Juuni esimene nädal - trenn ja Tartu

Juuni on märkamatult kätte jõudnud ning mina olen küll suvemeeleolus. Kõik nädalapäevad on ka sassis juba. Neljapäeval olin nätieks kindel, et on laupäev

Jõusaalitrenne oli kokku viis. Lisaks veel kolmapäevahommikune Nike train to run ja rullitiir Tartus. Esmaspäeval käisin üle mõne aja hoopis õhtul Roccas trennis. Tore oli kõiki vanu tuttavaid näha - nii mõneltki poolt tuli küsimus, et kas ma olen kuskil reisil olnud või miks enam trennis ei käi. Tavaliselt üritan mitte liiga pikka vestlusesse kellegiga sattuda, sest muidu trenn lihtsalt venib meeletult ja intensiivsus läheb alla. Teisipäeval oli jalatrenn hommikul Postimajas. Jätsin viimaseks harjutuseks sangpommidega väljaaste kõnni ning tegin seda hoopis terrassil. Kuna alustasin tavalisest varem jäi veel aega ülegi ja sain natuke aega väljas istuda ning enda kaasavõetud valgu-jääkohvi juua. 

Kolmapäevast laupäeva hommikuni oli mul aga justkui minipuhkus, sest sõitsin Tartusse ja seal läheb automaatselt peale leborežiim. Hommikul tegelikult käisin juba harjumuspäraselt Nike trennis, mida tegime seekord jälle suurema osa ajast Harju mäel ja pärast Vabaduse väljakul. Samuti liitus minuga üks töökaaslane. Tundus, et talle meeldis, kuid raske pidavat olema. Ilm oli ka suviselt kuum. Tartus veetsin nagu ikka esimese päeva Kirke juures. Esmalt päevitamine terrassil ja õhtul väike istumine tema naabrite juures. Karl on juba päris suureks kasvanud ning asjatab ringi igal pool.

Neljapäeval ja reedel külastasin hoopis Fitlife jõusaali. Tegelikult on see koht, kus aastaid tagasi üldse hakkasin trennis käima. Sel ajal oli see üldse Arctic Sport, kus olin ligi 5 aastat liige. Pärast Austraaliat käisin aasta Fitlifes. Ühesõnaga koht oli mulle tuttav, kuid siis jõusaali ma eriti oma jalga ei tõstnud. Midagi väga muutunud ka polnud. Hea vaheldus oli mõnes teises saalis trenni teha ja mulle isegi meeldivad vanaaegsemad seadmed rohkem mõnikord. Siiski olen harjunud juba Myfitessi mõningate mugavustega ära.

Põhjus, miks ma sinna läksin oli tegelikult see, et mu ema on seal liige ja juba pikka aega soovinud, et teda jõusaaliga tutvustaksin. Nüüd sai see lõpuks tehtud. Koostasin talle lihtsa algajate kava ning neljapäeval ja reedel tegime seda läbi. 

Ta polnud kunagi jõusaalis käinud, mistõttu oli kõik talle väga uus. Eks nõuab harjumist ning esialgu on lihastunnetus ka väga nõrk ning ei saa aru, mida täpselt treenitakse. Tal olid üsna tavalised rühmatrennide harrastaja harjumused ehk kõik harjutused hästi tempokalt ja natuke rapsides. Pidevalt pidin rõhutama, et aeglaselt nüüd, kontrollitud liigutused. Ega mul tegelikult emale trenni lihtne teha pole, sest olen temaga üsna kärsitu ning nõudlik. Oleks tegemist natuke võõrama inimesega, siis on teine asi. Üldiselt talle meelids  ja loodetavasti hakkab ikka käima.

Korra põikasime läbi ka Põlvast, kus nautisime grilli taga onu juures sooja suveõhtut. Piinlik tunnistada, aga ma polnud neid vist vähemalt 2-3 aastat näinud. Aeg ikka lendab, aga tegelikult kui tahta, siis jõuaks küll. Niiet vabandusi pole... Sain vanaemalt purgi marineeritud seeni. Vabalt võiksin selle üksinda ära süüa hetkega. Mu lemmikud on pisikesed ühes tükis seenes ja seekord sain täpselt ideaalsed.

Hetkel on peal ka rabarberihooaeg. Keedisetaolist asja juba tegin mitu korda. Nüüd valmistasin ka ühe mõnusa ja igati tervisliku kohupiima-rabarberi koogi kaerahelbe-pähkli-banaani põhjal. Suhkru asemel kasutasin steviat. Väga hea tuli välja. Paljud oleksid ilmselt natuke magusamat soovinud. Kuna rabarber on ise juba üsna hapu, paneksin isegi magusainet järgmisel korral natuke rohkem.

Vaja läheb:

Põhja jaoks:

• 2 väiksemat (1,5 suurt) banaani
• 70 g täistera kaerahelbeid
• 30 g purustatud erinevaid pähkleid (väikesed tükid)
• kaneel

Täidis:

• 300 g maitsestamata kohupiimapastat
• 200 g maitsestamata lahjat kohupiima
• stevia (ca 3 spl)
• 20 g vanillimaitseline valgupulber (võib ka ära jätta, aga andis mõnusa maitse juurde)
• 300 g rabarber
• kaneel 
• 2 muna

Valmistamine:

• Põhja jaoks sega kokku purustatud banaanid, kaerahelbed ning kaneel. Aseta segu 24 cm läbimõõduga vormi ning küpseta 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit.
• Täidise jaoks sega omavael kohupiimad, stevia ning valgupulber. Eralda munavalged kollastest ning vahusta valged tugevaks vahuks ning seejärel sega mõlemad kohupiimasegusse.
• Teises anumas sega tükeldatud rabarber, kaneel ja stevia. Siin soovitan magusainet panna pigem rohkem, et rabarberid liiga hapud ei jääks.
• Lisa rabarber kohupiimasegusse ning vala eelküpsetatud põhja peale.
• Küptseta kooki ahjus 200 kraadi juures 40-50 minutit.
• Pärast valmimist lase veidi jahtuda.

Ütlen ausalt - kõige parem oli koos natukese vanillijäätisega.