Naljakas lugu juhtus nüüd, et tegelikult ei plaaninud ma üldse oma blogi kõigi tuttavatega jagada facebookis, aga nagu ikka siis sotsiaalmeedias ei saa kunagi kindel olla, millal link/kirjutis kuskile seinale läheb. Miks ma seda jagada ei tahtnud algul on asjaolu, et ' kui võõrad loevad, siis on ükskõik, aga sõprade/tuttavate puhul hakkan rohkem nii öelda põdema. Eks lähedasemad inimesed ikka teavad, millega ma tegelen ja et olen kerge trennisõltlane. Austraalia blogiga oli natuke teistmoodi, sest seal kirjutasin lihtsalt igapäevasest elus-olust ja tegemistest. Samas ise just kirjutasin sõbrannale, et tuleb oma kompleksidest üle saada - ehk peaks ise ka alustama siis.
Eile oli trennis natuke kummaline juhtum. Tegin Roccas TRX-ga ühte killer harjutust endal nägu punane ja silmad punnis. Kui lõpuks tehtud sain, nägin, et kõrval varbseina juures seisev mees vaatab minu poole. Kui pilgu tema poole pöörasin, ütles ta: "Järgmine kord kui seda harjutust teed, mõtle Brad Piti peale - on lihtsam ja saad motivatsiooni juurde". Nojaa, eks igal ühel omad motivaatorid :D
No comments:
Post a Comment