Viimasel ajal on küll tunne, et elu üritab mulle ikka igal võimalikul viisil "näkku panna". Mingit jama sajab peale igast otsast. Ainuke stabiilne asi on veel töö, kuhu hetkel lähen küll igapäevaselt rõõmuga. Suurema osa võtab enda alla korteri remont, mis pole sugugi nii lihtne nagu esiti tundus. Minu suurimaks murelapseks on köögi ja elutoa vaheline sein, kuhu mul on kinnisidee ava saada. Mõnele naabrile see aga sugugi ei meeldi, mistõttu olen ma juba enne sissekolimist mitte eriti heas kirjas. Loodetavasti seal ikka normaalseid inimesi ka leidub. Poleks arvanud varem, kui vaevanõudev protsess on ühe augu tegemine, võiksin sellest kohe mitu postitust teha. Ei taha enam oma lootusi millegagi üles kütta, sest vastasel korral on kukkumine jälle valus. Hetkel ootan pingsalt linnavalitsuse vastust ja siis saab juba edasi tegutseda.
Trenniga pole ka nii hästi kui olla võiks. Ootan oma kava juba terve igaviku, hetkel teen mingit enda kokku pandud segu, mis tundub natuke mõttetu. Oleks vaja kindlat rutiini, mis tekitab rohkem järjepidevust ja saaks ka arengut paremini jälgida. Lähinädalatel saab selgeks, et kas jätkan koostööd oma praeguse treeneriga või vaatan edasi. Iseenesest ei tahaks vahetada, sest mulle tema põhimõtted meeldivad, kuid teiselt poolt leian, et asi on kuidagi seisma jäänud ja võib-olla vajaksin midagi uut.
Kuna elu on igas mõttes ebastabiilne, on ka toitumine nii ja naa. Isa juures on nii palju igasugu ahvatlusi ja mingit suvalist näksimist. Üldse on magusa isu suurem kui tavaliselt, mis võib muidugi tulla ka suhteliselt stressirohkest eluperioodist. Ega mind muidu ei häirigi väga natuke suurem kaal, aga mis mulle üldse ei meeldi on, et nägu on nii öelda "paksem". Ma ei tea, kas see on mingi minu kiiks, aga näost on küll hamstri tunne.
Muudel teemadel natuke, siis siin on ikka küsitud, et kus ja mis ma täpselt töötan, siis vastuse sellele saate alljärgneval pildil. Parema kvaliteediga saab artiklit näha Sportlandi ajakirja 21 lk http://issuu.com/sportland/docs/sportlandautumn2015_veebi/1?e=3909936/31605054
Seal on ka palju muud huvitavat lugemist. Antud pilt pole just mu lemmikute seast, kuid see oli üks ainukesi, mille kiiresti vajalikus formaadis koos autoriõigustega saime.
Muidu üritan tegeleda asjadega, milleks eelmine aasta eriti aega ei jäänud, mille alla kuuluvad peamiselt kino, teater ja kontserdid. Järgmisel nädalal ootabki ees taaskord teatri külastus. Peab ikka vaimu värskena hoidma. :)
Ilusat esimest adventi kõigile ja lõpetuseks ka üks pilt eilsest õlatrennist. Riided (v.a arvatud jalanõud) pärinevad mõlemad minu poest. Niiet võib julgelt shoppama tulla! :)
This comment has been removed by the author.
ReplyDeletehaha..ega sa juhuslikult Pae-Majaka piirkonda ei koli? :D
ReplyDeleteMul õde kunagi, kui sinna kolis ning korteris kapitaalremonti tegi, siis tal oli sama lugu. Eriti silmakirjalik oli see, et kuigi tal oli täiesti kehtiv ja linna poolt kinnitatud plaan, siis korteriühistu keeldus oma nõusolekut andma.
Nimelt tema kohal oleval korteril oli juba see sein lõhutud ja nüüd veel samast kohast aga allpoolt lõhkumine tundus neile maru ohtlik. Mitte, et hiljem selgus, et ülemisel naabril oli see sinna ilma loa ja projektita tehtud, mistõttu tema oleks pidanud oma seina kinni ehitama ja õel oleks õigus olnud enda oma maha lammutada....
Aga korteriühistu mutt oli vänge kui kassi seesamunegi...nii jäigi see köök seinaga 5 ruutmeetrit.....absurd
Ei, minu korter asub hoopis Tondi kandis. Õnneks mul ühistu siiski vastu vist pole, vaid ütlesid, et kui linnavalitsuse luba olemas, siis peaks kõik okei olema. Pigem üks kindel vene vanamees, kes lihtsalt kiusu pärast üritab jonni ajada. Alumistel õnneks pole auku tehtud ka, niiet loodan, et saan ikkagi enda avatud köögi :)
Delete