Kas teate vahel sellist tunnet, et olete nii väsinud, et raske on hingata? Viimasel ajal on mind tabanud suuremat sorti väsimus. Ikka on paremaid ja halvemaid päevi, aga üldine suundumus on väsimus ja natuke tüdimus. Tegelikult on kõik hästi, aga ikkagi mingi rahulolematus...
Eelmise nädalavahetusega lõppes FAF koolituse õppeperiood. Pühapäeva veetsime terve päeva jõusaalis. Esimese poole teemaks oli väikese grupi personaaltreening ja ringtreening. Lõpuks pidime endale kõik koos ringtrenni kokku panema ning igaühel tuli juhendada 2-3 "peatust". Minule füüsiliselt eriti pinget ei pakkunud, aga natuke koormust ikka sai. Teine pool päevast oli nii öelda praktiline proovieksam. Igaüks võttis kaasa tuttava või sõbra, kelle keegi teine meie grupist oma kliendiks sai. Kuna ema oli nädalavahetusel minu juures, oli nõus ta lahkelt abisama. Teadsin küll, et ega tema "treeneril" lihtne ei saa olema. Samas tuleb ju hakkama saada igasuguse kliendiga. Ema mul on muidu üsna aktiivne - käib rühmatrennis ja kõndimas, aga suhteliselt ühekülgne liikumine ning ega grupitrennis väga keegi isiklikult juhendada ei jõua. Siiski jäi ta kogemuse ja trenniga väga rahule.
Minu kliendiks oli üsna suure jõusaalikogemusega noormees, aga usun küll, et saime mõned asjad tal paremaks. Näiteks rinnalt kükki ja sirgete jalgadega jõutõmmet polnud ta kunagi teinud. Pärast oli kiire tagasiside voor juhendajate poolt. Üldiselt hirmutatakse, et praktilise eksami läbisaamise tõenäosus on üsna väike esimese korraga. Samas olen ma enda paanitsemised juba ära teinud. Tuleb endas kindel olla, mitte üle mõelda ning liigselt närvi minna. Tavaliselt suudan üsna hästi külma närvi säilitada. Lisaks ma tegelikkuses väga naudin kogu treeneri tööga kaasnevat ning üha rohkem saan aru, et see on ikka minu teema.
Sel reedel oli tegelikult juba teoreetiline eksam. Materjali oli korralikult ja eksam ise kokku 19 lehekülge pikk. Hetkel veel tulemusi ei tea, aga loodan parimat. Eelmise nädala üritasin nii palju kui võimalik õppida, aga pärast tööd on pea üsna paks. Lisaks oli enesetunne ka natuke kahtlane. Vahepeal mõtlesin, et olen mingi kõhuviiruse endale hankinud. Hetkel aga tundub, et läks hästi seekord.
Kokkuvõttes oli vist üks kõige trennivaesem nädal viimase aasta jooksul kui reisid välja arvata. Mõtlesin, et võtan natuke oma trennidega vabamalt... Hommikuti enne tööd olid mõne kliendiga trennid ning õhtul enam ise ei jõudnud vaimselt ja füüsiliselt. Ausalt öeldes laupäeval kui lõpuks aega oli, siis väga ei viitsinudki enam, aga läksin ikka... Ja teate? Ei saa ikka ilma. Pärast on kordades parem enesetunne ja pea pole ka nii paks. Soovitan proovida päriselt ka! Nende kahe päeva jooksul nägin nii palju igasugu trennituttavaid, mis andis jälle motivatsiooni juurde.
Lisaks koolile, tööle, trennile on olnud päris palju muid tegevusi ka. Nagu mainisin, siis käis ema eelmine nädalavahetus mul külas. Kinkisin talle jõuludeks kabaree etenduse-õhtusöögi Viru hotellis. Hetkel on seal Eesti-teemaline show, mis mulle väga meeldis. Palju tantsu, laulu ning üldse lavastus oli hästi üles ehitatud. Samuti sisaldas see 3-käigulist õhtusööki. Eelroaks võtsin härja consomme ja 8 tundi mooritud lihaveise keele, pearoaks kauaküpsetatud hirve ning magustoit oli tiramisu. Kõik maitsesid väga hästi, aga eriline lemmik oli pearoog. See liha lihtsalt sulas suus. Ma oleks võinud muidugi vabalt võtta kõiki roogasid topeltkoguse.
Neljapäeval toimus Audenteses vangla teenistujate lamades surumises ja fitness5 võistlus, mille korralduses me osalesime. Päev varem sain teada, et ma olen üks naiste kohtunikest. Alguses oli kerge ärevus sees, aga tegelikult mulle väga meeldis ja usun, et sain hakkama. Naiste lõuatõmmete voor läks küll päris kähku...ega ma ise ka eriti osav poleks. Mõnus vaheldus tavapärasele tööpäevale.
Reede õhtu käisime sõpradega linnas vaimu puhkamas. Paar pokaali veini käib hetkel nädalavahetuse juurde. Aitab natuke lõõgastuda. Laupäeval oli hommikul mõnus jalatrenn ning õhtul käisime õega Saku Suurhallis Eesti Laulu vaatamas. Ma olen juba aastaid Laura fänn, niiet võidulaulu üle oli hea meel. Täna otsustasime veel kinno minna filmi "Lõvi" vaatama. Soovitan kindlasti! Pärast seda mõtlesin küll, et mul on ikka hea ja ilus elu...
Huvi pärast, kui palju sa lõuatõmbeid jõuad teha? Endal ka üldse ei edene see.
ReplyDeleteMa praegu ei oska öelda, sest pole ammu ja järjepidevalt teinud. Oleneb kas pealt - või althaardes. Üldiset on see mu nõrk külg, aga pole ka väga palju eesmärgipäraselt arendanud.
DeleteSulle soovitan alustada kummiga lõuatõmmetest, proovida erinevaid haardeid ja näiteks negatiivset lõuatõmmet - alustad üleval faasis ja hästi aeglaselt lased alla keha fikseeritud asendis paigal.