Thursday, May 7, 2015

I välisvõistlused - Läti lahtised meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis

Selleks kevadeks on minu hooaeg läbi, mis kulmuneerus esimeste välisvõistlustega pühapäeval Lätis.  Viimased nädalad olid väga-väga rasked ja kui teised siin veel usinasti kaalu langetasid, siis mina seda ei teinud ning pigem tundus, et vorm läheb iga päevaga halvemaks. Vahepeal tekkis juba kahtlus, kas peaksin sinna ikka minema ja kohati ka motivatsioonipuudus, siis nüüd olen rohkem kui rahul, et ikkagi Riia ette võtsin. Sain sealt super kogemuse ning mõnusa vahelduse igapäeva rutiini.

Teekonna Riiga alustasin laupäeva hommikul Lux Expressiga koos kahe suurepärase neiu Kätlini ja Kristiiniga. Juttu jätkus kauemaks ja need 4 tundi läksid küll mega kiiresti. Sõime oma "maitsvaid" dieetroogasid, jõime bussi tõrvamaitselist kohvi ja unistasime päris toidust. Kõrvalolevad inimesed pidasid meid ilmselt päris imelikeks, sest peame jututeema oli SÖÖK - mida kõike me tahaks, aga ei saa. Riiga olin broneerinud meile toa Tallink hotelli, mis asus vaid väikse jalutuskäigu kaugusel bussijaamast. Puhkasime natuke hotellis ja otsustasime teha väikese ringkäigu kõrvalolevas kaubanduskeskuses. Ütleme nii, et enesetunne polnud kellelgi kiita, kuid siiski hoidsime tuju üksteisel üleval. Mõtlesime, et võiks natuke täiustada enda võistlusehete kollektsiooni ja leidsimegi ilusad käevõrud 3=2 pakkumise. Seejärel parim sõber kohvi kaasa ja suundusime tagasi hotelli, et esimene kiht grimmi peale panna. Mina polnud varem ise grimmi peale pannud, kuid teiste nõu ja abiga sain isegi päris hästi hakkama. Kuna kuulsime, et bikiinid saavad pühapäeval lavale alles ca 6 ajal ning võistluspaik pole kõige mugavam, siis otsustasime küsida hilist check-in võimalust. Korralikud mardisandid nägime ikka välja oma sallide, laiade räpiriiete ja plätudega, et hotelliteenindaja eest grimmi varjata. Samal ajal istusid ümber peokleitides ja ülikondades turistid. Läks hästi ning väikese lisatasu eest võisime kuni kella 16ni hotellis viibida. Parim otsus, sest võistluspaiga tagaruumid olid KOHUTAVAD - sisuliselt üks suur täiesti pime ruum, mis oli kaetud üleni musta kilega ning, kus kõik mehed ja naised koos üritasid ennast valmis seada. Pärast seda pugesime oma kaasavõetud tekikoti sisse ja jäime hommikut ootama.



Pühapäevane kava oli meil juba paika pandud ja kõik sujus üsna täpselt - 7st äratus, dušš, hommikusöök hotellis, teine kiht grimmi peale ja suundusime taksoga võistluspaika, mis asus ca 2,5 km kaugusel. Registreerimine läks üllatavalt kiiresti ja sujuvalt. Olime valmistunud juba pikaks järjekorraks ja ootamiseks nagu Salmes, kuid saime ca 15 minutiga kõik korda aetud. Olin seekord üks cm lühem ehk 169,5 cm ning seega kategoorias -172 cm. Lõpuks pandi see aga teise grupiga kokku ehk võistlesin 169+ kategoorias ehk kõige pikemates. Seejärel läksime kähku hotelli tagasi ja algas üks suur sättimine. Olin natuke mures meigi tegemisega, kuid tulemus oli üllatavalt hea. Samuti läks soengu tegemine üsna lihtsalt. Kolmekesi oli mõnus valmistuda, sest vajadusel aitasime üksteist ja laenutasime meigitooteid. Seltskond klappis meil tõesti hästi - olen leidnud endale väga head uued sõbrannad. Kohendasime veel natuke grimmi ja märkamatult oligi kell 4 ning läksime tagasi võistluspaika. Grimm tuli ka võrreldes varasemate kordadega parem ja ühtlasem ning üldse jäin välimusega täitsa rahule ehk tulevikus ei pea vast alati teiste abi küsima.



Kohale jõudes oli esimene nii öelda üllatusmoment - ajakava muudeti ja Kätlinil oli sisuliselt 5 minutit aega, et lavale astuda. Tõeliselt vedas ikka. Kõigil sellist vedamist polnud ja üks eesti neiu kahjuks lavale ei jõudnudki. Olin varem ka kuulnud, et Lätis saab kogeda alles tõelist kaost korraldamises - tundub, et jutud väga valed polnudki. Mina ja Kristiin saime aga tükk aega veel oodata, sest erinevad bikiinikategooriad polnud järjest, vaid nende vahel ka kulturistid ja rannapoisid. Lisaks veel üks Läti Myfitnessi fitness tüdrukute projekt, mis meenutas pigem natuke pesushowd. Viimaks tuli ka meie kord. Närvi polnud üldse, vaid lihtsalt põnevus. Tüdrukuid oli meie kategoorias vist 16. Esmalt tegid kõik T-walki, seejärel kõik koos kohustuslikud poosid ning edasi väljakutsed ning veel poose. Lõpuks ometi sain tunda, mis see laval olek endast tegelikult kujutab ja seda ka natuke nautida. Eestis on kõik nii kiiresti käinud alati, et ei saa arugi, mis toimub. Seekord sai ca 15-20 minutit ikka laval veeta. Poseerimisega ma võistluste vahepeal ei jõudnud eriti tegeleda, kuid jäin isegi oma kõnniga rahule. Iga korraga natuke enesekindlam ja parem - tahaks loota vähemalt.



Autasustamist ei pidanud õnneks enam pikalt ootama. Mingeid ootusi mul koha suhtes üldse polnud (viimaseks ei tahtnud jääda) - kokkuvõttes 8. koht. Top 3 oli kuulduste kohaselt lätlaste poolt juba enne suhteliselt kindel. Eestlastest olid minust ees samad 2 naist, kes Eesti Karikal. Mõned kohad tekitasid küll küsimusi...aga eks maitse üle ei vaielda (eriti sellel alal). Üldiselt jäid aga väga-väga positiivsed emotsioonid ning kogemuse mõttes kindlasti asendamatu. Kuna meie buss läks alles kell 2.30 öösel, siis otsustasime neidudega ühe tõelise cheat-meali kasuks Riia kesklinnas ehk korralik veiseliha burger, friikartulid ja siider. Maitses suurepäraselt - kuigi järgmiste päevade kõhuvalu kõige meeldivam polnud. Meiega liitusid ka Ott ning mõned teised fitness-inimesed, mis panigi toreda punkti kogu nädalavahetusele. Tegelikult oli ikka väike äpardus ka - bussijaama jõudes avastasime, et olime vale kuupäega pileti ostnud, sest käes oli juba 4. mai ehk esmaspäev, aga pilet oli 3ks maiks. Õnneks kohti oli ja pidime lihtsalt uue pileti soetama. Hommikuks olime kõik ilusti kodus - väsinud, aga rahul ja õnnelikud!



Selleks kevadeks on võistlused läbi, nüüd saab natuke nautida elu, head toitu ja kõike muud, millest loobuma pidin. Siiski olen super rahul, et otsustasin bikiinifitnessiga tegelema hakata. Täpsemalt edasistest plaanidest ja ettevalmistustest juba järgmistel kordadel. Sai nüüd natuke pikalt ja detailselt, aga tublimad lugesid vast ikka läbi.








1 comment: