Sunday, October 30, 2016

Eesti Meistrivõistlused Kulturismis ja Fitnessis 2016

Selleks aastaks on nüüd võistlustega ühel pool. Hooaja kulminatsiooniks oli laupäeval toimunud Eesti Meistrivõistlused Kulturismis ja Fitnessis. Eesti võistlused on ikka erilisemad ja teistmoodi, sest publikus on palju kaasaelajaid ja konkurendid on ka tuttavad. Päris mõnus oli, et ei pidanud kuskile kaugele reisima ning päeva sai rahulikult omas kodus alustada.

Hommik algas umbes 7 ajal dušši ja suure kausi pudruga. 100 grammist ikka saab päris korraliku koguse. Kätlin tuli minu juurde juba reede õhtul, sest pidi meiki minema 7.30. Pärast seda võtsin ta linnast peale ja läksime registreerima. Bikiinid ja kingad sobisid ning pikkuseks mõõdeti 170,4 cm. Kätlinil oli aga naljakas situatsioon - viimase mõõtmise järgi oleks ta justkui umbes 6 cm lühemaks jäänud. Pärast registreerimist käisime veel korra kodus putru söömas ja siis oli minu kord end ilusaks lasta teha. Meigi ja soengu tegi Reelika Reimann (Make-up by Reelika), millega jäin super rahule. Nii mugav ja pingevaba on kui ise ei pea mässama ning tulemus on ka täiesti midagi muud. Panin seekord esimest korda enda clip-in juuksepikendused (http://www.clipin.ee) ja väga meeldisid. Peaks teinekordki proovima - saaks pikkasid patse teha (sõbrad teavad juba mu patsipunumise sõltuvust).

Edasi läksime jälle koju, et Kätlinile soeng pähe saada, riis ära süüa ning siis juba grimmima. Kui muidu tundus, et aega on maa ja ilm, siis mingi hetk avastasime, et oleme natuke ajahädas. Esimene kiht grimmi sai peale umbes kell 3. Tundub, et mu eelmise nädala meeletust koorimisest oli kasu, sest värv jäi väga ühtlane ning kolmest võistlusest ilmselt kõige parem. Otsustasime, et laseme esimesel kihil ära kuivada ning seejärel Salmesse minna, et teine kiht seal teha. 


Salmesse jõudsime enne viite, kus selgus, et ajakava on päris palju ees ning Kätlin peab laval olema juba umbes 20 minuti pärast. Sellist nalja veel pole olnud. Tavaliselt on vastupidi ning kõik venib, aga kuna enamus bikiini fitnessi eelvõistlusi jäi ära, jõuti ilmselt kiiremini. Panime turbo režiimi peale,  tegime umbes 10 minutiga teise kihi grimmi ja juba oligi aeg lava taha minna. Minul oli tegelikult natuke rohkem aega, sest bikiinide keskel oli vahepeal veel klassikaline kulturism. Üldiselt oli lava taga nii mõnus õhkkond - omad inimesed, piisavalt soe. Kokku kõik kuidagi hea, mis tekitas täpselt õige meeleolu lavale minekuks. Kristiini ja Kätlini treener Siim aitas ka mulle õli peale panna ning peagi oli käes ka minu kord. 

Kategoorias (-172cm) oli taaskord ainult neli võistlejat - pole vist kõige populaarsem pikkus. Kaks neist olid samad, kes viimastel Eesti võistlustel. Laval tundsin end seekord väga hästi. Õnneks ei olnud taustaks sexy cat sarnast muusikat nagu eelmine aasta, kui ise publiku hulgast võistlusi jälgisin.  Pärast I-walki saime kõik paar korda veerandpöördeid teha ning tehtud oligi.

Pildid: Digital PlanetMikk Jürisson
Emotsioon pärast lava oli väga positiivne. Eks vigu leiab ikka palju nii vormi kui ka poseerimise osas, aga pean teadvustama, et mina andsin endast parima ja ega proportsioone ning lihaseid üleöö muuta ei saa. Võrreldes selle puutükiga, mis olin septembri alguses, on edasiminek kindlasti olemas. 

Enne autasustamist oli natuke aega ja käisin saalis, kus oli parasjagu fit-modelli meeste voor. Mul tekib ikka küsimus, et mis asi see peaks olema..??? Ja miks seda antud ürituse raames korraldatakse. Eriti koomiline oli, kui mehed pidid pintsakuga selja poosi tegema. Minu jaoks on see paras naljanumber.



Üsna varsti oligi aeg juba autasustamiseks. Minu kohaks oli seekord kolmas. Kuigi osalejaid oli kategoorias vaid neli, olin ikkagi tulemusega rahul. Nagu ma juba mainisin, siis olin enda poolt kõik vajaliku teinud. Võrreldes eelmiste Eesti võistlusega, kus osalesin, vahetasid esimene ja neljas koht enda positsioonid. Riina on tõesti head arengut näidanud ja usun, et ta vääris võitu küll. Mõnes teises kategoorias tekitas järjestus küll päris suuri küsimusi, aga bikiini fitness on juba kord selline ala.


Pärast tegin veel enda publiku ja fännidega mõned kohustuslikud pildid. Aitäh tulemast! Piltidel siis vasakult alati minu selja taga olev kallis ema, Tartu supertreener sõbranna Kärt, minu tubli treener Indrek ja bikini-trio liige Kätlin, kellega me iga päevaga leiame üha rohkem sarnasusi. Seekord saime ka mõlemad 3. koha.


Võistluse lõppedes otsustasime korraks banketil käia, et head ja paremat süüa. Suurt valikut seal küll polnud, aga kanawrapp ja jäätis maitsesid päris hästi. Väga suurt söömisorgiat ei hakanud korraldama. Pärast seda käisin kodus pesemas, sõin Riiast järgi jäänud pooliku popcorni Tupla ja võtsin suuna linna poole, et hooajale korralikult lõpp panna. Esmalt istusime mõnda aega Clazzis, kus sain üle pika aja oma lemmikkokteili gin tonicut. Kuigi alkoholi otseselt ei igatse, aga üks jook pole ammu nii hästi maitsenud. Õhtu lõpetasime klubis Teater, kus toimus ametlik afterparty. Päris mõnus oli üle pika aja klubis jalga keerutada. Ütleme nii, et tähelepanu oma välimusega saime linnas päris palju. 


Selline oli siis ülevaade hooaja viimasest võistlusest. Hea on lõpetada positiivse emotsiooniga. Eks ikka tahaks alati paremaid kohti, aga tuleb olla rahul saavutatuga. Tegelikult on see ikkagi üks eneseületus ja nõuab parajalt tahtejõudu. Kõrvalt on hea kritiseerida küll, et võiks olla rohkem õlga-tuharat-selga jms, aga reaalsuses see ikka päris nii lihtsalt ei tule kui tahaks. Täna veel ülemus kommenteeris, et nägin nagu sirge pulk välja, et kus mu proportsioonid on... ☺ vot ei ole praegu, mõnel tuleb see kiiremini, teisel mitte. Töö igatahes jätkub. Aitäh kõigile kaasa elamast ja peagi kirjutan natuke ehk ka edasistest plaanidest.


2 comments:

  1. Saadan sulle suured kallistused ja paid! Meeletult tubli töö ja võrratu nägid välja! :) :) :*

    ReplyDelete