Plaanisin tegelikult täna hoopis millestki muust kirjutada, kuid pärast õhtusöögi söömist, otsustasin, et pean ka enda lugejatele seda retsepti tingimata jagama. Tegemist pole minu loominguga, vaid leidsin selle mõni nädal tagasi ühest kokandusblogist. Mulle meeldib neid vahel sirvida ning kui midagi põnevat silma jääb, salvestan arvuti seinale. Mõnel päeval kui üldse midagi teha ei oska, vaatan enda listi üle ja katsetan mõnda rooga. Tänaseks valisin "suvikõrvitsa-porgandi pasta", mille leidsin Ragne kokandusblogist. Kõlab ehk paljudele esmalt üsna kahtlasena ning kujutan ette, et paljud mehed krimpsutaksid seda kuuldes nägu (ilmselt ka minu noormees - kuigi ma olen teda juba päris hästi koolitanud). Kokku sai aga üks imemaitsev roog, mida plaanin kahtlemata lähiajal veel teha. Ausalt öeldes poleks ma isegi uskunud, et see võib nii hästi maitseda. Kuna mul oli sööma hakkamisega üsna kiire, pole pildid just kõige kaunimad, kuid ärge laske sellest end heidutada. Ilusama foto leiate originaalretsepti juurest.
Vaja läheb
- 200 g šampinjoni (ca 7 suuremat)
- 3 keskmise suurusega porgandit
- 1 suvikõrvits
- 2 kanafileed
- tüümian (soovitavalt värske, aga sobib ka valmis maitseaine)
- pool purki kookospiima
- natuke kõrvitsa- ja päevalilleseemneid
- soola, pipart
- kookosrasva
Valmistamine
Viiluta šampinjonid, lõika suvikõrvits ning porgand kartulikoormisnoaga laastudeks ning tükelda kanafilee. Prae kookosrasvas esmalt šampinjonid ning maitsesta soola ja pipraga. Seejärel eemalda seened, lisa vajadusel veidi õli ja pane pannile suvikõrvitsa- ja porgandilaastud. Samal ajal pruunista teisel pannil kanafilee ning maitsesta soola ja pipraga (mina lisasin ka Santa Maria chicken and steak maitseainet). Küpseta köögivilju seni, kuni need on pehmed, kuid siiski natuke krõmpsud, pane pannile tagasi šampinjonid, lisa tüümian ja kergelt segades pane juurde kookospiim. Viimaks lisa kanaliha, kuumuda veel kergelt segades ning soovi korral lisa maitseaineid. Rösti seemned kuival pannil ja raputa taldrikul söögile peale.
Seda retsepti pean küll proovima. Kokkusattumus, aga olen viimased 3 päeva suvikõrvitsa "pastat" söönud! Nii hea on, et ei suuda eemale hoida. Lõikamiseks kasutan ühte riistapuud, mida väga soovitan. Selle nimi on Julienne peeler (googelda). Sellega on väga kerge juurvilju "pastaks" viilutada. Enda oma ostsin Londonist ning mul polekahjuks aimugi, kas seda Eestis müüakse.
ReplyDelete// Ingaplinga