Tere kõigile minu poolt üle pika aja! Lõpuks olen Eestimaa pinnal tagasi ning läks nii nagu arvasin - postituste tegemisest isegi ei mõelnud. Olen viimased kaks päeva enam-vähem üritanud taastuda kogu reisist ning lõpuks hakkab normaalse inimese tunne tagasi tulema. Peas on praegu nii palju mõtteid ja uut informatsiooni, et ei tea, kas suudangi lähiajal üldse midagi loetavat siia kirja panna. Kogu koolitus oli väga intensiivne - 11 päeva järjest vähemalt 12 tundi päevas ilma ühegi vaba päevata. Paljud hommikud algasid juba 4.30 äratuskellaga ning hotelli jõudsime alati pimedas. Õnneks korvasid selle super reisiseltskond, kellega nalja sai rohkem kui oleks oodanud. Tundsin neid inimesi enne vaid põgusalt ning olin üsna üllatunud, et nii hästi kohe klappima hakkasime. See tuleb tulevikus ainult kasuks!
Trenni tegemisest siis nii palju, et kui esimene nädal vähemalt mõtlesin selle peale (ja paar korda ka midagi üritasin teha), siis teisel nädalal läks üldse meelest ära, et mingit trenni tegema peaks. Nagu ma mainisin olid päevad väga intensiivsed ning liigutud sai palju - poleks lihtsalt jõudnud ajaliselt sinna trenni sisse mahutada. Isegi selles linnas, kus me elasime, ei jõudnud kordagi ringi vaatata. Ainuke koht, kus käisime oli lähedal asuv Tesco, mis on 24/7 avatud. Seal sai ikka korralikult selle eest kolatud ja kõik riiulid mitmeid kordi läbi uuritud.
Söögi koha pealt oli meil hommiku - ja õhtusöök hotellis (kuigi enamasti hommikusöögile ei jõudnud seal, sest pidime nii varakult juba lahkuma) ja lõuna töökoha juures olevas sööklas. Mis ma oskan öelda - sama jama nagu Austraalia söök. Sisuliselt on kõik võimalikud söögid fritüürist läbi lastud ja õli sees korralikult uputatud. Ma üritasin ikka veidi paremaid valikuid teha - lasin friikartulite asemel salatit tuua ja paneeritud toite enam-vähem vältida. Tuleb tunnistada, et teisel nädalal ma ka väsisin sellest ja lasin vöö natuke rohkem lõdvaks. Seetõttu leidsid ka minu taldrikule tee fish and chips ja mõned taolised asjad. Kõige suuremaks kurjajuureks olid ilmselt magustoidud, sest need olid meie hotellis üli-üli head. Proovi siis magustoitu mitte tellida, kui teised igal õhtul mõnulevad. Jäätis on minu nõrkus ja seda ma ka nautisin! Suutsin seda teha täiesti süümepiinadeta, sest teadsin, et päevane energiakulu on nagunii piisavalt suur. Vahel on tegelikult mõnus end lõdvaks lasta ja mitte mõelda, kui tervislik miski on. Mul ongi tavaliselt selleks perioodiks reisid, kus söön mida tahan. Britid seevastu söövad ilmselgelt igapäevaselt nii ja veel hullemalt kui meie kõik neil päevil kokku! Kahju on kohe neid vaadata - kuidas inimesed on end nii käest ära lasknud ja üldse ei hooli enda välimusest ega tervisest. Asi pole ju mõnes paksukeses, vaid suures osas on inimesed ikkagi ülekaalulised. Eriti paistavad silma just naised ning nooremad inimesed. Eestisse naastes on jälle tunne nagu oleks supermodellide keskele sattunud.
Minu kaalule õnneks 2 nädalat "lõtva" elu midagi juurde ei andnud - täpselt sama, mis enne minekut. Täna käisin trennis ka esimest korda ning tõdesin rõõmuga, et suudan enam-vähem sama raskusega kõik asjad ilusti ära teha. Ootan, et nüüd jälle ilusti järje peale tagasi saada. Järgmisest nädalast hakkab juba kiire töö pihta, aga trennid jõuab sinna vahele ikkagi ilusti ära mahutada!
Mul on nüüd jälle palju lugemist ootamas, sest 2 nädalat pole arvuti juurde pääsenud. Vahel tuleb isegi kasuks. :)
 |
| Lemmikmagustoit - maasika sundae |
 |
| Mõnel hommikul jõudsime sööma ka |
Sa ei kujuta ette, kuidas ma su postitusi igatsesin! :D
ReplyDeleteEga ma just eriti aktiivne endiselt pole. Miljon muud asja ja mõtet hetkel, ei suuda üldse kokku võtta ja kirjutada.
DeleteKirjuta mitte-trenni teemadel ka! :) Näiteks uuest tööst ja muudest mõtetest ning siis põimi need trenniideedega! Ootame kõik :)
ReplyDelete