Rakvere ööjooks (58/100)

Laupäeval toimus siis lõpuks Rakvere ööjooks, kuhu olin registreerinud end poolmaratonile ehk distantsiks oli 21.4 km. Suurt ootust mul selle ürituse ees tegelikult polnud, sest jooksmas käinud ei ole ja eelmine nädal oli palju olulisemaid sündmusi. Lisaks tahtsin alustada oma uue jõusaalikavaga ja see poolmaraton tegelikult natuke isegi segas. Siiski olin juba maikuus end kirja pannud ning olin kuulnud antud jooksu kohta nii palju positiivset tagasisidet, et patt oleks olnud minemata jätta.

Poolmaratoni start oli alles 21.30, mis andis veel päeval palju aega muudeks toimetusteks. Üsna harjumatu oli nii hilja jooksma minna, sest ei osanud planeerida, mida võib/ei või veel sel päeval süüa ning üldse kogu päev läks tegelikult jooksust mõtlemise tähe all. Üritasin juba reedel suurendada süsivesikute tarbimist ning laupäev algas kaerahelbepudru ja leivaga. Lõunaks sõin hoopis ema tehtud ahjuvormi ning enne jooksu paar energiabatooni. Kuna tavapäraselt sisaldab mu menüü üsna suures koguses valku, oli väga harjumatu nii palju süsivesikuid sisse süüa. Peaaegu juba jõudsin hakata kodujuustu igatsema. Kella 5 ajal hakkasime Tartust liikuma ning Rakveres olime juba enne 7, mis jättis üle 2.5 h stardini aega. Vaatasime natuke ringi sporditurul, kus midagi põnevat ei olnud ning võtsin välja stardimaterjalid. Kuna aega oli piisavalt käisin Siimuga söömas kaasas ning ülejäänud aja niisama puhkasime autos. Vihma hakkas ka vahepeal sadama ning kujutasin juba ette, kuidas läbivettinuna joosta saan.

Õnneks jäi vihm üsna pea järgi ning stardi ajaks paistis isegi natuke päikest. Kahtlesin taaskord, kas joosta pikkade või lühikeste riietega, kuid lõpuks langes valik ikkagi esimese kasuks. Meenutasin, et SEB jooksumaratonil olin selle otsusega rahul (külmakartlik nagu ma olen) ning lisaks polnud mul oma energiakeeli kuhugi mujale panna, sest unustasin käe ümber käiva mobiilikoti Tallinnasse ja pidin telefoni hoopis pisikesse vöökotti panema. Enne starti polnud ikka veel ärevusest haisugi. Natuke imelik oli mõelda küll, et nüüd peangi jälle üle 21 km jooksma.  Start oli ise väga lahe, sest kõik inimesed olid üleni punases ja suurelt ekraanilt oli näha lihtsalt hiiglaslikku punast massi. Enne algust näidati ekraanilt veel Taavi Rõivase ergutuskõnet. Peaministrid on meil ikka sportlikud.

Kui stardipauk käis, lasti üle linna ilutulestikku, muusika mängis, tantsjaid ja ergutajaid oli rajaäärne täis. Esimesed paar kilomeetrit olid väga tihedad ning pidi jälgima, et kellelegi kanda ei astuks. Plaanis oli tempoks võtta umbes 5:30-5:40 min/km, kuigi natuke kartsin, et vähese põhjata võib see natuke kiire olla. Paari kilomeetriga sain tempo kätte, millega enam-vähem jätkasin jooksu lõpuni. Pärast 10 km hakkasin küll natuke aeglasemaks jääma, kuid lõpus tuli jälle kiiremaid lõike, sest soov lõpetada oli suur. Umbes esimese kilomeetri juures koputas Margit õlale, millest ma olin nii üllatunud, et ei osanduki kohe midagi öelda. Olin nii omas mullis, et vahepeal tundus kogu ümbrus kohati ebareaalsena. 

Ca esimesed 10 km olid rohkem linna sees ning pidevalt olid raja ääres ergutajad, esinejad - kõhutants on Rakveres vist päris popp. Lisaks oli inimesed majadest tänavatele tulnud ning lasid autost või kõlaritest muusikat. Jooksu teine pool oli rohkem linna ääres. Vahepeal oli kohe täitsa pime, et enda jalge ette ka hästi ei näinud. Umbes 9 km juures võtsin sappa kolmele mehele, kelle järgi oli mõnus tempot hoida. Kahjuks kaotasin nad pärast ühte teeninduspunkti ning viimased 7-8 km jooksin peaaegu üksinda. Tükk aega püüdsin ühte gruppi ja kui nad lõpuks kätte sain, polnudki enam seda sisuliselt alles.

Kui ma nüüd peaksin ütlema, kas oli raske või ei, siis ma ei oskagi öelda. Ma olin kuidagi nii omas elemendis terve aja ja eesmärgiks oli lihtsalt joosta. Jalad nagu liikusid ise. Samas ei olnud ka kerge, sest umbes poole peal hakkas kerget valu tegema vasak tuhar, millega on mul natuke olnud probleeme varemgi. Lisaks tundsin juba pärast 1 km, et tahaks vetsu minna (kuigi olin vahetult enne starti käinud) ning teeninduspunktides seetõttu väga juua ei tahtnud. Esimesed 10 km läksid tegelikult üsna aeglaselt. Pärast poolt maad tundus nagu oleksin jooksnud juba terve igaviku, aga sama palju on veel. Õnneks teine pool läks rutem, kuid oli ka palju raskem. Kui olin jooksnud umbes tunni, võtsin ka enda Nutrend õunamaitselise energiageeli, mis andis natuke lisa küll. Esimese apelsinimaitselise võtsin 20 minutit enne starti. Need on erinevalt paljudest teistest täiega hea maitsega ja minu jaoks üsna mugavad ka, sest on pakendatud hambapastataolisse tuubi.  Viimastel kilomeetritel tundsin küll juba väsimust ja ootasin väga lõppu ning seetõttu oli finiš eriti magus. Jalad olid küll nagu pakud all ning vasak tuhar oli nii kange, et ettekallutus oleks olnud mõeldamatu. Kohe finišis nägin veel Kärdi treenerist sõbrannat Katrenat, keda vist alati näen finišeerudes. Tegime veel mõned pildid ja suundusime auto poole, sest Siim oli üsna külmunud näoga.

Emotsioon oli laes ja kokkuvõttes oli väga lahe jooks - sellist ergutamist ja rajaäärset showd ilmselt kuskil mujal ei näe. Samuti jäin oma tulemusega väga rahule. Siin tuleb nüüd üks AGA, mis lõpuks minu emotsiooni ja jooksutahet natuke vähendas. Nimelt jõin teel koju ühe Fasti jõhvika-õuna valgusmuuti, mille Selverist paar päeva tagasi ostsin. Maitse polnud kiita ning üsna pea tundsin, et kõhus on natuke imelik. Koju jõudes oli enesetunne veel halvem ning lõpuks veetsin peaaegu pool ööd vannitoas. Pühapäeva hommikuks oli olemine parem, kuid ikkagi veel veidi kahtlane. Alles õhtul suutsin normaalse inimese kombel eksisteerida jälle. Mõte, et pean juba septembris jälle poolmaratoni jooksma, tundus mitte eriti meeldiv. Rullisin veel pühapäeval jalgu ja tuharat ning õnneks tänaseks olen jälle energiat täis ja isegi lihasvalu pole. Kõige naljakam on, et veidi on valusad kõhulihased ja alaselg. Nüüd ei tundu ka SEB jooks enam nii jubeda ideena ning tegemist on ka minu ühe lemmiku üritusega. Jutt sai nüüd üsna pikk, aga kokkuvõttes ei kahetse ma üldse, et otsustasin ööjooksule minna ning soovitan kõigil, kel võimalus seal kunagi osaleda.

Tulemused

• Aeg: 01:55:54
• Koht: 773 (1276st)
• Koht naiste hulgas: 159 (448st)
• Koht vanusegrupis (N): 114 (375st)
• Keskmine tempo: 5:26 min/km
• Keskmine pulss: 155 bpm
• Max pulss: 170 bpm