Üks laupäevane postitus

Ilusat laupäeva teile kõigile! Kuna täna on nii päiksepaisteline ja mõnus päev, otsustasin spontaanselt, et teen endale puhkepäeva ja ei tegele mitte ühegi ülikooli asjaga. Nädalas korra võiks võtta selle aja ja oma mõtted kohustustest täiesti eemale saada, sest pärast saab palju parema tundega ja erksamalt jätkata sealt, kus pooleli jäi. Niisiis üritan täna ette kujutada, et on suvi ja suuri kohustusi pole. Ilm annab igaljuhul suve mõõtmed välja küll juba. Need esimesed soojad ilmad ongi kõige mõnusamad ja väärtuslikumad, kus tahaks kohe päikest ja D-vitamiini enda sisse imeda. 

Seoses päikse ja suvega ostsin endale lõpuks suveks bikiinid ära ja sattusin natuke hoogu ehk minuga tulid koju lausa kaks ülemist osa. Eelmise aasta omad on ka täitsa alles, aga Malaisia ja Singapuri päike tegi neile väheke liiga ja värv on üsna pleekinud. Samuti on see nagu juba traditsioon, et suvi algab ikka uute ja ilusate rannariietega. Olen juba mõnda aega otsinud neid ja proovinud üsna mitmeid. Tuleb tunnistada, et selle aasta natuke lihaselisema kehakujuga on sobiva lõikega bikiine üsna raske leida. Varem sellega probleeme pole olnud…no olgu ega Austraalia pekise kehaga ka väga kaunis miski seljas polnud, aga ma lõpuks lahendasin selle nii, et lihtsalt eriti riidepoes ei käinud. Samuti tuli poest kaasa ka ikkagi üks trennitopp, aga kuna hind oli uskumatult soodne, siis ei ole hullu. Neid mul ikka kulub!

Hommikul läksin juba 9st jõusaali. Olin seal vist üks esimesi. Olen nii harjunud juba hiljemalt 7-8 ajal ärkama, et isegi kui ei pea, läheb uni ikkagi ära. Hommikune trenn justkui alati tõmbab käima. Vastasel korral tavaliselt olen pool päeva uimane. Riietest veel rääkides (täna rohkem naiste mõeldud postitus), siis mul on naljakas suhe lühikeste pükstega trennis käimisega. Mulle väga meeldivad Nike Pro lühikesed püksid - nende värvid, mustrid, materjal jne. Eestis neid müüakse vähe ja üsna tihti avastan end jälle neid välismaa lehtedel või instagramis imetlemas. Kui ma aga siis lõpuks ostan endale mõned lühikesed püksid, siis võin vist kahe käe sõrmedel ette lugeda, mitu korda need jalas on olnud. Arvestades, et käin trennis peaaegu iga päev, siis üsna vähe. Muidu vaatan, et jalgadel pole nagu vigagi ja päris heas vormis, aga nii kui lühkarid trenni jalga panen, jäävad need justkui iga peegli juures ette. Samuti on tunne nagu oleks pool alasti jõusaali läinud ja kõik vaatavad mind. Naljakas lugu…kas kellelgi on veel nii?

Eile avasin ka rulluisuhooaja ja sõitsin 16 km ringi. Plaan oli teha küll 20 km, aga jalad hakkasid ikkagi hõõruma juba 10 km juures ning mõtlesin, et parem on esimesel korral jalal harjuda lasta lühema distantsiga. Muidu on pärast hiiglaslikud villid nagu eelmisel aastal. Ainuke asi, mis mind häirib, on, et sellise kilometraaži saamiseks pean sõitma kogu aeg ühte ja sama rada ehk palju ringe ning edasi-tagasi. See muutub üsna kiiresti tüütuks. Sõitmas käin Ihaste ja Anne kanali juures asuvatel kergliiklusteedel. Üldiselt on aga siiski väga mõnus ja minu üks lemmikspordialasid õues. Jalad said ka üsna korraliku koormuse ja täna on reie nelipea nagu "pakk" all.

Korter sai ka nüüd koristatud ja lähen naudin oma vaba päeva edasi mõnusate raamatute ja söögiga. Õhtul on plaanis ka väike naisteõhtu koos sushi ja muu paremaga. Vahel lihtsalt peab end lõdvaks laskma, elu nautima ja mitte muretsema iga suhu pistetud asja pärast. Tähtis on aga, et see ei muutuks igapäevaseks ja harjumuseks. Kõik on mõistlikkuse piirides lubatud ja äärmused on need, mis meid oma eesmärkidelt kõrvale viivad.

Hommikune "maiuspala" - riisileib kodujuustu, kreeka pähklite ja
agaavisiirupiga

Lõuna: kinoasalat külmsuitsu lõhe, avokaado ja pošeeritud munaga;
kodujuust, kergelt wokitud porgand, brokkoli