Tundub nagu just oleks uus aasta alanud, aga nüüd vaatan kalendrisse ja ongi kuu viimased päevad. Jaanuari võin vist pidada üsna edukaks, sest asjad arenevad. Toimetamist ja sehkendamist on küll väga palju, mis vahepeal kurnas mu nii ära, et lugesin tunde nädalavahetuseni, mil saaksin kasvõi natuke magada. Üldjuhul on vabadel päevadel ka nii palju kohustusi ja ülesandeid (eelkõige korteriga seoses), mistõttu olen õhtuks rohkem väsinud kui tööpäeval. Aga hetkel olen ma nii põneval, samas ka juba kannatamatu, sest kogu protsess on olnud väga pikk. Ükspäev luges isa naine mingisugust inglite raamatut, kuhu juurde käivad ka kaardid ning palus mul ühe tõmmata. Kaardil oli kirjas, et oled käinud pika maa, pea veel vastu, sest kohe on kõik tehtud. Üsna täppi mulle. Nüüd kui mõnipäev kannatus hakkab katkema, siis meenutan seda ning tuletan meelde, et veel viimane pingutus. Igaljuhul varsti tunnen juba end üsna eksperdina kõiksugu segude, vuugitäidete, toitepistikute jms alal.
Trennist rääkides - lõpuks ometi sain endale uue kava! Sisuliselt ootasin seda alates juulist. Vahepeal treenisin enda tehtud kava järgi, aga mulle meeldib ikkagi, kui keegi teine teeb mulle selle puust ja punaseks ette. Hoiab rohkem järje peal. Kava panime kokku tegelikult treeneriga koostöös - tegime ühistrenne ja arutasime, mis võiks olla parim, mida olen varem teinud jne. Hetkel on keha jaotatud kolmele päevale ning kaks erinevat varianti, mida teen. Esimene on pigem baasharjutused, vähem kordusi ja rohkem jõu arendamisele ning teine natuke rohkem isoleeritumad harjutused, suuremad kordused. Mulle selline variant sobib, sest ei tüüta nii kiiresti ära. Mõnda asja peab veel natuke lihvima võib-olla. Motivatsiooni sain kõvasti igaljuhul. Kui nüüd piisavalt kvaliteetset und (6-7 vajalik mulle) iga päev saaks, jätkuks seda ilmselt kauaks. Minu üks probleeme ongi see, et vahepeal jäävad uneaugud vahele, mistõttu ei taastu ära ning tekib üleüldine väsimus ja motivatsiooni langus. Praegu olen olnud tubli ja iga päev ikka enne 12 magama läinud. Äratus on hommikul kell 6.00.
Toitumisega olen ka täitsa järje peale saanud - eesmärgiks oli vähem mõttetut näksimist siit ja seal. Praeguseni on toiminud üsna hästi. Tahaks proovida igasugu põnevaid toite ning ideedest puudus ei ole. Seetõttu ootan ka juba, et lõpuks jälle omaette elama saaks. Võõras köögis ei meeldi sehkendada eriti.
Ja lõpetuseks pilt ühest uuest lemmikbatoonist - asendab täiesti šokolaadi. Hind pole ka nii krõbe. Hetkel olen proovinud ainult maapähkli oma, aga kuuldavasti on ka teised väga head.
No comments:
Post a Comment