Sunday, December 11, 2016

"Detsembrikuus kõik on uus"

Tere-tere blogi pere!

Pole mõnda aega enda tegemistest märku andnud. Viimaste nädalatega on elu nii palju muutunud, et ei suutnud end kätte võtta, et midagi kirja panna. Tegelikult on kõik ainult positiivses suunas läinud, aga igas elu valdkonnas on lihtsalt nii palju uut infot, et see kõik kokku väsitab.

Just lõppes FAF koolituse esimese tsükli viimane nädalavahetus. Kolm päeva rääkisime toitumisest ning minu rõõmuks on teadmised isegi päris head ning sain kinnitust enda toitumisalastele põhimõtetele. Olen seda kogu aeg rõhutanud, et mõõdukus ennekõike - sööma peab, aga lihtsalt võimalikult hea kvaliteediga ja erinevat toitu. Samal ajal ei peaks kuskile äärmustesse langema ja võib ikka head-paremat ka lubada. Kuigi teema oli huvitav, on ikkagi üsna harjumatu hommikust õhtuni ühe koha peal istuda. Nüüd on veel vaja teha üks eksam järgmine nädal ja esimene osa on läbi.

Eelmine koolitusnädalavahetus kaks nädalat tagasi oli rohkem praktilisemat laadi. Harjutasime tehnikat ja baasharjutusi. Esialgu oli pärast seda küll tunne, et ma vist ei saa ikka milllestki aru ja ei oska ühtegi harjutust. Õnneks paari päeva pärast see tunne möödus ning enesekindlus on tagasi. Olen rohkem hakanud inimesi jõusaalis jälgima ning vahel tuleb nende pärast ikka natuke hirm peale. Neljapäeval harjutasid kolm noormeest jõutõmmet nii hullu tehnikaga (ja raskusi aina ladusid), et ma lihtsalt ei saanud neile mainimata jätta, et kui nad samamoodi jätkavad, siis varsti on neil suure tõenäosusega mingi vigastus kaelas. Ütlesin seda muidugi viisakalt ja nad isegi tänasid. Lihtsam on aga oma asja ajada ja silmaklappidega ringi käia.

Möödunud nädalavahetusel oli lisaks praktiline eksam, kus pidime kellegi teise kaasa võetud sõbrale kahe etteantud harjutuse tehnika ideaalselt ära õpetama. Sooritust filmiti ning hiljem vaatasime neid kõik koos ja saime natuke tagasisidet, mis minu puhul oli üldjuhul positiivne. Samuti oli see alates augustist sisuliselt esimene vaba nädalavahetus, kus polnud suuri kohustusi. Kirke käis Tallinnast külas - tegime traditsioonilisi asju ehk shoping, trenn ja käisime isegi õhtul väljas. Päris mõnus!


Üks põhjus, miks mul tegelikult vaba nädalavahetus oli, on see, et ma vahetasin töökohta!!! 30. november oli viimane tööpäev Sports Directis ja 1. detsembrist olen täiskohaga Mybodys. Olen tegelikult üli rahul! Natuke harjumatu on ja praegu selline sisseelamise periood ning õppimine, aga siiski ei igatse üldse. Olid kindlasti põnevad ja väga õpetlikud aastad, aga hea on edasi liikuda.

Tänaseks aga kõik. Mõni päev räägin trennidest ja ka. Ilusat kolmandat adventi ja olge mõnusad! :) Lõpetuseks nagu ikka mõni toidupilt. 


Vasakul: Kivi Paber Käärid (üleval), Apelsini Raudtee (all). Paremal: Tokumaru Solarises - meenutasin Jaapanit

Monday, December 5, 2016

Kodujuustud rivis ehk missugused on minu lemmikud

Enamik mu lähedasi juba teavad ammu, et olen üks suurimaid kodujuustusöödikuid. See ei ole üldsegi viimaste aastate avastus, vaid juba lapsest saati mäletan, et kodujuust pidi laual olema. Austraalias elades tundsin esialgu puudust just sellest, kuid leidsin sealgi endale sobivaid variante. Minu õnneks on tegemist päris kasuliku toiduainega, sisaldades päris palju valku ning kaltsiumi.

Kodujuustu kasutusala on samuti väga lai. Sobib hästi nii soolase toiduna salatitesse, leivakattena, ahjuroogadesse kui ka kookidesse, pudru sisse. Mu õde pidevalt imestab, et mis "möksi" ma jälle kokku keeranud olen. Tegelikult on mul välja kujunenud üsna kindlad sordid, mida tarvitan ja igat neist kasutan kindlates toitudes. Annangi nüüd lühikese ülevaate enda lemmikutest.



Otto klassikaline kodujuust 5%  (100 g toodet sisaldab: 105 kcal, R 5g, SV 2.2g, V 12g)
Kui see rohelise pakendiga kodujuust eelmine aasta müügile ilmus, võitis see kohe mu südame. Toode on parajalt teraline ja piisavalt vedel, et kasutada kastmena või salatites. Maitselt on ka mõnus mahe. See kuulub minu toidulaulal "klassi", mis sobib nii magusatesse kui ka soolastesse toitudesse. Tihti segan sellega kohupiima. Hetke lemmik!

Selveri klassikaline kodujuust 5% (100 g  toodet sisaldab: 105kcal, R 5g, SV 2.2g, V 12g)
Jutt sarnane nagu Otto klassikalisel kodujuustul. Ilmselt on tegemist sisuliselt sama tootega. Mõlemad valmistatakse Estoveri piimatööstuses ning makrod on ka täpselt grammi pealt ühesugused. Üks erinevus on hind. Kui Selveri kodujuust (300g) maksab 0,99€, siis Ottol saab sama raha eest 220g.

Kodujuust Piatnica light 3% (100 g toodet sisaldab: 81 kcal, R 3g, SV 2,4g, V 11g)
Minu number üks kodujuust juba aastaid. Ainult selle pärast käin vahepeal Maximas ja võite ette kujutada, kui suur on pettumus, kui antud toode on otsas. Natuke sarnane koostiselt kahele eelmisele: teraline ja parajalt vedel, kuid mitte nii, et terad koore sees ujuksid. Kaloraažilt madalam kui eelnevad tooted, mistõttu sobis hästi ka dieedi ajal. Sobib ka absoluutselt iga söögiga, aga pigem kasutan seda magusate roogade juures ehk pudrud, puddingud, kohupiimasegud.

Tere kodujuust jogurtiga (100 g toodet sisaldab: 72 kcal, R 0.9g, SV 2.8g, V 13g)
Antud kodujuust kuulub mu "lahjade" kategooriasse. Koostiselt natuke tahkem ja meenutab pigem ühte massi. Seda ma paljalt tavaliselt ei söö, vaid kasutan näiteks valgupuddingute või kotlettide tegemisel. Magustoidu korral lisan üldjuhul juurde vett, piima või kefiiri, et mass segu vedelamaks muuta.

Farmi Ekstra kodujuust klassikaline (100 g toodet sisaldab: 120 kcal, R 7.3g, SV 2.3g, V 11.2g)
Juba natuke toekam , aga üks minu viimase aasta lemmikuid kindlasti. Suurem rasvaprotsent annab ka maitsele kreemisust juurde ja tavaliselt kasutangi seda koos soolaste toitudega, kas siis niisama kõrvale süües või sobib ka hästi kastme asemel, kuna on piisavalt vedel.

Otto kodujuust hapukoorega (100 g toodet sisaldab: 118 kcal, R 4.6g, SV 1.8g, V 11g)
Hapukoorega kodujuuste on enamustel tootjatel, aga Otto oma on mulle siiani enim meeldinud. Hapukoore maitse on hästi tunda ning tarvitan seda tavaliselt soolaste toitude peal - näitkes koos kartuli või tatraga.

Rimi kodujuust hapukoore ja tilliga (100 g toodet sisaldab: 95 kcal, R 5g, SV 2.5g, V 10g)
Soolaseid lisanditega kodujuuste polnud ma ammu söönud, kuni avastasin Rimi hapukoore ja tilliga variandi. Väga mugav variant salatisse või lihtsalt kartuliga. Piisavalt maitsekas, kuid pigem rohkem tahkemat sorti. Väga meeldib ka pakengi suurus -160g ehk sobib täpselt üheks toidukorraks, kui tööl lisandit vaja,

Alma kodujuust murakamoosiga (100 g toodet sisaldab: 133 kcal, R 5g, SV 12g, V 10g)
LEMMIKLEMMIKLEMMIK! Murakamoosiga kodujuust on minu üks armastatumaid magustoite. Sisaldab ka üsna palju suhkrut, aga maitse on seda väärt. Paljude jaoks liiga magus - vähel segan seda isegi teiste asjadega, et natuke vähemaks magusust saada. Sellel tootel on väga oluline, et saaksid "õige partii" ehk vahepeal müüakse vedelamat varianti, kuid mõnikord on täiesti kuiv ja maitsetu. Mulle meeldiv veel väga pudru peal või siis vaarikate ja maapähklivõiga.

Ühesõnaga soovitan silmad lahti hoida - põnevaid avastusi leiab tihtipeale poodide omatoodete hulgast või Maximast.

Millised on Teie eelistused?

Thursday, December 1, 2016

Kiirelt ja tervislikult: riisi-suitsukanasalat

Järjekordne retsept rubriiki "kiirelt ja tervislikult". Nädalavahetusel olin kolm päeva koolitusel, kus sööki lõuna ajal soojendada ei saa. Kuna eelmistest päevadest oli järgi keedetud riisi, otsustasin lihtsalt kokku panna salati kodus leiduvatest asjadest. Lõpptulemus oli aga nii maitsev, et tegin seda kolm päeva järjest. Kõige rohkem aega võtab riisi valmistamine, aga selle saab panna vaikselt podisema teiste tegevuste taustaks.

Riisi-suituskanasalat

Kogus: 1 portsjon


  • 40 g basmati riisi (kuivaine)
  • 100 g Mehhiko segu
  • 100 g brokkolit
  • 80 g suitsukanakuubikuid
  • 70 g kurki
  • 30 g Alma 5% Kreeka jogurtit
  • meresoola

Valmistamine

1. Keeda soolvees basmati riis. 
2. Teises potis keeda paar minutit külmutatud aedvilju või lase neil lihtsalt keevas vees natuke "soojeneda".
3. Sega kokku suitsukanakuubikud, riis, aedviljad, tükeldatud kurk ning lisa Kreeka jogurtit ja soola.


Antud pildil panin juurde veel ka tomatit

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
1 portsjon sisaldab keskmiselt:
Kalorid: 362 kcal
Süsivesikud: 45,7 g
Rasvad: 7,14 g
Valgud: 27,5 g


Sunday, November 27, 2016

Kingiideid "trennitšikile"

Juba mitu kuud "istub" minu mustandite hulgas üks postitust. Nüüd jõulude lähenedes tundub olev sobiv aeg see avaldada.

Minu soovide nimekiri on küll vist lõpmatu. Pidevalt on justkui midagi vaja ning üldjuhul on need asjad seotud minu sportliku elustiiliga. Seetõttu tuli mõte kirja panna ideid, mida kinkida ühele trennitšikile. Inimesed on küll erinevad, aga olen enam kui kindel, et paljud nõustuvad minuga. Ühesõnaga poiss-sõbrad, sõbrannad ja tuttavad äkki saate siit midagi kõrva taha panna kui ideede puudus on kallal.



Pulsikell/aktiivusmonitor. 
Tegemist on natuke kallimat sorti kingitusega ning oluline on teada, missugused on kingisaaja eelistused ehk kas ta tahab lisaks sammudele ja unele jälgida ka treeningaegset pulssi või kas gps-i olemasolu on oluline. Hetkel tuleb pidevalt uusi mudeleid, millel on üha rohkem võimalusi. Samuti on kindlasti oluline ka disain, välimus ja firma. Siiski on see üks ütlemata hea kink. Sobib ka hästi neile, kes on alles treeningutega alustanud või tahavad lisamotivatsiooni.

Tervisliku toitumise/fitness-teemaline koolitus. 
Enda koolitamine on alati kasulik ning enamasti ka üsna kulukas. See ei tähenda, et peaks kohe treeneriks hakkama. Ise olen mitu korda kingituse näol nii öelda sponsorlust saanud ja kindlasti ühed parimad kingid.

Kõrvaklapid. Paljudele meeldib trenni ajal muusikat kuulata. Ise eelistan eelkõige kardiot tehes. Kõige mugavam on kindlasti ilma juhtmeta variandid. Sain sünnipäevaks JBL juhtmeta kõrvaklapid ja olen küll väga rahul.

Synlab kinkekaart. Synlab on juba paljudele tuttav eraettevõte, mis pakub erinevaid teste tervisliku seisundi hindamiseks. Valida saab üksikute testide vahel, kuid samuti on firma ise kokku pannud juba mõned paketid. Näiteks tervisesportlase  (36 €) või terviseriskide pakett jms. Kindlasti peaks aktiivselt treeniv inimene aeg ajalt enda verd kontrollima, et teada, kuidas treeningud talle mõjuvad, vältimaks ülekoormust ja muid võimalikke probleeme. Samuti on endal ka üsna põnev.

Fotosessioon kas vabas õhus/stuudios/jõusaalis. Kes ei tahaks enda head vormi jäädvustada piltidele? Tihti on see kulutus, mida ise teha ei raatsi, aga kingiks saada tahaks küll. 

Köögitarvikud. Näiteks blender, multicooker, saumikser, lauagrill. Väga populaarne ning mugav variant on näiteks Delimano Nutribullet - tahaks sellele ka ise käed külge panna.

Treeningriided või -jalanõud. Kas trenniriideid saab üldse kunagi liiga palju olla? Lisaks traditsioonilistele spordipoodidele müüakse neid nüüd ka tavalistes riidepoodides. Samuti ka natuke kallimad välismaal populaarsed brändid, millest mõnda müüakse ka Eestis.  Näiteks Six Deuce; Austraalias tuntud Lorna JaneBetter BodiesIcanIwill

Freddy püksid. Kõikidel fitess-naistel on küll kindlasti vähemalt ühed Freddy püksid kapis olemas. Esiteks on need üli mugavad ja teiseks tagavad ilusa kanni. Hind tundub krõbe, aga tasub end ära - ma pole kunagi nii palju komplimente saanud kui neid kandes.

Treeningvarustus. Näiteks uued jõusaalikindad, šeiker, treeningrihmad, tõstevöö. Kodus treenimiseks võimlemispall, massaažirull, hantlid, matt, spordikott. Samuti ei ütleks kindlasti ära ka   sptesiaalsest  toidukarpide kotist (FitstopFitshop)

Spordipoe kinkekaart. Nagu ma juba enne mainisin, ei ole kunagi liiga palju trenniriideid!

Massaaži kinkekaart. Massaaž on treenivale inimesele tegelikult väga oluline - aitab taastuda ning vältida vigastusi. Tihti jäetakse see aga tahaplaanile. 

Toidulisandid. Enamik meist siiski kasutab toidulisandeid, mis on üsna kallid. Kindla pale minek on valgupulbrid, valgupuddingud, BCAA, vitamiinid-omega3, C-vitamiin, multivitamiin või kalorivabad kastmed (Walden Farms, My protein).

Valgubatoonid. Alati on tore kui neid varuks on. Minu lemmikud on Quest Bar, Clean Bar , Grenade, Fasti Nix&Nax. Filmi kõrvale on hea valik ka natuke tervislikumad proteiinikrõpsud (nt Protein Bites).

Tervislikud toiduained. Üldjuhul meeldib meile köögis katsetada ja teha igasugu tervislikumaid kooke ja maiustusi. Seega kulub alati ära kookos- ja mandlijahu, maapähkli- või mandlivõi, tume šokolaad, toorkakao, chia seemned, põnevad müslid (nt Lizi granola).


Nõud/nutikad toidukarbid/veepudel.  Toidupiltide tegemine on igapäeva rutiin, mis tähendab, et ilusad ja omapärased nõud on tähtsad. Samuti nutikad lahtritega toidukarbid või kaasaskantavad veepudelid (nt  http://www.tantan.ee/et/c/infruition).


Kas tundsite ennast natuke ära? :) 




Wednesday, November 23, 2016

Nädala puder: tiramisu kaerahelbepuder

Jälle mina siin ja pudru jutuga. Kui eelmine nädal olin šokolaadi lainel, siis nüüd taasavastasin tiramisu maitse. Mul on mõlema pudru puhul kindel kombo välja kujunenud. Näiteks šokolaadi omale käib peale maapähklivõi, aga tiramisu pudrule võisilm ja india pähklid. Samuti ei kasuta ma antud retsepti juures keetmisel piima. Kaerahelbe ja lisandite kogused saab igaüks muidugi panna vastavalt oma soovile, vajadusele ja eesmärkidele.


Vaja  läheb:

  • 70 g Nordic täisterakaerahelbeid
  • 10 g Self tiramisu protein mousse
  • vett
  • 100 g munavalget (kasutan juba purgis valmiskujul)
  • 7 g võid
  • 7 g soolatud India pähklid
  • 20 g mustikaid
  • meresoola
Valmistamine:

1. Keeda kaerahelbed vee ja soolaga.
2. Enne valmimist sega sisse munavalge ja tiramisumaitseline protein mousse.
3. Serveeri puder võisilma, külmutatud mustikate ja India pähklitega. Vahel panen peale veel mõnda siirupit.



Sunday, November 20, 2016

Nädala "loba"

Täna korraks juba ehmatasin, kui Internetis keegi kirjutas, et esimese advendi puhul kooki teeb. Õnneks siiski nädal on veel jäänud. Viimastel aastatel väga ei fänna jõuluaega - pigem läheks kuskile reisile ja oleks soojas. 

Tükk aega mõtlesin, et kas üldse teha postitust, sest selle sisu on justkui "kõik ja mitte midagi" ehk suht tühi loba.

Pool nädalat hoidis mind pinge all mõte, et pean hakkama anatoomia ja füsioloogia eksamiks õppima. Ülikoolist on juba kaks aastat möödas ja pole enam harjunud. Suht keeruline ettevõtmine ka, kui iga päev lahkun kodust kell 6 hommikul ja jõuan tagasi pärast 9. Selleks hetkeks on ainukesed tegevused, mida teha tahaks, söömine, diivanil vedelemine ja telekast kõige mõttetumade saadete vaatamine. Tegelikult asi nii hull pole - õppimine ja kohusetunne on ühed mu omadustest alati olnud. Neljapäeva ja reede veetsin siis selles rütmis ning trennis soojenduse sisustasin youtubes anatoomia 3D videode vaatamisega. Jõusaalis ka pidevalt jälgisin inimesi ja peast kummitasid muudkui sõnad fleksioon-ekstensioon-kontsentriline-ekstsentriline-õlaliiges-küünarliiges jne. Reede õhtuks oli kõik muidugi segamini nagu "puder ja kapsad". 

Eksamil oli alguses kirjalik osa, kus olid nii vastusevariantidega kui ka avatud küsimused. Teine pool oli suuline, kus sai loosiga ühe lihase ning pidi ütlema ja skeletil näitama selle kinnituskohad ja funktsiooni. Ma sain õnneks või õnnetuseks nimme-ruutlihase. Igatahes ära sain vastatud ja tundus, et enamik juttu läks täppi ka. Vähemalt üks lihas, mis mulle ilmselt meelde jääb pikemaks ajaks.


Trenn muutus ka nüüd natuke rohkem süsteemsemaks. Indrek tegi nii öelda sissejuhatava kava, mida nüüd mõned nädalad teen. Harjutused on kõik juba varasemalt tuttavad ja neid on üsna vähe, mistõttu on trennid lühikesed. Mulle see sobib päris hästi. Eelmine nädal katsetasingi rütmi, et 6st ärkan, söön üsna kerge hommikusöögi, 6.30 jõusaali ja 8.30 olen juba tööl, kus söön enda mõnusa pudrukausi. Tänu sellele oli õhtuti rohkem vaba aega, mis oli päris mõnus. Tundub, et päeva esimeses pooles trenn sobib mulle rohkem.

Lõpuks ometi saan nautida ka väljas söömist, mida ma kõige enam igatsesin. Mul on peas isegi väike list restoranidest/kohvikutest, kus pean ära käima. Üks nendet on olnud pikalt juba Rotermannis asuv TOA ehk Taste of Asia. Alati kui Postimajast trennist tulin, vaatasin seda kohta ja mõtlesin, et see on üks esimesi, kuhu lähen. Kolmapäeval käisimegi klassivennaga seal lõunal ja ei pidanud pettuma. Võetud sai päevapraad - munanuudlid pardifileega, mis olid parajalt vürtsikad. Koht ise oli ka hästi hubane ja mõnusa atmosfääriga ehk kindlasti plaanin sinna veel minna ning soovitan teistelegi.

Vasakult: TOA - munanuudlid pardifileega; Rucola: ciabatta proscuitto singi, pošeeritud munade ja hollandi kastmega; Manna la Rosa: kaheksajala salat
Eile õhtul võtsime Kristiiniga spontaanselt ette külaskäigu Kätlini juurde Lääne-Virumaale. Tuli jäätise ja sushi isu ning mõtlesime, et kolmekesi koos naudime seda kõige rohkem. Pärast tööd tegime kiiresti Prismas Ben & Jerry ja külmakoti shopingu ja umbes 19.30 olime juba Kätlini juures. Väga mõnus õhtu oli ja juttu meil ikka jätkub kauemaks... kuigi veetsime oktoobris peaaegu kõik nädalavahetused koos, siis ikkagi ei saa teemad otsa. Tallinnasse tagasi jõudsin alles 2 ajal öösel ja tänu sellele olin täna tööl poolenisti zombi. Aga eilne õhtu oli seda väärt!


All ka üks toidupilt. Igasugu lihatooteid, mida osta tahaks, on poelettidele tekkinud päris mitmeid. Üks nendest on Rakvere veisevälisfilee lõigud jõhvikatega. Olen seda juba pikalt poes vaadanud, aga tavaliselt paneb kõhklema hind (ca 10 eurot) ja pikk valmistusaeg (1,5h ahjus). Koostise poolest väga hea toode - 100g annab vaid 119 kalorit. Neljapäeval oli kodune päev ning hea võimalus liha pikaks ajaks ahju valmima panna. Tulemus oli päris hea ning ostaksin veel küll. Kindlasti ei saa see aga väga tihedaks roaks minu söögilaual.



Eelküpsetatud rebitud loomaliha kartuli, kodujuustu, ketšupi, kõrvitsasalati ja hapukurgiga


Retsept: protein mousse šokolaadipuder

Need, kes vähegi Instagramis trenni - ja fitness-inimesi jälgivad, teavad, et me oleme kõik suured pudruhullud. Tutvustan Teile enda viimase nädala lemmikut. Kohe nii hea sai, et sõin seda viis päeva järjest. Tegelikult väga lihtne kooslus, aga mis muudab selle erilisemaks on šokolaadimaitseline Self Protein Mousse. Võrreldes tavalise šokolaadivalguga teeb see pudru konsistentsi paksemaks ja maitse tuleb väga hästi esile juba väikse kogusega. Olles proovinud varasemalt pudru sees mitmeid erinevaid "pulbreid", on see kindlasti üks eelistatumaid. Samuti meeldib väga ka tiramisu maitse.


Kogus: ühele inimesele

Vaja läheb:

  • 60 g täisterakaerahelbeid
  • 10-15 g šokolaadimaitselist Protein Mousse
  • 5 g rosinaid
  • 80 g piima + vett
  • 80 g munavalget
  • 30 g kodujuustu
  • 20 g mustikaid
  • 10 g maapähklivõid
  • kaneeli, soovi korral natuke kaloritevabu kastmeid
  • meresoola

Valmistamine:

  1. Pane kaerahelbed ja rosinad piima ning külma veega pliidile ning lisa sisse natuke soola
  2. Keeda helbeid madalal kuumusel ca 15 minutit ning enne valmimist sega sisse munavalge ja mousse. Kui segu muutub liiga paksus, pane vett natuke juurde.
  3. Kausis lisa pudrule mustikad, kodujuust, maapähklivõi ning raputa peale kaneeli.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Üks pudrukauss sisaldab umbes:
Kalorid: 451 kcal
Süsivesikud: 50,6 g
Rasvad: 14,2 g
Valgud: 31,9 g


Head isu!



Monday, November 14, 2016

Uued tegemised

Võistlused on küll läbi ja võiks eeldada, et nüüd on natuke rohkem vaba aega. Ise arvasin ka esialgu nii, aga välja kukkus nagu ikka... Ühesõnaga on novembris ainult täpselt üks päev, mis pole 80% täis planeeritud. Samas on kõik hästi põnev ja palju uut ees ootamas.

Tartus olles käisin viimasel päeval veel Myfitness Weekendil. Meie kõrval boksis müüdi juba Soome fitness messil tuttavaks saanud Propude ehk valgupuddinguid. Mõnusad vahepalad ja maitse poolest ületavad küll teisi valmis valgutooteid (mitu korda paremad kui Valio proteiinikohupiimad).


Eelmine nädal sai tehtud küll sada erinevat asja alustades igapäevasest tööst ja trennist kuni erinevate istumiste ning koolituseni. Tegelikult ma polegi veel sellest kirjutanud, aga alustasin ikkagi FAF personaaltreeneri koolitusega. Rääkisin sellest kevadel ka natuke, kui baaskoolitusel käisin. Sellel nädalavahetusel olidki kolm esimest "koolipäeva" ja emotsioonid on väga positiivsed. Vahepeal mõtlesin küll, et millesse end mässinud olen, sest ega seal niisama nalja ei tehta. Nõudmised on päris kõrged ja palju eksameid ning iseseisvat tööd on ootamas. Mulle oli esialgu harjumatu mitu päeva ühe koha peal istuda ja kuulata. Samas on see kõik nii põnev ehk tegelikult olen ma kergelt öeldes vaimustatud. 

Esimese nädalavahetuse teemadeks olid peamiselt spordifüsioloogia ja anatoomia. Pärast pühapäevast liikumissuundade praktikumi kõigil pea korralikult sumises. Lõpuks oli mul endal ka tunne, et tegelikult ma ei saa vist midagi enam aru - mis suunas, mis liiges või mis lihas töötab. Täna trennis ka iga harjutuse ajal käis muudkui peast läbi, et mis liigeses liigutus ikka on... Peab õppima hakkama, sest järgmisel nädalal juba eksam ootab. Ühesõnaga kõik vähegi vabad hetkel peab õppides mööda saatma.

Lisaks on praegu Tallinna Ülikooli raames loengusari Treeni teadlikult. Homme juba toimub kindlasti põnev Kristjan Pordi loeng ületreeningust. Kahjuks ise see nädal ei jõua.



Trenni olen ka teinud, aga pigem ikka lühikesed ja kerged. Eelmine esmaspäev oli tegelikult natuke piinlik lugu. Nimelt mõtlesin, et külastan üle pika aja mõnda rühmatrenni ja ainuke, mis Mustamäe klubisse jõudes oli HIIT. Olen varem ka taolisi trenne teinud ja tavaliselt on meeldinud. Seekord aga oli see tõesti nii igav. Sihuke tunne, et teeme 30 erinevat harjutust lihtsalt järjest ja mingit koormust üldse ei saa. Ühesõnaga 20 minutit pidasin vastu ja siis pidin saalist lahkuma. Endal oli ka päris nõme tunne, sest ise treenerina mulle kindlasti ei meeldiks, kui keegi poole tunni pealt minema läheb. Samas ei suutnud lihtsalt seal piinelda. Tuleb ikka enda liistude juurde jääda või jõusaalis mõnda ringtreeningusse minna. Tunnen, et vaim ja keha on piisavalt taastunud juba tugevama ja süsteemsema treeningu jaoks. 

Plaaniväliselt ostsin ka uued treeningtossud ja muud kraami. 
Põhjust leiab alati, et end premeerida.

Toitumisega hakkab suhe vaikselt normaliseeruma. Olen vähehaaval kaloraaži suurendanud., aga kaal pole eriti palju tõusnud. Igapäevaselt kõike päris täpselt ei kaalu ja üles ei märgi, aga oskan silma järgi ka üsna täpselt hinnata.   Näljatunne hakkab üle minema. Samas magusaisu kasvab. 

Reedel ostsin uut kaneeli Ben&Jerry jäätist. Mõtlesin küll, et söön ainult pool ära, aga jäi nii kripeldama, et laupäevaks oli otsas. Päris magus, aga mõnusate tükkidega - olin peaaegu juba unustanud, kui hea üks jäätis saab olla. Pole üldse probleem terve korraga ära süüa ja ma usun, et mahuks rohkemgi. Prismas on veel mitu uut maitset. Peab vist nädalavahetuse traditsiooniks tegema. 

Mõned põnevad tooted veel, mille avastanud olen.

  • Kerge verivorst broilerifileega (100g: 139kcal; R 2.3; SV 17.7g; V 11.8g)
  • Heledad näkileivad: Soetasin need (vist) Maximast juba mõnda aega tagasi, kuid paki avasin alles nüüd. Ühed parimad, mida proovinud olen ja üks on ainult 21 kalorit.
  • Ameerika burger veiselihast



  • Lisan veel mõned toidupildid - äkki saate mõne idee.
    Ülevalt vasakult: 
    • Kanalihaga verivorstid ahjukartuli ja -peediga, muud lisandud
    • American burger kotlet, ahjukartul, peet, muud lisandid
    • Täisteramakaronid, kanafilee ja kitsejuustuga; peal aurutatud peet (valmistoiduaine), spinat
    Alt vasakult:
    • Üks lemmikuid putrusid: kaerahelbed ja kliid keedetud vee-piimaga; sisse lisatud rosinaid ja munavalget; peal murakamoosiga kodujuust, mustikad, maapähklivõi
    • Kõrvitsasupp: kõrvits, porgand, kartul, sibul praetud võis ja keedetud kanapuljongis; pärast püreestamist segatud sisse merevaik; peal kanafileesink ja röstitud kõrvitsaseemned
    • Makaronisalat: täisteramakaronid, kanasink, kurk, tomat, mais-paprika-hernes konserv, kastmena Alma kreeka jogurti ja kodujuustu segu.


    Thursday, November 10, 2016

    Minu toidulisandite "menüü"

    Minu käest on ikka ja jälle küsitud toidulisandite kohta - kas ja kui palju ma neid tarvitan? Annan siis nüüd põgusa ülevaate, mida rohkem või vähem kasutan.

    Ma loodan, et mõni lugeja nimekirja peale ära ei ehmata, sest tegelikult pole neid üldse väga palju ning kõiki valgumagustoite ja pulbreid ei kasuta ma igapäevaselt. Rõhutan alati teistele ka, et tegemist on toidulisandiga, mis ei asenda päris toitu ja normaalset toitumist, vaid pigem toetavad tervist ja treeninguid. Degustatsioone tehes kohtan ikka üsna tihti inimesi, kes otsivad rasvapõletajaid või valgujooke, mis rasva puusadelt ära viiksid. Reaalsuses see päris nii ikka ei käi.


    VITAMIINID


    Self kalaõli kapslid
    OMEGA-3 kalaõli kapslid (SELF - Mybody)
    Omega-3 kuulub asendamatute rasvhapete hulka (koos omega-6), mis tähendab, et organism ise ei tooda, mistõttu tuleb need hankida toidust. Tähtsus seisneb, kuna antud rasvhapped tagavad rakkude normaalse toimimise, aitavad alandada põletikke, vajalikud ajule ja liigestele ning aitavad kaasa keharasvade lagundamisel. Oluline on aga lisaks jälgida Omega-6 ja Omega-3 suhet, mis pole üldjuhul paigas. Esimest saame sageli liialt palju juba toiduga. Kuigi üritan võimalikult palju rasvast kala süüa, ei juhtu seda siiski väga tihti. Samuti seadis dieet teatud piirangud. Seetõttu olen hetkel regulaarselt Omega-3 kapsleid võtnud.

    D-vitamiini pärlid (Healthy Origins - Iherb)
    D-vitamiin ehk päikese vitamiini on väga raske vaid toidust kätte saada ning suur osa põhjamaa elanikest kannatab selle puuduse käes. Kasulikke omadusi on väga palju alates kaltsiumi imendumise kiirendamisest kuni üldise immuunsuse tugevdamiseni. Eestis müüdavad D-vitamiinid on üsna nõrgad, mistõttu tellisin endale 5000 IU tugevusega USA-st. Alates septembrist olen regulaarselt tarvitanud ning ilmselt võtan neid vähemalt kevade lõpuni.

    Healthy Origins D-vitamiin
    Multivitamiinid (Self - Mybody)
    Multivitamiini kuure teen tavaliselt paar korda aastas. Dieediperioodil on raskem kõiki vajalikke aineid alati kätte saada ja treeningkoormus on suur, mille pärast igaks juhuks võtsin lisaks multivitamiine. Haigused (kasvõi kerge nohu) on viimane asi, millega võistluste ajal tegeleda sooviks. Tervis on küll viimase paari kuu jooksul väga hea olnud ja viirused või külmetused pole külge hakanud.
    Self multivitamiin

    TOIDULISANDID


    BCAA ehk hargnenud ahelaga aminohapped.
    BCAA on üks toidulisand, mille toimest olen kõige paremini aru saanud. Ostan seda tavaliselt pulbri kujul ning teen trenni ajaks šeikerisse joogi. BCAA koosneb kolmest aminohappest (leutsiin, valiin, isoleutsiin - klassikaline vahekord 2:1:1), mida organism ise ei sünteesi. Eesmärgiks on kiirendada taastumist, vähendada lihasvalu, edendada valgusünteesi kiirema lihaste kasvu jaoks ehk eriti vajalik dieedil olles. 

    Üks lemmikuid on õuna või jäätee Self BCAA drink mix, mida olen kordamööda tarbinud. Vahelduse mõttes ostan vahepeal ka teisi, aga paljud aminohapped on päris jubeda maitsega, mistõttu väga katsetada ei taha. Viimati jõin 8:1:1 suhtega Self Xtreme troopilise maitsega jooki, mis meeldis samuti.

    Lisaks meeldib vahel juua juba valmis BCAA jooke, eriti siis kui tahaks midagi gaasilist. Ühed lemmikud on Nocco purgid, mis on kahjuks üsna väikesed ja kallid ning tekitavad kiiresti sõltuvust. Õnneks ma võitsin neid 15 kasti. :D Pigem tarbin neid niisama või siis enne trenni kofeiiniga varianti. Myfitnessi tulid hiljuti müüki ka Self aminohapete joogid, mis on külmalt päris head ning eriti meeldib taassuletav pudel.

     

    Valgupulber
    Üks põhilisi toidulisandeid, mida enamik teavad, on kindlasti vadakuvalgupulber. Paljud arvavad, et see on üks sportlaste pulber, mis kasvatab musklid. Tegelikkuses sobib see ka hästi tavainimese menüüsse, kui on vajadus valgukogust tõsta või natuke tervislikumaid vahepalasid teha.

    Pidevalt ma proteiinipulbrit joogina tegelikult ei tarbi, vaid eelistan pärast trenni võimalusel mingit valgulist toitu süüa nagu kohupiim vms. Siiski on see hea ja kiire võimalus taastumiseks. Mina kasutan tavaliselt erinevate kohupiimade/kodujuustude maitsestamiseks, pudru sees, smuutide, pannkookide, magustoitude tegemiseks.

    Üks kõige lemmikumaid nii hinna kui ka kvaliteedi suhtes, mis leidnud olen on Self Whey Shake. Saadaval on neli maitset. Kõige klassikalisem kindlasti päris kakaod sisaldav šokolaadi maitse (eriti hea pudru sees), taastusšeigina on lemmik maapähkel ja smuutide jaoks mustika-vanilli.

    Proteiinimagustoidud
    Minu ühed lemmiktooted on hoopis igasugused puddingud ja magustoidud. Hea viis magusaisu leevendamiseks.

    Proteiinimagustoidud: Pikaaegne lemmik on Fast kreemküpsise pudding, teised maitsed üldse mulle ei sobinud (Fitshop). Samuti meeldib väga Scitec panna cotta pudding (Ifit). Viimase aja avastus on Self tiramisu mousse, millest olen pikemalt kirjutanud ka.

    Valgupannkoogid: Väga meeldib Fast vahtrasiirupi pannkoogijahu, millest saab keefiriga häid pisikesi pannkooke teha. Soolaseid ja natuke suuremaid pannkooke olen teinud ilma maitseta Self pannkoogijahust. Muidugi on alati hea lihtne variant lihtsalt muna-munavalged, kaerahelbed ja soovi korral mõni valgupulber ning banaan.



    Proteiinibatoonid
    Vahel täitsa asendamatud. Dieedi ajal tarbisin neid ka üsna vähe, aga siiski hea vahepala, mida kaasa haarata või magusaisu rahuldamiseks. Paljudes batoonides on lisaks valgule tegelikult  üsna suures koguses suhkrut ja rasva ehk alati tasub lugeda silte. Oleneb kindlasti, mis eesmärgil neid kasutada, sest mõni on nii hea maitsega, et natuke suurema suhkrukoguse võib andestada.

    Natuke suurema süsivesikute kogusega batoonidest on lemmikud on Mybodys müüdavad All Stars Whey Crisp (ei ole üldse valgubatooni maitset), Crisp-pro šokolaadi, pisike pro-plex martsipani ja Fitshopist Fasti Nix ja Nax.

    Parema koostisega ja väga maitsvad on Grenade erinevad maitsed (Ifit) ja All Starsi Clean Bar (Mybody). Eriti head on uued kaneelisaiamaitseline ja minu totaalne hetke lemmik maapähklivõi. Viimast soovitan küll proovida - selliste makrodega ikka väga-väga hea batoon!





    Rasvapõletaja
    Varasemalt pole kunagi ühtegi rasvapõletajat kasutanud. Kui seekord dieedi ajal mingil perioodil kaal ainult seisis ja ainevahetus oli üsna aeglane, otsustasin proovida. Minu valikuks sai treeneri soovitusel Self Ripped Burn, mis on 15 erinevat looduslikku ühendit sisaldav rasvapõletaja, mis peaks stimuleerima keha kasutama oma rasvavarusid. Võtsin seda kolm kapslit kas enne trenni või trennivabal päeval hommikuti. Ega ma 100% ei saa öelda, kas toimis või mitte, aga ainevahetust kiirendas küll minu meelest. Ma ei tea, kas kokkusattumus, aga pärast selle kasutamist hakkas kaal  ka ilusti graafikus langema. Loomulikult oli seal taga trenn ja väga täpne toitumine.


    Mõne inimese jaoks tundub see nimekiri meeletu, teise jaoks ilmselt tavaline. Tähtis on aru saada, et üldiselt tarbin ikka tavatoitu ning neid vaid lisaks. Kui on mingeid küsimusi, võite alati kommentaarides kirjutada. :)



    Sunday, November 6, 2016

    Kiirelt ja tervislikult: suitsukanapasta sinihallitusjuustu ja ananassiga

    Jagan Teiega ühe kiire pasta retsepti. Valmistamine ei võta kindlasti rohkem kui 15 minutit. 


    Suitsukanapasta sinihallitusjuustu ja ananassiga

    Kogus: 3 portsjonit


    1. Keeda makaronid soolvees al dente (saad rutem, kui soojendad vee enne veekeetjas).
    2. Tükelda suvikõrvits, prae pannil kuni on pehme ning maitsesta soolaga.
    3. Sega kausis suitsukanakuubikud, sinihallitusjuustutükid, ananass, suvikõrvits
    4. Vala segu keedetud makaronidele

    --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    Üks portsjon sisaldab keskmiselt:
    Kalorid: 390 kcal
    Süsivesikud: 42.3 g
    Valgud: 26.2 g
    Rasvad: 11.2 g


    Kas oleksite sarnastest (kiir)retsepti postitustest ka edaspidi huvitatud?


    Friday, November 4, 2016

    Võistlused läbi - mis edasi?

    Märkamatult ongi läbi saanud oktoober ja sellega minu jaoks võistlushooaeg. Selline tunne on, et alles oli august ja dieedi algus, kuid nüüd on vahepeal hoopis talv kätte jõudnud. Eks see fitness parajalt egoistlik ala on, et lõpuks unustatakse kõik muu enda ümber ning keskendutakse ainult võistlustele. Ilmselt on see tegelikult omane ka teistele spordialadele, kuid suur osa fitnessi-inimestest teevad seda siiski lisaks enda põhitööle ja perele, mistõttu kontrast on natuke suurem. Äge on vaadata, kuidas mõne võistleja partner elab ikka täiega kaasa - sööb kodus ka tervislikult, aitab mealprepiga, käib võistlustel kaasas. Neil on ikka väga vedanud. Mul oli vanasti tunne, et pidevalt pean põhjendama, miks ma trenni lähen ja lihtsam on öelda, et olen tööl kauem.


    Võistluste järgselt oli plaanis, et sõidan Tartusse ja puhkan veidi. Reaalsuses sellest väga midagi välja ei tulnud kahjuks. See tähendab, et tulin Tartusse küll, aga kogu aeg on olnud mingid tegemised ja kohustused ehk õhtuks olen nii läbi, et vaevu jaksan voodisse minna. Vaimusilmas kujutasin ette, et ärkan hilja, loen raamatuid, vaatan filme ja ei tee midagi... Ise muidugi planeerin endale kõik need asjad ehk pole kedagi süüdistada ka. Üleeile käisin tegelikult Eesti Rahva Muuseumis ja soovitan kõigil sinna uudistama minna. Väga innovaatiline - vahel mõtlen küll, et kust mõnel inimesel nii head ideed tulevad?! Järgmine kord tahaks koos giidiga külastada - siis oleks elamus ilmselt veel suurem.

    Natuke nüüd võistluste temaatikal. Paljud kindlasti tunnevad huvi, et mis siis edasi? Hetkel olen ise ka selle üle mõelnud ja olen kindel, et soov veel võistelda on olemas. Kevad ei ole tegelikult üldse kaugel ja vormi selleks ajaks parandada on keeruline. Teisest küljest ei taha jälle nii pikka vahet sisse jätta, sest lavakogemust oleks juurde vaja ning teiseks on mõte ka sügisel enda kooliteed jätkata, mistõttu pole ma kindel kas mõlemad tegevused mahuvad minu ellu korraga. Ühesõnaga praegu on plaan ikkagi ennast kevadeks uuesti võistlusvormi saada. Tuleks seda lihast ka ikka juurde, kasvõi natukene... olen ikka pilte vaadanud ja tuharat nagu polekski üldse.


    Treeningute mõttes on nüüd mõned nädalad puhkerežiim, mis tähendab, et trenni teen natuke tunde järgi, kergete raskustega. Eelkõige on eesmärk närvisüsteemil puhata lasta, et oleksin valmis raskemateks treeninguteks. Alguses oli ikka väga kummaline saali minna, sest ei osanudki midagi väga peale hakata ja suurt isu polnud ka. Nüüd olen selliseid lühikesi trenne teinud ja teistsuguseid harjutusi proovinud, mis on vahelduseks päris värskendav.  Järgmine nädal ehk lähen proovin üle pika aja mõne rühmatrenni ka ära. Kusjuures tundub, et tartlased on hakanud kõvasti trenni tegema, sest jõusaal on kogu aeg rahvast täis. Olen käinud nii Lõunakeskuse kui ka Kesklinna Myfitnessis ja isegi suvalisel kellaajal on päris palju inimesi.

    Toitumisega ei ole nii lihtne tegelikult. Teadsin seda juba ette, et pärast dieeti võib isegi raskem olla. Eesmärk on kaloraaži tõsta vähehaaval, sest ei taha ennast kohe "põrsaks" süüa, kui minu treeneri väljendit kasutada. Pärast eelmisi võistlusi läks mul lõpuks asi suhteliselt käest, mistõttu oli kaalutõus järsult päris suur ja üldse kogu keha stessis - sõin palju, aga  kõht oli ikkagi tühi kogu aeg. Niiet praegu ma siis üritan vähehaaval tagasi normaalsusesse minna. Hetkel on kalorite tarbimine umbes 1800 juures, aga päris grammi pealt kõike ei loe. Naljakas lugu on see, et nüüd mulle reaalselt tundub, et sellest kogusest ei piisa ja tahaks rohkem. Eelmine nädal 1600 kcal juures sain päris kenasti hakkama. Lisaks on meeletult palju erinevaid variante, mida süüa tahaks, et vahepeal kõnnin toidu poes nii kaua ja ei suuda otsustada, mida võtta. Ma ei mõtlegi mingit rämpsu, vaid igasugu lihad, juustud, hummus jms. Sisuliselt oleks saanud neid dieeti ka mahutada, aga lõpus läksin üsna kindla peale välja ehk sõin asju, mida saab koguseliselt rohkem ja täidavad kõhtu. Mingit suurt söömisorgiat polegi veel pidanud ka. Mulle lihtsalt meenub see kohutav punnis ja puhitav tunne, mida eelmine kord kogesin, mistõttu üritan asja mõistusega võtta. Hetkel mõtlen tegelikult rohkem söögi peale kui dieedi ajal. Selle pean endalt kindlasti ruttu välja juurutama, sest mulle absoluutselt ei meeldi taoline suhe toiduga. 

    Poelettidele on ilmunud väga mitmeid hea koostisega pelmeene - hoidke silmad lahti!
    Olen Tartus ka mõne degustatsiooni teinud ja tahtsin soovitada uut batooni. Clean Barist on enamus ilmselt juba kuulnud. Koostiselt üsna sarnane tuntud Quest batoonile - umbes 20g, 2,3g suhkrut ja 22g kiudaineid. Maitse poolest pole minu meelest nii magus ja suhkruasendajat on vähem tunda. Eelmine nädal lisandus kaks uut maitset: kaneelirull ja maapähklivõi. See viimane on minu totaalne uus lemmik - juba lõhnab hästi! Kõik, kes proovisid kiitsid ka, niiet peab hea olema. Mõnusad tükid on ka sees, mida eelmiste batoonide puhul igatsesin. Nüüd on saadaval lisaks Mybody pole ka Myfitnessi spordiklubis. Homme õhtul oleme veel väljas ka Myfitness Weekendil Tartus Ale Coq spordihoones.  Seega on tulemas taaskord töökas ja sporti täis nädalavahetus. Hea meelega teeks ise ka mõne trenni kaasa, aga see jääb vist mõneks muuks korraks. 


    Idee on ka blogi natuke muuta, aga kuna ma IT teemades olen väga nõrk, siis see kogu protsess võtab meeletult aega. Pean vist mõne arvutisõbra otsima välja.

    Kui on mingeid mõtteid või ideid, millest kindlasti lugeda tahaksite, võite mulle alati kommentaaridesse või meili märku anda. 

    Sunday, October 30, 2016

    Eesti Meistrivõistlused Kulturismis ja Fitnessis 2016

    Selleks aastaks on nüüd võistlustega ühel pool. Hooaja kulminatsiooniks oli laupäeval toimunud Eesti Meistrivõistlused Kulturismis ja Fitnessis. Eesti võistlused on ikka erilisemad ja teistmoodi, sest publikus on palju kaasaelajaid ja konkurendid on ka tuttavad. Päris mõnus oli, et ei pidanud kuskile kaugele reisima ning päeva sai rahulikult omas kodus alustada.

    Hommik algas umbes 7 ajal dušši ja suure kausi pudruga. 100 grammist ikka saab päris korraliku koguse. Kätlin tuli minu juurde juba reede õhtul, sest pidi meiki minema 7.30. Pärast seda võtsin ta linnast peale ja läksime registreerima. Bikiinid ja kingad sobisid ning pikkuseks mõõdeti 170,4 cm. Kätlinil oli aga naljakas situatsioon - viimase mõõtmise järgi oleks ta justkui umbes 6 cm lühemaks jäänud. Pärast registreerimist käisime veel korra kodus putru söömas ja siis oli minu kord end ilusaks lasta teha. Meigi ja soengu tegi Reelika Reimann (Make-up by Reelika), millega jäin super rahule. Nii mugav ja pingevaba on kui ise ei pea mässama ning tulemus on ka täiesti midagi muud. Panin seekord esimest korda enda clip-in juuksepikendused (http://www.clipin.ee) ja väga meeldisid. Peaks teinekordki proovima - saaks pikkasid patse teha (sõbrad teavad juba mu patsipunumise sõltuvust).

    Edasi läksime jälle koju, et Kätlinile soeng pähe saada, riis ära süüa ning siis juba grimmima. Kui muidu tundus, et aega on maa ja ilm, siis mingi hetk avastasime, et oleme natuke ajahädas. Esimene kiht grimmi sai peale umbes kell 3. Tundub, et mu eelmise nädala meeletust koorimisest oli kasu, sest värv jäi väga ühtlane ning kolmest võistlusest ilmselt kõige parem. Otsustasime, et laseme esimesel kihil ära kuivada ning seejärel Salmesse minna, et teine kiht seal teha. 


    Salmesse jõudsime enne viite, kus selgus, et ajakava on päris palju ees ning Kätlin peab laval olema juba umbes 20 minuti pärast. Sellist nalja veel pole olnud. Tavaliselt on vastupidi ning kõik venib, aga kuna enamus bikiini fitnessi eelvõistlusi jäi ära, jõuti ilmselt kiiremini. Panime turbo režiimi peale,  tegime umbes 10 minutiga teise kihi grimmi ja juba oligi aeg lava taha minna. Minul oli tegelikult natuke rohkem aega, sest bikiinide keskel oli vahepeal veel klassikaline kulturism. Üldiselt oli lava taga nii mõnus õhkkond - omad inimesed, piisavalt soe. Kokku kõik kuidagi hea, mis tekitas täpselt õige meeleolu lavale minekuks. Kristiini ja Kätlini treener Siim aitas ka mulle õli peale panna ning peagi oli käes ka minu kord. 

    Kategoorias (-172cm) oli taaskord ainult neli võistlejat - pole vist kõige populaarsem pikkus. Kaks neist olid samad, kes viimastel Eesti võistlustel. Laval tundsin end seekord väga hästi. Õnneks ei olnud taustaks sexy cat sarnast muusikat nagu eelmine aasta, kui ise publiku hulgast võistlusi jälgisin.  Pärast I-walki saime kõik paar korda veerandpöördeid teha ning tehtud oligi.

    Pildid: Digital PlanetMikk Jürisson
    Emotsioon pärast lava oli väga positiivne. Eks vigu leiab ikka palju nii vormi kui ka poseerimise osas, aga pean teadvustama, et mina andsin endast parima ja ega proportsioone ning lihaseid üleöö muuta ei saa. Võrreldes selle puutükiga, mis olin septembri alguses, on edasiminek kindlasti olemas. 

    Enne autasustamist oli natuke aega ja käisin saalis, kus oli parasjagu fit-modelli meeste voor. Mul tekib ikka küsimus, et mis asi see peaks olema..??? Ja miks seda antud ürituse raames korraldatakse. Eriti koomiline oli, kui mehed pidid pintsakuga selja poosi tegema. Minu jaoks on see paras naljanumber.



    Üsna varsti oligi aeg juba autasustamiseks. Minu kohaks oli seekord kolmas. Kuigi osalejaid oli kategoorias vaid neli, olin ikkagi tulemusega rahul. Nagu ma juba mainisin, siis olin enda poolt kõik vajaliku teinud. Võrreldes eelmiste Eesti võistlusega, kus osalesin, vahetasid esimene ja neljas koht enda positsioonid. Riina on tõesti head arengut näidanud ja usun, et ta vääris võitu küll. Mõnes teises kategoorias tekitas järjestus küll päris suuri küsimusi, aga bikiini fitness on juba kord selline ala.


    Pärast tegin veel enda publiku ja fännidega mõned kohustuslikud pildid. Aitäh tulemast! Piltidel siis vasakult alati minu selja taga olev kallis ema, Tartu supertreener sõbranna Kärt, minu tubli treener Indrek ja bikini-trio liige Kätlin, kellega me iga päevaga leiame üha rohkem sarnasusi. Seekord saime ka mõlemad 3. koha.


    Võistluse lõppedes otsustasime korraks banketil käia, et head ja paremat süüa. Suurt valikut seal küll polnud, aga kanawrapp ja jäätis maitsesid päris hästi. Väga suurt söömisorgiat ei hakanud korraldama. Pärast seda käisin kodus pesemas, sõin Riiast järgi jäänud pooliku popcorni Tupla ja võtsin suuna linna poole, et hooajale korralikult lõpp panna. Esmalt istusime mõnda aega Clazzis, kus sain üle pika aja oma lemmikkokteili gin tonicut. Kuigi alkoholi otseselt ei igatse, aga üks jook pole ammu nii hästi maitsenud. Õhtu lõpetasime klubis Teater, kus toimus ametlik afterparty. Päris mõnus oli üle pika aja klubis jalga keerutada. Ütleme nii, et tähelepanu oma välimusega saime linnas päris palju. 


    Selline oli siis ülevaade hooaja viimasest võistlusest. Hea on lõpetada positiivse emotsiooniga. Eks ikka tahaks alati paremaid kohti, aga tuleb olla rahul saavutatuga. Tegelikult on see ikkagi üks eneseületus ja nõuab parajalt tahtejõudu. Kõrvalt on hea kritiseerida küll, et võiks olla rohkem õlga-tuharat-selga jms, aga reaalsuses see ikka päris nii lihtsalt ei tule kui tahaks. Täna veel ülemus kommenteeris, et nägin nagu sirge pulk välja, et kus mu proportsioonid on... ☺ vot ei ole praegu, mõnel tuleb see kiiremini, teisel mitte. Töö igatahes jätkub. Aitäh kõigile kaasa elamast ja peagi kirjutan natuke ehk ka edasistest plaanidest.


    Tuesday, October 25, 2016

    Riga Pearl 2016 - esimesed emotsioonid

    Annan kiire ülevaate Riias toimunust. Esimese asjana kohe vabandan, et pole kellelegi Facebookis või telefoni teel vastanud. See reis väsitas nii vaimselt kui  füüsiliselt ja tekitas kahetisi emotsioone, et tundsin, et parem on natuke inimestest eemale hoida.

    Laupäeval alustasime sõitu umbes kella kolme ajal. Sonja maja ees oli tegelikult üks kummaline seik veel. Enne sõitmist koputas meesterahvas aknale ja ütles, et mu auto esirehv on kahtlaselt tühi. Suundusin selle peale lähimasse Statoili rehvirõhku kontrollima ja pumpasin nad täis. Jälle kogemuse võrra rikkam. Sellega õnneks sõitu puudutavad võimalikud probleemid piirdusid (vanemad lugejad teavad, et meil on mitu korda transpordivahenditega problemaatilisi situatsioone esinenud).

    Riiga broneerisin seekord hotelli asemel korteri ja see oli peaaegu et luksuslik: 2 suurt magamistuba, elutuba, suurte peeglitega koridor, köök. Palju rohkem kui tahta oskasime. Koha omanik oli hästi kummaline vanem mees, kes tutvustas meile detailselt iga kapi ja nurgataguse nagu koliksime sinna sisse. Vahepeal oli küll juba tunne, et ta jääb ise ka meile seltsiks. Pärast härra lahkumist seadsime end ruttu sisse, sõime veel viimased pudrud ja riisid ning uni oli päris magus.


    Hommikul oli äratus 6.30 ja kordus suhteliselt sarnane stsenaarium nagu Soomes ehk dušš, puder munavalge ja mustikatega, meigi tegemine ja kell 10.30 läksime registreerima Studio 69, mis asus umbes 2 minuti autosõidu kaugusel. Ootasime natuke järjekorras, maksime 25 eurot registreerimistasu, saime võistlusnumbri - mina seekord nr 138 ja suundusime tagasi korterisse. Pikkuseks mõõdeti seekord 170,7 cm ehk 0,3 cm olen nädalaga kasvanud. Bikiine ja kingi keegi üldse ei kontrollinud. 

    "Kodus" panime esmalt peale teise kihi grimmi. Juba esimese kihi puhul sain kohe aru, et seekord kõik nii ilusti ei suju, sest nahal on veel eelmise korra jääke ning mõnda kohta värv peale ei hakka. Ega sel juhul midagi teha enam pole. Õnneks väga hullu ei olnud. Sonja käis vahepeal kohalikus fitness klubis. Naljakas oli see, et täpselt iga kord kui ta uksest sisse astus avanes talle vaatepilt, kus kolm alasti naist värvirullid käes end värvivad. Vahepeal muidugi sõime veel putru ja tegime endale soengud ka pähe. Kella kaheks olime leppinud omanikuga kohtumise ja pidime korteri ära andma, et võistluspaika suunduda. Kui seni sujus kõik ilusti ajakava kohaselt, siis nüüd oli sellega kõik.


    Studio 69 ootas meid jälle punane prügikottidega kaetud ööklubi tagaruum, kus oli nii kitsas, et vaevu leidsime baarileti all endale koha kuhu tekk maha panna ja istuda. Ja siis algas ootamine.... Esialgu tundus, et väga hullu pole, sest ajakava on kõigest pool tundi maas. Vahepeal oli aga veel mitu-mitu fitmodelli (ärge küsige parem, mis see on) kategooriat. Igaljuhul lõpuks sain lavale umbes kell 7. Vahepeal krõbistasime veel banaanilaastude ja riisigalettidega.

    Lavale mineku korraldus mulle iseenesest meeldis. Üks kategooria enne kutsutakse eraldi peeglitega ruumi, kus on veel kummilindid ehk piisavalt aega  pooside ülevaatamiseks ja lihaste pumpamiseks. Seekord sain vähemalt sooja sisse ja paar lonksu natuke kangemat aitasid ka kaasa. Ei olnud see pisike viinapudel sokkide tegemiseks  nagu paljud arvasid. 

    Laval ise oli päris äge. Alguses tegid kõik enda I-walki  ja seejärel jäid lava tagumises osas seisma. Mina olin järjekorras teine ehk päris pikalt sain oodata. Kõik see aeg tegelikult tagasivaates tundub nagu kosmos. Pilte pole ka veel näinud ning seetõttu ei oska väga kommenteerida. Kuna viimasel hetkel muutsin veel poose, ei tundnud ma näiteks seljapoosi tehes end eriti kindlalt. Pole see poosetamine minu tugevaim külg. Minu kategoorias kokku oli 7 võistlejat ja ma olin nende seas ainuke eestlane. Päris tugevad konkurendid. Võrreldes mõne lühema kategooriaga, oli minul ikka päris hea vormiga naisi. Esimeses väljakutses mind polnud ning seega midagi eriti oodata ka polnud. Lootsin lihtsalt, et päris viimaseks ei jääks. Üldiselt oli enesetunne hea ja andsin endast parima. Kui muu on kõik Läti võistluste puhul väga mööda, siis vähemalt saab ikka lavakogemuse. Vastupidiselt Soome võistlustele, kus 3 minutiga käid ära ja kõik, lastakse Riias ikka mõnuga poseerida ja veerandpöördeid teha.

    Pärast laval käiku olin küll täitsa läbi. Lihtsalt see meeletu ootamine ja korralagedus kokku...ja ega siis ei jäänudki muud üle kui veel oodata, sest enne oli veel mitu-mitu järjekordset fit modelli vooru. Sõime paar tükki šokolaadi, aga tegelikult oli hoopis meeletu soolase päris toidu isu oli. Võtsimegi Kätliniga oma kaasatehtud salatid ja läksime alla restorani. Päris kummaline oli üsna viisakas restoranis hommikumantlis istudes muna koorida. Tuunikala-muna salat ja piimakohv maitsesid küll imeliselt. 

    Umbes kell 10 oli aeg nii kaugel, et autasustamine jõudis ka minu kategooriani ja tulemuseks oli auväärne finaali kuues koht. Nii kõlab ilusti eksju? Uudistes kirjutati ka nii uhkelt, et finaalkoht, aga ega seda ei märgita, et osalejaid oli seitse. :D Eks natuke pettumus oli ikka, aga nagu ma ütlesin, et vähemalt ei jäänud viimaseks. Kogu üritusest oli aga nii suur tüdimus, et nii kui lavalt maha sain, panin kohe dressid selga ja kodu poole teele. Isegi bikiinides pilt jäi tegemata, mistõttu ootangi juba kannatamatult ametlikke pilte.


    Kokkuvõttes jäigi õhku selline imelik emotsioon. Iseenesest oli reis tüdrukutega lahe ja suur aitäh Sonjale, kes vapralt vastu pidas ning öösel veel tagasi sõitis. Teisest küljest kogu see korraldus oli  nii mööda, et rohkem ma ausalt ka enam Lätti võistlema ei läheks. Kuigi ma ju oskasin seda isegi oodata, oli see ikkagi natuke traumeeriv. Esmaspäeval, tundsin küll end päris uimase ja loiuna ning inimestega kontakteerumine oli tagaplaanil, aga tänaseks on õnneks energia taastatud.

    Hetkel jätkan tavapärase ettevalmistusega. Põhirõhk on koorimisel, et grimm maha saada. Loodan, et nahast midagi pärast alles ka jääb. Selline oli siis esmane lühiülevaade ja kui pildid saan, kirjutan ehk midagi veel.