke kaootiliselt. Nimelt otsustasin üsna viimasel hetkel ikkagi juuksurisse minna soengut tegema. Sealt väljusin aga lihtsalt kohutava väljanägemisega. Siimu esimene lause oli ka "kole". Koju jõudes ei jäänudki muud üle kui mõne minuti jooksul soeng lahti kiskuda ja ise midagi uut asemele teha. Päris rahule ei jäänud, aga palju parem ikka kui enne. Pärast pulmi kuulsin, et sama saatus oli veel päris paljudel teistelgi neidudel. Ilm vedas küll veidi alt, aga see ei takistanud suurepärase peo pidamist. Koht oli ise väga äge - ilusa vaatega järvele ja Lõuna-Eesti rohelisele maastikule. Pruudi ilust ma ei hakka üldse rääkimagi eksju. :) Tantsitud sai ka korralikult ning reede hommikuks oli küll selline väsimustunne, et mõtlesin, et kui nüüd tänaseks välja ei puhka, siis minust küll jooksjat pole. 

Päev puhkust õnneks aitas, õhtul oli küll veel väike grillimine, aga läksime üsna varakult koju. Alustasin eile ka natuke süsivesikute varustamisega ja täna on ka plaanis veel energiat koguda. Natuke kahtlen, et mida täna veel süüa, sest jooks on alles täitsa hilja õhtul. Ilm on vist pigem jahedapoolne, aga mulle sobib - ei pea kartma kuuma päikese käes sulamist. Ma veel õudusega mõtlen Olümpiajooksu peale. Jooksmiseks eelistan igal juhul jahedamat ilma. Igaljuhul ootan täitsa põnevusega, mingit närvi sees pole. Edu kõigile tänastele jooksjatele ja kohtume rajal! 

Wednesday, August 13, 2014

Ebaõnnestunud toidupäevik ja saabuvad üritused (55/100)

Plaanisin täna toidupäeviku postituse ette teha, kuna pole kindel, kas järgnevatel päevadel üldse arvuti juurde satun ning kindlasti mitte pole võimalust toitu pildistada. Lõpuks oli aga kogu päeva graafik ja toitumine nii kaootiline, et tundus lihtsalt mõttetu seda kõike kirja panna. Algas hommik kaerahelbepudruga, mis mulle tegelikult väga ei maitsenud ja jätsin isegi osa järele. Enne juuksurit jõudsin veel paar sepikut munaga süüa ning "lõunasöögini" jõudsin põhimõtteliselt kell 6 õhtul, kui oli juba nii vastik olla ja millegi isu väga polnudki. Ainuke asi, mis sisse läks oli natuke putru ja muna ning  õhtul sõin veel mannavahtu. Muidugi saatsin kogu päeva mitmed tassid kohvi ja üks valgujook. Et pole mul ka see toitumine kogu aeg ideaalne - aga ka enesetunne on kohe halvem.

Igaljuhul on ootamas väga palju põnevust. Homme toimuvad minu väga kalli sõbranna pulmad. Olen ise ka juba üsna ärevil, ma ei kujuta ette, mida tema praegu tunneb. Nii kaua olen oodanud mõnda pulmakutset. Tegelikult olen paaris pulmas lähiaastatel käinud küll, aga kuna tegemist on olnud, kas minu või Siimu vanematega, siis pole need nagu päris õiged. Homne päev on sellega seoses täis asjatamist ning reedel toimub veel ka väike järelpidu. Eriti "tore" on muidugi see, et plaanin laupäeval Rakveres poolmaratoni jooksma minna olematu jooksuvormiga. Tegelikult ma eriti seda ei põe ja usun, et vastupidavus ka ilma jooksutrennita on piisavalt hea, et see ilusti ära teha. Mingit aega ma jahtima ei lähe, vaid proovin lihtsalt üritust nautida. Mulle meeldivad igasugu jooksuüritused ja nendel osalemine, kuid iseseisvalt ma joosta väga ei viitsi... Vahepeal olin küll natuke rohkem sellel lainel, aga ilmade kuumenemisega läks isu üle. Üritan reedel rahulikumalt võtta, et laupäeval vastavas vormis olla. Õnneks start on alles 21.30. 

Järgmistel päevadel ilmselt postitusi oodata ei ole! :) Üritan nüüd veel natuke und saada enne, kui kogu trall pihta hakkab.


Hommikune puder

Trimm sai kalkunisingi ja munaga; soolalõhe ja munaga

Tuesday, August 12, 2014

Uue lugemise otsingul (54/100)

Viimasel ajal on spordi-toidu-kaalulangus blogisid juurde tekkinud nagu "seeni pärast vihma". Iga nädal jagab facebookis keegi jälle oma blogi. Suur osa neist keskendub kaalulangusele ning kui see motiveerib inimesi rohkem pingutama, siis miks mitte. Teisest küljest mind üsna häirib, kui mõned inimesed pidevalt jagavad oma igat postitust erinevates facebooki gruppides. Kui on tõesti huvitav ja eriline jutt, siis miks mitte, aga et igat postitust on vaja jagada ja promoda gruppides, kus on ka teisi teemasid... Nojah, mind see igaljuhul häirib, aga nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi.

Endale pakuvad mulle huvi pigem trenni-spordi-tervisliku toitumise blogid ning peamiselt kaalulangetusele pühendatud kirjutusi väga ei loe. Samuti olen leidnud mõned välismaa blogid, mis mulle väga meeldivad. Tegelikult on paljud rootsi tüdrukud ning ka instagramis on mulje jäänud, et Rootsis on kõik fitnessi ja toitumisega  seotud üsna populaarne teema. Kuna mulle on miskipärast südamelähedane kõik Rootsiga seotud ning õppisin nende keelt 1.5 aastat ülikoolis, siis ongi kõige ideaalsemad blogijad, kes kirjutavad nii inglise kui ka rootsi keeles. Kuna üldjuhul tekstid on lühikesed ja mitte väga keerulised, saan isegi enamusest aru. Hea võimalus, et mitte täiesti unustada õpitut.

Minu ühed lemmikud on, mida juba kauem jälginud olen on:


Praegu tahakski leida mingit mõnusat uut lugemist välismaalt ehk kas keegi oskab mulle soovitada mõnda huvitavat blogi soovitatavalt inglise keeles (ei pea olema Rootsi oma), mis oleks seotud antud teemadega?!

Monday, August 11, 2014

Oodatud muutused (53/100)

Olen see suvi päris palju puhata saanud. Rõhutan just sõna puhata - st tavaliselt on see ikkagi pigem aktiivne puhkus olnud, kuid see aasta on kohe väga palju sellist aega, kus pole üldse plaane ja saan lihtsalt olla. Tegelikult on see isegi natuke ära hakanud tüütama. Teiselt poolt olen saanud mõelda, mida ma tegelikult hetkel oma elus tahan ja kuhu suunas liikuda. Esialgu oli mul miljon plaani ja mõtet, aga õnneks elu ise on teinud oma korrektuurid ehk kõike korraga ei saa ning valikuid peab tegema.

Juuli alguses kirjutasin, et tegelen jälle ülikooli paberitega, mis tekitas veidi stressi. Praegu võin aga öelda, et sellel sügisel ma oma kooliteed ei jätka. Tegelikult oli ülikool vaid üks variant ning pigem läksin jälle vooluga kaasa. Enda erialale magistris oleks mul põhimõtteliselt koht olnud olemas ning juhendaja pakkus isegi lõputöö teemat. Kuigi teema tundus huvitav (ning oli seotud bakalaureusetööga), otsustasin, et ei lähe taaskord lihtsama või siis mugavama vastupanu teed. Vastasel korral olen ilmselt kahe aasta pärast jälle samasuguses segaduses nagu sellel kevadel. Erialale, millest ma oleks rohkem huvitatud olnud, ma aga ei pääsenud. Sisseastumine oli 100% motivatsioonivestluse ja CV põhjal ning kandidaate üle 300. Kuigi see läks väga hästi, siis rõhutati just, et nad eelistaks inimesi, kes juba selle valdkonnaga otseselt kokku puutuvad (ehk töötavad) ning soovitasid mul mitte kohe magistriõpingutesse tormata. Natuke olin ehk ikka pettunud, aga tihti on nii, et kui üks uks sulgub, avaneb hoopis teine. Sain väga põneva tööpakkumise, mis on seotud mitme mulle huvi pakkuva valdkonnaga. Hetkel ma sellest veel rääkida ei taha, sest projekt on alles pooleli ja ma pole veel ise ka 100%, mida endast täpselt kujutab. Igaljuhul olen üsna elevil ja valmis enda panust andma. Tahaks juba ausalt öeldes midagi kasulikku teha.

Teine suurem muudatus, mille kasuks otsustasin, oli muuta oma treeningud rohkem sihipärasemaks ja suunata kindla eesmärgi poole. Umbes aasta tagasi otsustasin, et üritan hakata tegelema rohkem jõutreeninguga. Algus oli raske ja ega ma seda väga palju ei nautinud ka. Peamiselt seetõttu, et ma ei teadnud täpselt, mida ja kuidas teha. Selle aastaga on toimunud tegelikult päris suur areng ja ma pole end kunagi enda kehas nii hästi ja enesekindlalt tundnud. Asi polegi ju mitte ainult füüsilises vormis, vaid pigem on see andnud mulle julgust ja enesekindlust juurde ka inimestega suhtlemisel ja oma eesmärkide suunas liikumisel. Varem lugesin teiste blogidest ja mõtlesin, et tahaks ka, aga julgust pole... Nüüd olen üritanud oma suhtumist muuta ning asuda tegutsema. Lõppude lõpuks algab kõik mõtlemisest.

Ma loodan, et enamus lugejaid on aru saanud, et mulle tõesti meeldib see, mis ma teen. Ma ei käi jõusaalis seetõttu, et mu noormees mind utsitaks või ma tahaks kellelegi väga meeldida. Ma naudin enda trenne ja see on justkui aeg iseendaga. Siiski tuli hetk, kus mõtlesin, et tahaks mingit kindlat eesmärki, mille poole liikuda ja tulemusi näha. Vastasel korral hakkas kohati tunduma, et muudkui treenin, aga rahulolu ei saabugi (mitte, et see nüüd kindlasti tuleb). Juba mõnda aega on peas tiksunud mõte, et võiks ka end proovile panna bikiini fitnessis ning praegu tundub alustamiseks just õige hetk. Olen end sisse seadnud püsivalt Tallinnasse ning ka muud olud soosivad seda. Olen jälginud ka teiste võistlejate tegemisi ning enamus tunduvad väga motiveeritud ja tahtejõulised noored naised. Arvamus, et sel alal peab olema lihtsalt peenike ilusa näolapiga tüdruk, kes laval naeratab, on see tegelikult üsna väär. Paar minutit laval, kuid sellele eelneb tegelikult väga pikaajaline ja kestev töö nii treeningute, toitumise kui ka poseerimise koha pealt. See on tegelikult täitsa omaette teadus. Eks mind ennast häiris(b) bikiini fitnessi natuke ülepakutud lavaline olek, aga see lihtsalt kuulub antud ala juurde. Igaljuhul olen ma hetkel väga põnevil, motiveeritud ja täis töötahet seda maailma rohkem tundma õppida. Lihtne see olema ei saa, aga lihtne ei olegi alati parim!

Ühesõnaga olen hetkel üsna ärevil ja sees on selline kummaline rahulolu, mida pole ammu kogenud ning saladuskatte all võin öelda, et ma isegi natuke ootan sügist (nüüd vist peavad küll kõik mind täitsa hulluks).


Sunday, August 10, 2014

Nädala kokkuvõte 04.08-10.08 (52/100)

Trennide koha pealt üsna korralik nädal, kuid absoluutselt mingit väsimuse märki pole. Käisin ka mõnes rühmatrennis, kuid edaspidi ma ilmselt ennast nii palju nendega väsitama ei hakka - mõnest attackist vast ikka hüppan läbi. Olen viimastel päevadel teinud ka jõusaali lõppu madala pulsiga taastavat kardiot ja pean tõdema, et see mõjub väga hästi. Alguses tundus natuke nüri, aga ajakiri või raamat ette ja aeg lendab. Lisaks avastasin, et Roccas nurga taga olevatel masinatel on ka sisseehitatud ekraan, kust saab vaadata telekat, youtube jne... Mõtlesin, et miks need nii populaarsed on. 

Alustasin täna oma uue jõusaali kavaga ja eks näha siis ole edaspidi, kuidas ja kas mõjub. Järgmine nädal on tegelikult mitu suuremat üritust ootamas, mis natuke segavad. Üks "pisiske" on poolmaraton Rakveres, kuhu registreerisin juba ammu kevadel Tartu jooksumaratoni emotsioonidest tulvil. Vahepeal juba kahtlesin, kas ikka lähen, sest jooksutrenne viimasel ajal kokku lugeda pole võimalik, sest need lihtsalt puuduvad. Samas tean, et mu vastupidavus ja vorm on piisavalt head, et see enam-vähem normaalselt ära joosta. Olen nii palju positiivseid kommentaare selle jooksu kohta kuulnud, et kahju oleks ka minemata jätta. Niiet ilmselt lähen teen selle "väikse" asja ikka ära - muidu pärast on kahju kui teiste rõõmsaid pilte vaatan.





Esmaspäev: Pärast uimast olekut nädalavahetusel olin esmaspäeval jälle energiat täis - hommikul nagu ikka jõusaal. Õhtul otsustasin veel attacki minna. Tallinnas on liikulusega praegu üsna kehvasti, mistõttu istusin 40 minutit ummikust, tänu millele oleksin peaaegu trenni maha maganud. Väga napilt jõudsin ja see oli üks parimaid attacke viimasel ajal. Energiat oli lihtsalt meeletult, trenn möödus ülikiiresti ja lõpus oli veel jõudu ülegi. Saalis oli mõnusalt palju õhku ka, mis tegi sportimise väga meeldivaks. 9 ajal otsustasime veel sõpradega Pikakari randa ujuma minna. Olin üllatunud, kui palju rahvast sellisel kellaajal veel rannas oli. Polnud seal varem käinud, aga täitsa hea koht ujumiseks - peab vaid mõne meetri kõndima ja ongi juba sügav vesi. Mitte just kõige tavalisem Eesti mererandades.

Teisipäev: Hommikul sai jõusaalis tehtud üks korralik jalatrenn ja sinna otsa veel Grit ka. Polnud ammu seal käinud, kuid üldjuhul ma ilmselt seda harrastama praegu ei hakka, sest väsitab liialt. Otsustasin end mitte väga "ribadeks" tõmmata, aga sellegi poolest hea trenn. Kuigi olen üsna vähe käesolevat kava teinud, hakkab see üsna kiirelt tüütama. Viimaste Gritide uus süsteem muutub minu meelest natuke igavaks kui seda mitu korda teha.

Kolmapäev: Praegu on motivatsioon jälle laes ja kõik trennid tunduvad üli head. Uue kava järgi  (mida ma veel ei tee) peaksin iga trenni lõppu tegema 30 minutit aeroobset rahulikus tempos, mis on mulle tavaliselt üsna nüristav tegevus. Otsustasin sellega nüüd algust teha - tuleb välja, et polegi nii hull, kui lihtsalt end õigele "lainele" häälestada.

Neljapäev: Aeg jõusaalis on nagu puhkus sellest kuumast ilmast ja lämbest kodust. Praegu on ikka üsna mõnus treenida ka, kui saal on võrreldes tavalisega oluliselt tühjem. Sügisel kui pean hakkama pärast tööd treenima kõige populaarsemal ajal, on alguses ilmselt ikka üsna harjumatu. Tegin rinda ja triitsepsit. Lõppu veel 20 minutit stairmasteril.


Proovisin enda jaoks uut maitset - Peanut Butter & Jelly. Varasemalt on kõik
batoonid meeldinud, kuid see maitses küll halvasti ning teist poolt ei söönudki
ära.

Reede: Toimus lõpuks oodatud kohtumine treeneriga. Vaatasime rahulikult mu uue kava läbi, tegime mõned muudatused ja panime paika algraskused, et oleks, kust üles hakata minema. Kokku läks ligi 2.5 tundi ja lõpuks pidime lõpetama, sest spordiklubi pandi kinni. Siim muidugi väga rõõmus polnud, et mul nii kaua aega läks, mistõttu olin lõpuks tühja aku, ilma koduvõtmete ja autota spordiklubi ukse ees. Õnneks sain viimase kõnena helistada taksosse ja sellega autole järgi sõita. Viimane sõnum, mis telefoni saabus enne tühjaks saamist oli "Kas sul kukkus kang peale v?". Ma nii naersin selle üle, aga eks peab harjuma, et edaspidi on mu treeningud ilmselt pikemad.

Väike trenni selfi ka

Laupäev: Täitsa puhkepäev. Sõitsin sõbrannadega Tartusse ja õhtul nautisin veel Tartuffil viimaseid filme. Kuigi õhtu oli veidi jahedam kui eelnevatel päevadel, oli siiski väga mõnus õhtu.

Pühapäev: Hommikul otsustasime ikkagi Hauka laadalt läbi käia. Olen sellest nii palju kuulnud, aga ise külastanud pole. Täitsa vahva üritus - saime igasugu manti natuke juurde. Ma ostsin põhiliselt erinevaid maitseaineid ja vürtse. Õhtul suundusin ikkagi spordiklubisse. Plaanisin uue kavaga alustada esmaspäevast, aga kuna järgmisel nädalal on ees ootamas mõned suuremad üritused, mis takistavad trenni, siis pidin alustama täna, et päevad jooksma hakkaks normaalselt. Praegu ei oska veel kommenteerida uut kava, sest peab enne sisse harjuma. Lisaks pole Tartus kõiki vahendeid, mida tahaksin kasutada. Koos lõpus tehtava lõdvestava kardio osaga venivad tulevikus trennid ilmselt üsna pikaks. Aga mulle meeldib!




Friday, August 8, 2014

Mine otsi Selverist! (51/100)

Ma olen jube palju küsimusi saanud igasuguste toidulisandite ja valgupulbrite kohta. Kuna ma ei tunne ennast sel alal piisava ekperdina, pole ma nende kohta eraldi postitust teinud. Aga kõigil, kes soovivad praegu mõnda asja odavamalt proovida, soovitan piiluda Selveritesse, sest 6.-22. augustini on seal käimas Fasti kampaania, kus teatud toidulisandid on soodushinnaga müügil.

Tootevalikus on:  Kreemiküpsise Hera80, Cook-Bake-Cake Protein naturaalne, Green Tea, High Protein Snacks BBQ, High Protein batoon 35g maasika-valgešokolaadi, Recovery & Protein batoon 50g pähkli, Protein Smoothi jõhvika-õuna, Recovery & Protein 500ml jook vanilla.

Ise kasutan neist kreemküpsise Hera80, mis mulle väga maitseb - eriti piimaga või pudru sees. Hind on vist Selveris hetkel ca 16 €. Ühesõnaga kel huvi, siis praegu on õige hetk proovida!

Rohkem infot leiate siit.

Thursday, August 7, 2014

Neljapäeva toidupäevik (50/100)

Täielik ebaõnn - kirjutasn kogu postituse juba valmis, aga blogger millegi pärast ei salvestanud seda ära. Nüüd siis kõik kiirelt uuesti. Jälle on käes neljapäev ja aeg toidupäevikuks. Paljud on küsinud, et kas 5-tunnised toidukordade vahed liiga pikad pole ja kas mul kõht tühjaks ei lähe. Tegelikult ideaalis sööksin tihedamini (sest mu kõht läheb üsna kiiresti tühjaks) ja tavaliselt seda teengi, aga olenevalt päevast pole alati võimalus. Samuti pole hetkel otsest põhjust nii täpselt seda ka jälgida - eks kui tulevikus kindlasse vormi end tahan ajada, peab rohkem sellele tähelepanu pöörama. Pigem söön enesetunde ja võimaluste järgi, mis ongi ilmselt kõige normaalsem variant.

Hommikusöök - 08.00

Hommik algas üsna traditsiooniliselt pudru, kohvi ja võileivaga. Avastasin mõnda aega tagasi Leiburi  kaeraleiva, mis maitse poolest erineb teistest ning röstitult on eriti hea.



  • Puder: 50 g kaerahelbeid, 25 g kaerakliid, 1 dl piim, 1 dl vesi, 6 g rosinaid, 1 spl Hera80 kreemküpsise valgupulber, külmutatud kultuurmustikad, 1 spl isetehtud müslit, 1 tl maapähklivõi
  • Leib: Leburi Kaerasüda, avokaado, külmsuitsu lõhe viilud
  • Piimakohv

Vahepala - 10.00

Kuigi hommikusöök oli üsna korralik, tundsin juba paari tunni möödudes kerget nälga. Teadsin, et lõuna jääb üsna hilja peale ning tegin mõnusa vahepala kodujuustust ja õuntest. Kes mu blogi natuke jälginud on, teavad ilmselt, et olen maailma suurim kodujuustu fänn. Võiksin sellest isegi eraldi postituse teha, milliseid variante ma söön. Proovisin esimest korda Aasa 7% ning maitses päris hästi.


  • 100 g Aasa kodujuust, üks väike õun, kaneel, mõned rosinaid

Enne/pärast trenni - 15.30

Auto esinduses autot oodates tegin veel kiire kohvi enne trenni. Pärast jõusaali jõin ühe maasikamaitselise valgusheigi, mis suurema nälja leevendas.

Lõunasöök - 16.00

Auto asjatamistega läks planeeritust kauem, pärast veel trenn ning lõuna jäi üsna hilja peale. Meisterdasin kiirelt quesadilla moodi eine, mis sai super hea. Siim ka pärast nõudis, et tema ootab seda homme hommikul. Magustoiduks sõin veel murakamoosiga kodujuustu, mis on hetkel mu üks lemmikasju. Täitsa ükskõik, et sisaldab üsna palju suhkrut - olen kerges sõltuvuses.


  • 1 täistera wrap; sisu: ühe muna ja munavalge "puder", 3 viilu kanasinki, natuke kanamaitselist merevaiku, 1 väikse hapukurgi tükid, natuke suitsujuustu
  • tomati-kurgiviilud tilliga
  • "magustoiduks" 100 g murakamamoosiga kodujuustu, 1 spl müslit, 1 tl maapähklivõid, natuke mustikaid ja piimakohv

Õhtusöök - 20.00

Kätte on jõudnud jälle see osa aastast, kus kõik enda suuri suvikõrvitsaid pakuvad ja ega ma ära ei ütle ka. Üritasin neile kasutust leida ja tegin suvikõrvitsa-porgandi "pastat", millest olen varem kirjutanud. Maitses hästi nagu ikka - see on vist üks roog, mis alati õnnestub.


Wednesday, August 6, 2014

Hea kogemus - Umami Resto (49/100)

Vahepeal on mul tunne juba, et blogi hakkab minema liiga "niisama minu elu" leheks. Tegelikult valisingi kunagi veebilehe nimeks lihtsalt enda eesnime, kuna tahan ehk tulevikus kirjutada muust kui ainult trennist ja toitumisest. Kindlasti ei soovi ma aga, et sellest saaks nii öelda isikliku päeviku stiilis blogi, kus räägin oma igapäevatoimetustest. 

See selleks. Eile postitust ei tulnud - esiteks polnud  lihtsalt midagi kirjutada ja teiseks oli palju olulisem sündmus. Nimelt minul ja kaaslasel oli väike tähtpäev. Tavaks on juba saanud, et me sellel puhul suuri kingitusi ei tee, vaid veedame lihtsalt kahekesi aega. Viimasel ajal olen teinud üsna põhjalikku uurimustööd Tallinnas asuvate mõnusate kohvikute/restoranide kohta ning olen leidnud päris ägedaid paiku. Olen Siimule maininud vist juba kümneid söögikohti, kuhu võiks minna ja mis tundub hea. Arvasin, et ega ta järge nagunii pidada enam ei suuda. Eile ta igatahes üllatas mind ja valis õhtusöögiks väga laheda restorani - Umami Resto. Just paar päeva tagasi lugesin selle kohta kellegi blogist ning tundus põnev koht ning tegelikult üsna lähedal minu Mustamäe kodule. Murdsin küll natuke pead, et kus kohas siin suurte elumajade/tööstusrajooni juures võiks selline hubane kohvik asuda, aga jätsin selle õige pea sinnapaika. Üllatus oli igatahes suur, kui lõpuks sinna jõudsime. 


Kohviku õueosasse jõudes on tunne nagu oleksid saabunud maale vanaema juurde aeda ja lauadki asuvad õunapuude all muru peal. Uskumatu, et see asub tegelikult üsna keset Mustamäed. Kuigi oli teisipäev, olid peaaegu kõik lauad täis ja Siimu jutu järgi oli kohtagi üsna keeruline saada. Menüü oli lühike, aga see eest väga huvitav - usun, et kõik leiaksid sealt midagi. Üks põnev supp oli näiteks vedel hummus. Seekord seda maitsta ei jõudnud. Tellisin hoopis röstitud pardifilee seene-kartulisalati ja punaveinikastmega ning see maitses imeliselt. Olen eesmärgiks võtnud väljas söömas käies midagi "uut" proovida, sest muidu jäängi igavesti ainult sooja kanasalati ja järgiproovitud roogade peale. Part oli mahlane ja eriti meeldis mulle seene-kartuli salat. Kes Austraalia sarja My Kitchen Rules on vaadanud, siis Manu ilmselt oleks öelnud "I love the sauce" - kaste oli tõesti nii hea. Siim võttis nagu ikka oma lemmiku ribid, millega ta ka väga rahule jäi. Ise ma suur ribide fänn pole ja seega kommenteerida ei oska. 



Teenindus oli väga sõbralik - justkui vaba ja kodune. Meie söögid viidi kogemata kõrvallauda, mistõttu pidime natuke kauem ootama. Teenindajad/juhataja ei suutnud ette ja taha ära vabandada ning andsid meile vahuveini maja poolt. Kokkuvõttes jäin ikka selle kohaga ülimalt rahule - justkui muinasjutu maailma oleks sattunud väljaspool linnakärast. Lastega on seal samuti väga mõnus, sest neile on piisavalt jooksuala ning lisaks kiiged ja muud atraktsioonid. Ühesõnaga kes Tallinnasse satub, soovitan minna kindlasti uudistama.



Monday, August 4, 2014

Täitsa kodukana (48/100)

Viimaste aastatega olen ikka täielikuks kodukanaks muutunud. Kodu on mu kindlus - naudin rohkem vaikset õhtut kodus kui linna peale minemist. Nii hea on lihtsalt tõmmata diivani peale kerra ja lebotada. Mulle väga meeldib küll reisida ja ringi sõita, aga lõpuks on mõnus jälle oma voodis magada ja enda valitud sööki süüa. Kuigi Saaremaal magasin tundide arvu mõttes palju rohkem, ärkasin hommikuti ikka väsinuna. Täna tegin silmad lahti juba enne äratuskella ja enesetunne oli super ning valmis tegutsema. Jäin trennidega ka väga rahule. Õhtul käisin bodyattackis, mis tundus täna kuidagi eriti lihtne. Selline tunne oli, et oleks võinud ise seda tundi seal ees anda. Pärast käisime veel karastaval suplusel Pikakari rannas, kuhu polegi varem jõudnud. Täitsa hea rand - vesi on taimedest puhas ja ujumiseks ei pea kaua jalutama.

Päeva "tipphetk" oli tegelikult hommikul ehk sain ka enda iphonele lõpuks ämblikuvõrgulise mustri esiekraanile. Viimasel ajal on see paljudel sõpradel - popp asi vist. Tegelikult ma just kõige õnnelikum polnud, aga mis teha - kukkus otse ekraaniga vastu kivipõrandat. Õnneks kõik ülejäänud funktsioonid töötavad ja kuna mul on kuldsete kätega kaasa, siis ehk suudame omal jõul (ja ebay abiga) selle ära vahetada.

Sunday, August 3, 2014

Nädala kokkuvõte (47/100)

Nagu tabelist näha, siis olen jälle jõusaalilainel. Kuna mul kodus on üsna palav ja umbne, on saalis seevastu hea jahe. Pärast taastavat nädalat oli motivatsioon jälle tagasi ja nautisin peaaegu kõiki trenne. Isegi lihasvalu külastas mind taaskord. Nädala lõpuks oli igatahes toss üsna väljas, mida muidugi süvendas ka kuum ilm ja päike. Aga ma ei kurda - soojad ilmad on mõnusad ja neid tuleb nautida, sest enamik aastast on halb suusailm.







Esmaspäev: Alustasin päeva Rocca jõusaalis - hea oli seal jälle tagasi olla. Ei tea miks, aga trennid tunduvad seal kuidagi efektiivsemad. Väljas oli nii hullult palav, et nautisin täiega jõusaali jahedat õhku. Kavas oli õlg ja biitseps.

Teisipäev: Sarnane algus nagu esmaspäevalgi. Treenisin jalgu ja üks igati korralik trenn oli. Viimasteks harjutusteks tegin superseeria: sumokükk stepilaudadel sangpommiga ja jalaraskustega astumine kastile ja jalalöök taha viltu. Korralikult võttis ikka läbi!
Õhtul otsustasin üle pika aja taaskord rulluisud alla panna ja võtsin suuna Järvevanale - 16 km sai sõidetud ja isegi päris väsitav oli (eriti päras jalatrenni). Olen üldiselt harjunud täiesti siledal teel sõitma, aga seal olid ka mõned tõusud-langused, mis lisasid intensiivsust.

Kuuma ilmaga meeldib mulle tavalisest rohkem salateid süüa. See grillitud kitsejuustu salat peediga oli kindel eelmise nädala hitt - tegin seda lausa kolm korda!
Kolmapäev: Läksin trenni hoopis õhtul. Alguses oli küll üsna harjumatu, aga jõudu oli rohkem kui hommikuti ja jäin selja trenniga väga rahule. Nägin ka mõndasid tuttavaid, mistõttu venis kogu trenn natuke pikemaks - eks jutustamine võtab oma aja. Sellepärast mulle vahepeal meeldiski rohkem üksi trennis käia. Samas on teistega koos natuke lõbusam ja vaheldusrikkam.

Neljapäev: Jõusaal ja tegin rinda ning triitsepsit, mida polnud juba ammu treeninud. Päris korralik trenn oli. Hommikuti on ikka päris palju mega  fit'e naisi jõusaalis liikumas näha - tore!

Hea ja lihtne snäkk, mida randa kaasa võtta
Reede: Ülakeha oli päris kange varasematest päevadest - seda mõnusat valu pole ammu tundnud. Õnneks oli jalapäev - üsna kiire, aga intensiivne trenn. Lõpetasin selle 10 minutit stairmasteril ja see võtab ikka korralikult läbi. Pärast veel natuke rullisin ka üle pika aja. Tegelikult on mul ka kodus antud rull olemas, aga noo nii raske on kätte võtta ja teha. Loen mõnest blogist, kuidas nad ca tund aega järjest mudivad, aga ma heal juhul suudaks 15 minutit üksinda. Vahepeal käisin spetsiaalses lihashooldustrennis, kus kõik koos rullisime. Tegelikult oleks väga vajalik, eriti arvestades treeningkoormust.

Laupäev: Puhkepäev ja nautisin seda Saaremaal. Keha oli kogu nädala trennidest ikka päris väsinud ja üldse kuidagi väga kange oli olla. Päike, rannaliiv ja merevesi aitasid seda natuke leevendada.

Hommikusöögil õues on ikka oma võlu

Suvine õhtusöök otse grillilt: kanašašlõkk, maisitõlvik, suvikõrvitsad ja tomati-kurgi salat hapukoore, sibula ja tilliga

Pühapäev: Päeval niitsin natuke isa aias muru päikese käes ja käisin karjääris ujumas. Sellise palavusega on enamik tegevusi juba iseenesest rasked. Õhtul kui juba natuke jahedam oli, läksime Siimuga rahulikule rulluisuringile - mina rullikatega ja tema rattaga. Väga mõnus lõõgastav sõit nädala lõpetuseks.





Õhtune trenn