Minu toitumise põhimõtted

Olen postitanud siia juba mõned retseptid, mida mulle meeldib vahel teha. Mõtlesin, et kirjutaks ka natuke, millest ma üldiselt oma toitumisel lähtun. Niisiis siit need 10 punkti tulevad (tegelikult pole neid täpselt 10, aga ilus ümmargune arv).

1. Üritan teha võimalikult palju ise süüa ning vältida pool kontsentraate. Loomulikult see kiire eluviisi juures alati ei õnnestu ning rolli mängib ka vahel mugavus/võimalused. Lihtne on küll võtta õhtul poest valmis kartulisalat ning kotlet, kuid kui hakata vaatama, missuguseid lisaaineid need sageli sisaldavad, läheb isu hoopiski ära. Tegelikult saab ka väga lihtsate vahenditega teha endale kiire lõuna/õhtusöögi. Näiteks tatar kana, seente, kodujuustu ja tomatisalatiga; omlett; külmutatud juurikad pannile ja vastavalt soovile lisandeid. Valikuid on väga palju, tuleb lihtsalt olla leidlik. Kindlasti ei tähenda tervislik toitumine ainult kapsalehe närimist. Tihti siiski ostan ise ka valmis toorsalateid, aga need on siiski natuke paremad kui majoneesi variandid.

2. Üldjuhul ei tarbi nii öelda varjatud suhkruga tooteid. Nende all mõtlen näiteks poes müüdavaid jogurteid, kohupiimakreeme, kohukesi, mahlasid, karastusjooke. Kohuke tundub küll süütu vahepala, kuid tegelikult sisaldab suures koguses rasva ja suhkrut ning tervislik snäkk see kahtlemata pole. Mõnikord võib lubada ikka, aga igapäevaselt pigem mitte. Ise söön parema meelega kreeka jogurtit mee/puuviljade/pähklite/seemnetega, maitsestamata jogurtit/kodujuustu isetehtud toormoosiga või teen kaasa mõne hea smuuti.

3. Joon palju vett. Hommikuti on saanud tavaks umbes 15-30 minutit enne söömist juua klaas vett. See puhastab sisemised organid vanadest energiatest, jääkainetest. Mulle on saanud see juba nii harjumuseks, et ilma on kohe imelik. Päeva jooksul joon arvatavasti umbes 2,5-3 liitrit vett. Ja tegelikult on ka enesetunne palju parem. Lisaks kui vahel tundub kõht tühi ja tahaks näksima hakata, siis tegelikult võib see olla hoopis janust. Siiski pole ma vee joomisega alati "sina" peal olnud, vaid alustasin teadlikult natuke üle aasta tagasi. Pärast seda muutus tunduvalt enesetunne ning ka kaalulangus kiirenes. Alguses oli küll harjumatu, kuid nüüd on veepudel saanud minu lahutamatuks kaaslaseks. Teine tähtis faktor vee joomise juures on mitte kasutada igapäevaselt plastikpudeleid, mis koguvad baktereid ning sisaldavad kahjulikke aineid. Õnneks on olemas alternatiiviks klaasist variandid või on ka müügil juba bpa vabad pudelid. Ise kasutan Equa pudelit, mida on saadaval kõiksugu erineva disainiga ning on väga mugavad ja käepärased.

4. Proovin tarbida valgeid nisujahu tooteid minimaalselt. Näiteks pasta, valge sai, erinevad saiakesed ja koogid. Söön üldjuhul täistera pastat, riisi, leiba (harva ka saia). Koogi söömist tuleb vahel ikka ette ning ei kavatsegi seda täielikult keelata. Siiski olen hakanud katsetama alternatiivseid variante - nt pannkoogid, koogid kaerahelvestega, mandlijahuga.

5. Söön vähemalt viis korda päevas. Olen märganud, et suurimaks probleemiks ongi, kui jätta söögikordade vahele liiga pikk aeg. Sel juhul kipub olema nii, et jõuan õhtul koju, kõht on jube tühi ning söön/näksin kõike ette juhtuvat. Isegi kui söön õhtusöögi ära, on kõht tavaliselt ikka tühi ning tulemuseks on üks liiga suur eine. Lisaks arvab keha, et peab end toiduga varustama (sest ei tea, millal järgmine toidukord on) ning talletab söögi rasvaks. Seega proovin vahed hoida 2-3 tundi, mis on oluline ka lihaste kasvatamiseks.

6. Ei loe kaloreid. Mul on tunne, et kohe kui hakkan näpuga kaloritel või grammidel järge ajama, tekib see justkui vastureaktsiooni - isu suureneb, samas süümepiinad kasvavad ning kokkuvõttes tekitab see kõik stressi. Üritan toituda vastavalt oma enesetundele ning jälgida, et kõik mis suhu pistan oleks kvaliteetne. Siiski kui on soov kaalu langetada või kindlat vormi hoida, on kalorite lugemine oluline. Hetkel mul selleks aga vajadust ei ole.

7. Ei tee endale kindlalt keelatud asjade nimekirja. Näiteks on paljud võtnud eesmärgiks, et nüüd ei söö kaks kuud üldse magusat. Tulemuseks on minu meelest pigem olukord, kus isu kasvab meeletult ning lõpuks sööd kordades rohkem. Paremaks pean endale vahel midagi head lubada ning kui tõesti on millegi järgi suur isu, siis natuke seda süüa. Eeldus on muidugi, et üldjuhul on toitumine korras.

8. Õhtuti söön valgurikkamaid toite ning vähem süsivesikuid. Miks? Hiline süsivesikute (eriti nö halbade süsivesikute)  söömine tõstab veresuhkrut, mis omakorda pärsib uneajal erituva kasvuhormooni eritumist. Kasvuhormoon on aga väga vajalik tervele organismile, see soodustab nii rasvade põletamist kui ka lihaste kasvu ning 80% sellest hormoonist eritubki just une ajal.

9. Üritan toituda tasakaalustatult ehk toidus oleksid esindatud süsivesikud, rasvad, valgud. Ideaalne toitumise tasakaal oleks umbes rasvad 30%, valgud 15%, süsivesikud 55%. Pigem jälgin, et saaksin need headest allikatest. Hetkel on populaarsed erinevad dieedid (atkins, paleo, LCHF), mis on kindlasti toimivad kui neid korralikult jälgida. Ise ma aga ei poolda mingite toiduainete ranget väljajätmist, vaid pigem enesetunde järgi mitmekülgset toitumist. Hetkel olen selle enda jaoks paika saanud, kuid see on üsna pikk teekond ning kahtlemata võib katsetada erinevaid variante. Paleo retseptinurk facebookis on tegelikult väga tore grupp, kust saab häid ning lihtsaid ideid.

10. Ei oskagi viimaseks midagi kirjutada, kui et mitte liigselt üle mõelda ja kuulata oma keha.

Nimekiri sai justkui väga pikk ja võib jääda mulje nagu ma peaksin ranget dieeti ning ajan kogu aeg näpuga järge. Tegelikult see nii pole. Tõesti ma olen seadnud endale teatud piirangud, kuid need põhimõtted on kasvanud mulle juba nii sisse, et teismoodi ei oskakski-saakski. Esimest korda Austraalias olles ajasin endale nii palju "rämpsu" sisse, et tervislik toitumine tundub pärast seda nagu õnnistus. Muutused olid kiired nii enesetundes kui ka välimuses. Loomulikult on tervisliku toitumise teadus pikk-pikk ning ka mina õpin iga päevaga üha rohkem. Need on lihtsalt arusaamad, millest ise hetkel lähtun.