Thursday, April 23, 2015

Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis

Aeg teha lühike kokkuvõte ka laupäevast, mil toimusid  Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis. Hommikul kell 10 suundusin Salme kultuurikeskusesse registreerima - seal ootas mind juba üsna pikk järjekord. Pikkuseks mõõdeti täpselt sama number nagu paar nädalat tagasi ehk 170,5 cm. Seega jäin kindlalt võistlema -172 cm kategooriasse, kus peale minu oli veel vaid 3 naist. 

Seejärel sõitsin ruttu koju tagasi, kuhu tuli mulle abiliseks ka Helika ning alustasime grimmimist, mida saan kokku võtta ühe sõnaga - KOHUTAV! Kui eelmiste võistluste ajal jäi grimm ilusti ja ühtlane, siis nüüd oli kõik täiesti vastupidi. Mõnda kohta lihtsalt ei jäänud värv üldse peale, teise kohta mega tumedalt - mida rohkem kuivas, seda hullemaks läks. Pärast grimmi tegi Helika mulle kähku soengu, seejärel jõusaalist tuttav tüdruk, kes töötab jumestajana, meigi ning hakkasime teist kihti grimmi panema. Asi läks ainult hullemaks ning aeg hakkas ka juba selga jooksma. Suundusime Salmesse ning kuna ma hommikul unustasin abilise pileti võtta, siis Helika taharuumidesse sisse minuga ei saanud. Õnneks leidsin tuttavad inimesed Egle tiimist ülesse ning seadsin end nende ruumi sisse. Üritasin veel natuke grimmi kohendada, kuid näha oli, et midagi parandada enam ei ole. Treener saatis ka sõnumi vahepeal ning ütles, et ainuke võimalus on kõik maha pesta ja uuesti teha. Seda ma tegema ei hakanud - tuli leppida antud olukorraga. Ilmselt ei koorinud ma nahka eelmisest korrast piisavalt või reageeris teine karvaeemalduskreem kuidagi. Kokkuvõttes ei jäänud ma oma välimusega üldse rahule - kogu komplekt ehk soeng, meik ja grimm ei olnud lihtsalt see, mis oleks võinud. Samas jälle kogemuse võrra rikkam.

Aeg möödus seekord üsna kähku. Vaatasime natuke rannapoiste etteasteid ja umbes 6 ajal läksime lava taha pumpama ja piiluma teisi. Mõnus ärevus oli sees - kuigi kuna välimusega läks natuke nihu, siis tõmbas see ka enesekindlust veidi alla. Lõpuks oli aeg minna lavale - kõik see käis jälle kuidagi nii kähku ära, et arugi ei saanud. Oma etteastega ma ise väga rahule ei jäänud, aga teiste arvates oli ikkagi palju parem kui LEKV. Vähemalt üritasin naeratada nii palju kui võimalik. Minu kategoorias olid ülejäänud juba üsna kogenud ehk seega mul erilisi ootusi polnud. Pigem olla jälle natuke parem kui eelmine kord. Lava taga nende kõrval olles tundsin end pisikesena küll - lihast võiks ikka rohkem olla, praegu on see veel kuidagi eriti kokku kuivanud. Kokkuvõttes sain III koha, millega võin rahule jääda küll. Motivatsiooni veel edasi pingutada on kuhjaga.




Pärast võistlust oli veel bankett, kus ma üle pika aja jälle jäätist sain - see on ikka maailma parim asi! Täiesti ükskõik on mul igasugustest kommidest ja kookidest, aga jäätist tahaks. Siis suundusin koju, pesin võimalikult hästi grimmi maha, tõmbasin peoriided selga ning õhtu jätkus Butterflys. Nii mõnus oli end üle pika aja lõdvaks lasta ning lihtsalt nautida. Nagu ma enne mainisin, siis viimasel ajal olen üsna antisotsiaalne olnud, välja arvatud tööalane suhtlus. Mul on üli hea meel selle üle, et tänu antud alale olen kohanud nii palju uusi toredaid inimesi, kel on minuga ühised huvid. Jututeemadest puudu igaljuhul ei tule. See on justkui aeg, mil saan välja lülitada end kõigest muust ümbritsevast.



Nüüd on veel kaks nädalat dieeti ning siis toimub selle kevade viimane võistlus Riias. Esialgu mul küll seda plaanis polnud, kuid hetkel on kõige tähtsam võimalikult palju kogemuste pagasit täiendada. Dieedi mõttes ma enam midagi alandada ei kavatse, vaid pigem tõstan natuke kaloraaži. Hetkel on see umbes 1500-1600 kcal. On näha, et defitsiit on kehale mõjunud ja lihas hakkab vaikselt liiga ära kaduma. Pärast eelmisi võistlusi pingutasin natuke üle, mille tulemuseks oli üli halb enesetunne ja kohutav väsimus. Üritan seekord teisi teha - hetkel tundub, et toimib. Oma mõtetes olen tegelikult juba nii öelda massiperioodis - tahaks juba korralikult trenni teha ja süüa. Nüüd on veel jäänud viimased pingutused. Pikema tänukõne pean kunagi hiljem, kui võistlused möödas on. 

Siiski tahan öelda suur aitäh kõigile, kes mind aidanud on! Ilma teieta poleks see kõik võimalik!

1 comment:

  1. Nägu tundub küll säravam ja koht on ju ka ikkagi superhea! : )) Väga tubli, palju edu järgmiseks ning sära seal kindlasti veelgi rohkem ;)

    ReplyDelete